Postitused: 16
Teemad: 3
Liitus: Apr 2010
Maine:
0
Mark: Mercedes Benz
Väljalaskeaasta: 1982
Läbisõit: 238 600
Mootor: 2717 cm3
Muud tehn. andmed: K-Jetronik, võimsus 136 kw, automaatkast
Värvus: tumesinine
Lisavarustus: el. katuseluuk ja valuveljed, muu kõik täitsa hämmastavalt plank
Muud: -
Vead: käiguvahetus, bensupumba mölin, rooste, mustus, kardaani tugilaager, differ, segu, sammal, hallitus, kõigest järjekorras
Praegu on esimesed kaks eesmärki, mis ma autot ostes enesele püstitasin täidetud:
1) saada masin nii töökorda, et ta läbiks iseseisvalt ülevaatuse
2) täita eelmisele omanikule antud lubadus, et teen siia teema
Sealjuures lubasin endale, et enne kui masin omal jalal linnavahel ei liigu, siis teemat ei tee ka.
Aga nüüd juba nädalapäevad linnavahel ja varsti hakkan eelpooltoodud vigadele lahendusi otsima ja ise pakkuma. (Jätkub...)
Postitused: 16
Teemad: 3
Liitus: Apr 2010
Maine:
0
Kui ma auto kätte sain, siis esimene viga, mis likvideerimist vajas oli summuti- sellest oli alles nii palju:
ehk siis nagu eelmine omanik ütles: "igakevadine rutiin on pidurid üle käia ja summutit keevitada", selle tulemusel lipp-lipi, lapp lapi peal summuti. Ja kahjuks ma ise väga palju parem ei ole- alla läks väikeste modifitseerimistega V8 küljest pärit summuti. Loodan et mind Sierra- tuunijate hulka ei liigitata.
Pärast summuti alla saamist tekkis autole täitsa tühikäigu moodi asi (küll veidi kõrge, kuid siiski). Kui ma foorumit lappasin, leidsin et eelmine omanik on 3 aastat tagasi sissekandes maininud, et küünlajuhtmed vajavad vahetust- seda vajavad nad siiamaani. Kui ma käigukastiõli vahetamas käisin, siis ma mainisin mokaotsast,e t võiks küünlajuhtmed, jagajakaane ja rootori ka ära tellida aga ma täpselt ei mäleta, kuidas viimane jutt jäi... Varsti kuuleb.
Üldiselt proovin asju siis järjest teha, et segu paika saada- ülevaatusel öeldi, et pritse on paigast ära ja O2 natuke kõrge.
Selleks tööde järjekorraks oli mälu järgi siis :
1) kontrolli summuti tihedust (check)
2) kontrolli süütejuhtmed (vaja vahetada)
3) kontrolli vaakumilekkeid
4) kontrolli süüteaega
5) kontrolli küünlaid
6) kontroli klapivahed
7) hakka kruttima
( http://foorum.volvoclub.ee/viewtopic.php...7&start=30)
Järgmisena olen tuvastanud mingi käiguvahetuse jama.Ütlen kohe ära, et nii põhjalikult ei ole jõudnud kõiki foorumi teemasid läbi närida, et leida mingit asjalikku lahendust. Seega:
2->3 ja 3-4 käiguvahetus jamas, st mõtles enne, kuni järgmise käigu lülitas ja senikaua pöörded tõusid. Uurisin natuke ja loomuliku lahendusena tundus õlivahetus. See on nüüd tehtud (st lasin teha, sest "foorumis on sellest nii palju juttu olnud, kasuta otsingut" ei andnud tulemusi), asi natuke paranes- kui talda anda, siis käivad vahetused kenasti ära ja kast on mõtlikuks jäänud ainult 2->3 vahel. Ja fenomen ongi see, et kui rahulikult sõita, kui käiguvahetus peaks käima kuskil 2k pöörde peal, siis on mõtlik, kui kiiremini sõita ja peaks vahetama 3k pöörde peal, siis kõik toimib. Ise kahtlustan, et kuskil mingi tihend lekib ja see hüdrotrafo saab siis õiges kohas rõhu üles ainult suurematel pööretel. Kas mul võib õigus olla või panen juba tehasesse siduriketaste komplekti tellimuse teele?
Trollisõidu effekt: kuskilt tagant tundub, et soojaks minnes hakkab undama. Ise kahtlustan diffrit, kuid samas loodan, et pääsen kardaani tugilaagri vahetusega, sest mingitel hetkedel viskab ka väikse vibra sisse. Diffrit kahtlustan, sest undamine on ainult siis, kui vedu taga. Veel mingi undamine kostab kuskilt eestpoolt, kas võib arvata, et mingi kasti otsalaager vms on läbi või on tegu automaatkasti iseärasustega? (Esimene Mercedes-Benz, esimene automaatkastiga auto- ei tea, mis hääled on sobivad ja mis mitte).
Samuti undab bensiinipump. Kuna eelmine omanik mainis ka kolm aastat tagasi oma teemas, et undab, siis üritan mingi hetk rõhu ära mõõta ja otsutada järgnevad tegevused. Senikaua sõidan.
Ilu poole pealt viskan üles küsimuse, et kas kellelgi on halli sisu detaile (uksepolstrid, käetugi, laepolstri tagumine äär, B-piilarite katted, tagaaknalaud?) oleksin neist huvitatud. Või hoopistükkis terve hele sisu (värvusi väga palju ei ole- dattel ja hall vist?).
Huvitun ka talverehvidest, suverehvidest ja vanakooli automakist.
Postitused: 167
Teemad: 53
Liitus: Apr 2007
Maine:
0
"Millesse ma end küll mässin" - eks nüüd hakkab nägema
Ootan põnevusega
Postitused: 16
Teemad: 3
Liitus: Apr 2010
Maine:
0
Täna vahetasin ära jagaja rootori ja kaane, süüteküünlad ja juhtmed. Samuti lokeerisin tühikäigukruvi, millega sättisin tühikäigu tagasi 600 rpm peale. Masin läks erksamaks, kadus värin tühikäigul.
Eelmisele omanikule: miks mootor ikkagist igalt poolt õline on? Praegu ma ei suuda tuvastada lekkeid.
Jätkuvalt olen avatud interjööri pakkumistele.
Postitused: 167
Teemad: 53
Liitus: Apr 2007
Maine:
0
Kunagi sai väriseva käega õli mööda valatud, see on kindlasti üks põhjus.
Postitused: 598
Teemad: 24
Liitus: Sep 2006
Maine:
3
Ohissandtulepühataevastappi
Esiteks soovin uuele omanikule jõudu ja jaksu selliste vigade ja omaduste jne jne asjade likvideerimiseks ja samas ma paraku ei saa unustada et selleks kulub ka rahakoti hingesid ja kindlasti väga palju kannatust....
Omada yhte 126-t on veel kergem ja kuidagi lihtsam aga kui sul neid veel juhtub 2 olema siis on lihtsam vist mängida lotot ja rikkaks saada....
Aga tegelikult ka väheke pildimaterjali ja infot ei tee paha sellele teemale edaspidi
Postitused: 122
Teemad: 11
Liitus: Jan 2010
Maine:
0
Plank või mitte, S klass on see sellegi poolest.
Põhiline, et ei roosteta.
Käiguvahetaja kohta on siin kirjutatud http://foorum.clubmb.ee/showthread.php?tid=98
Edu.
201 202 124 210
Postitused: 16
Teemad: 3
Liitus: Apr 2010
Maine:
0
Aitähh käiguvahetuse teema eest- niiet siiski on veel lootust. Arvatavasti hakkan sellega järgmisel nädalal tegelema. Paar küsimust on selle koha pealt õhku jäänud, kuid üritan need selgeks saada siis kui auto alla saan.
Viimatise postituse ajal läks kirjutamise ajal kiireks ja detailidesse ma ei laskunudki. Igaljuhul paar asja mis ma ära märgiksin: nimelt oli karterituulutusest (?) visanud õhupuhasti korpusesse sihukest ollust:
Kas nüüd diagnoosida kohe plokikaane kõverus või kaanetihendi mingi rike või on tegu lihtsalt talve jooksul süsteemi kogunenud niiskus? See tuletabki meelde, et peaksin nüüd uuesti kaane alla vaatama
Miks nii vähe pilte on? See on just selle pärast, et S-klass on S-klass, peaasi et ei roosteta.... aga minu oma roostetab. Selle pärast häbenen siia ka pilte panna. Aga no mis siis ikka:
alustuseks klassikalised kohad:
Ekstreemne koht on küljekarp:
Lisaks sellele on pidev bensiinikiht vasakul tagumisel tiival keetnud värvi natuke üles ja sealt ka roostetab. Ja stangede vähemalt plastosad on kriibitud. Kõik plastosad. Üldse on igal pool kerel väikeseid ja suuremaid kriipse, kellest mõned on rohkem, mõned vähem oma elu hakanud elama. Eks sügis näitab nende saatust. Ära võiksin ma nüüd keevitada aga no kui kuskilt hakkad lihtsalt roostet tõrjuma, siis lõpuks on kogu auto juppideks ja avastad et enne järgmist suve sõita ei saagi. Aga ma tahan just suvel sõita. Eks näis, mis saama hakkab...
Huvitav on ka lukustussüsteem; õnneks selleks tarbeks jõudis eile just saksamaalt lahendus kohale, mis ootab installi
Põhjus, miks ma aknalauda tahan välja vahetada; kui uut ei leia, siis tuleb mõelda miskitsorti viisaka paranduse peale (vb halli kattega uued ja sobivad kõlarid?)
Muidu sai käidud maal vanaemal külas ja saadud kinnitust faktile, et tegu on suure ja mugava autoga. Tehniliselt korras, sest maanteel võtab 13 l/ 100 km
Ahja.. Pean meeles pidama, et kui ma juba sinna kapoti alla piilun, siis vaatama küünlaid. Nimelt oli pärast küünalde, juhtmete ja jagajateema vahetust kõik väga kena, kuid nüüd on kergekujuline lonkamine tühikäigul naasnud. Kuna vanade küünalde värvus varieerus veidi, siis ehk on ka nüüd uuedki juba mingid märgid külge saanud.
Loodan, et kolvirõngad on korras ja õli silindrisse ei satu (õlirõhk seieri järgi tühikäigul 2, muul ajal 3). Teine variant on mingi pritsejama (pihustid jamavad? Segu vale?) Igaljuhul kui küünlad on jälle erikarva, siis tuleb hakata rõhkusid mõõtma järjest.
Postitused: 5,236
Teemad: 150
Liitus: Nov 2005
Maine:
20
Pole omanud sellise mootoriga 126-e, kuid 420 SEL võttis 11 liitrit sajale, kiirus 100 ja cruisiga.
Seda peale juhtmete ja küünalde vahetust, enne võttis 12,6
Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Postitused: 683
Teemad: 64
Liitus: Nov 2009
Maine:
8
See ollus peaks olema õlist tulev kondents. Meil Fiestal oli seda terve klapikambrikaas ja õlikork täis. Tekkima peaks automehhaaniku sõnade järgi lühikestest sõitudest, et mootor ei jõua üles soojeneda. Soovitas õli ära ka vahetada mida ka tegime.
Postitused: 167
Teemad: 53
Liitus: Apr 2007
Maine:
0
Mina sain taga 2 aastat tagasi kui viimati mõõtsin maanteel 9,5 tulemuseks, nii et seda 13 ei oska isegi kommenteerida. Samas ma kerge jalaga ka ning möödasõit ei teind.
Postitused: 16
Teemad: 3
Liitus: Apr 2010
Maine:
0
Märgin ära, et auto tekitas endale ise õlivahetuse vana-aastahommikul- nagu ikka lühikeste otsade puhul tekib karterituulutusse kondents, see otsustas mingi päev ära külmuda ja karterituul tuli koos suure osa õliga õlivarda august välja ja muidugi otse väljalaskekolle peale. Töökaaslane, kes pisut halva olemisega minu taga juhtus parasjagu sõitma, lubas ära tappa selle vingu pärast.
Igaljuhul auto garaasi sulama, rendist survepesur ja mootoripesu. Õhtuks kuivas puhuriga kapotialune piisavalt kuivaks ka, niiet võiks sõita pidustustele (mis kujunesid üsna pisikesteks, kuna tühistasin enamus plaanidest, kuna arvasin, et enne uut aastat garaažist välja ei saa).
Mingil teisel hetkel ajasin huvi pärast taga ka põhjuseid pisut kõrgemale kütusekulule. Tundub, et pritsepea (või misiganes jurakas selle suure klapi taga on) vahelt lekib vaakumit. Pisut, kuid siiski lekib. Auto tööd see siiani ei mõjuta, kuid millalgi võiks ju asja korda teha.
Siiani pole karburaatorite remondikomplektidega probleeme olnud, kuid K-Jetroniku koha pealt kehitavad erinevad varuosakauplused õlgu. Käsi väga ei tõuse ise seda tihendit kodustest vahenditest tekitama. Samas, võib-olla Silberauto, kuhu ma siiamaani pole sattunud, pakub siiski mu murele lahendust.
Üldkokkuvõttes täidab auto mu ootusi- ülevaatusel pole probleeme olnud, sisse on vaja ainult bensiini valada ja talve saabudes talverehvid alla kruvida. Ahja, sellega seoses tekkisid autole ka uued veljed alla.
Ja teine asi, mis selle bensiinivalamisega on: algusest peale on see värk sissevalamise augu juurest lekkinud, kui üle 25l sisse valada. Olen otsinud väliseid kahjustusi või muud koduseid paranduskatseid aga ei keskit- kõik ilus kena. Kas keegi oskab mulle bensiinipaagi ehitusest midagi kosta: kas seal on mingid klapid või vaheseinad vahel, mis takistavad kütuse loksumist üle ääre? (Sest kui ma ühe teise auto, millel sarnane probleem puudus, küllili lükkasin ja kütus korgi vastu puutus, hakkas kütust läbi laskma, seega eeldan, et see kütusepaagi kork on lihtsalt selleks, et mingi suurem osa aurudest kinni pidada aga ei enamat- ei erilist hermeetilisust ega kedagist (okei, vaakumiga tõmbab ta kinni aga see on lihtne mehhaanika-füüsika, miks ta nii teeb: survega ta kindlasti hermeetiline ei ole))
Edasi tähtede poole. Ja mõnele edasisele vanatehnikaüritusele.
Postitused: 8,229
Teemad: 99
Liitus: Nov 2005
Maine:
36
126 kork peab olema hermeetiline. Mingeid klappe ega U-torusid seal pole. Täitekael on äkki mingi 12 cm pikk ja otse paaki...
Loe KE-Jeti kohta foorumisse kirjutatu läbi ja siis mõtle uuesti...
Kust see vaakum Sul lekib? Tavaliselt on peamiseks süüdlaseks mõni pragunenud voolik. Või on Sul pragunenud pritsepea ja kollektori vaheline lõdvik?
See mõjutab auto mootori tööd tegelikult ikka oluliselt. Lihtsalt sellest ei saa tihti arugi.
Kui ilusti palud, siis viitsib keegi ehk pildi koos õige tüki koodiga panna. Silberi leti taga ei viitsi (ega vist oskagi) keegi KE-JETist rääkida.
Postitused: 16
Teemad: 3
Liitus: Apr 2010
Maine:
0
Bensiinipaagi korgi koha pealt- vaakumi tõmbab kenasti sinna paaki sisse, kuid see on seotud igasuguste paakidega, et mida tugevam vaakum paagis on, seda kõvemini tõmbab ta korgi kinni. Kuid see kogus, mis "üle ääre" loksub, on ikka märkimisväärne. Praegu mõeldes tekkis idee, et ehk on kunagi kellelgi oskust olnud paagituulutus ja tagasivool omavahel segamini ajada, kuid see ei seletaks asjaolu, et üle ajab ainult täiema paagiga (üle 30 liitri polegi julgenud sisse panna). Iseenesest on seal ju mingi voolik, mis läheb korgi kõrvalt alla kuhugi sinna filtri ja pumba manud, häda ei oleks siis seal midagi segamini ajada.
Aga igaljuhul tuleb mul siiski seda kontrollida, et uus kork peale ja mis siis juhtub.
KE-Jetronik või K-Jetronik, vot selles on küsimus. Ma ise lugesin kah selle KE-Jetroniku jutu juba eos läbi, kuni ma kuskilt sattusin arusaamale, et antud puhul on siiski tegu K-Jetronikuga. Praegu oleks hea koht, kus pilt teha ja otsustada, kas mul õigus on. Kui ma kevadel seda uurisin, siis mälu järgi oli 280SE-le paigaldatud karburaatorit ja K-Jetronikut ainult. KE Jetronik vist oli 124-de teema rohkem. Aga siinkohal võin ka eksida. (sest interneedusest leidsin just siukese pildi )
Kui selle pildi nime vaadata, siis on tegu KE Jetronicuga, kuid samas on minu masina küljes samasugune kaadervärk.
Nevertheless- mure on selles, et selle suure klapilataka taga asuv kuuskantne torn koosneb kolmest osast, ning nende kolme osa vahel on tihend. Käivitusabiga sealkandis pritsides tõusid auto pöörded u 200-400 pööret kõrva järgi. See on probleemi allikas ja nüüd asun siis ikkagist uuesti KE kohta käivat juttu uuesti otsima.
(21-01-2011, 01:32 PM)v6sa Kirjutas: 126 kork peab olema hermeetiline. Mingeid klappe ega U-torusid seal pole. Täitekael on äkki mingi 12 cm pikk ja otse paaki...
Loe KE-Jeti kohta foorumisse kirjutatu läbi ja siis mõtle uuesti...
Kust see vaakum Sul lekib? Tavaliselt on peamiseks süüdlaseks mõni pragunenud voolik. Või on Sul pragunenud pritsepea ja kollektori vaheline lõdvik?
See mõjutab auto mootori tööd tegelikult ikka oluliselt. Lihtsalt sellest ei saa tihti arugi.
Kui ilusti palud, siis viitsib keegi ehk pildi koos õige tüki koodiga panna. Silberi leti taga ei viitsi (ega vist oskagi) keegi KE-JETist rääkida.
Postitused: 3,997
Teemad: 199
Liitus: Dec 2005
Maine:
16
Kui pritsepea küljepeal on 2 musta plast jullat (üks on ka pildil näha, karbi kujuline, 2-klemmiga pistik ja teine on teisel pool, 3-klemmiga pistik), siis on tegemist KE-jetronic`uga.
Postitused: 2,407
Teemad: 122
Liitus: Nov 2005
Maine:
12
M110-le küll keegi KE-Jetronikut ei pigaldanud, see tuli algselt välja S peal 280S (Karburaatoriga) ja hiljem 280 SE (S-klasse;E-Einzpritsung) ehk K-Jet.
K-Jetronikul on mootori A ja O kütuse surveregulaator ploki küljel, mis mehaaniliselt (vastavalt mootori temp + bi-metall kõrgeks tühikäiguks + vaakum) reguleerib kütuse kogust punserile ehk pritsungi peale. Ehk küünlad/juhtmed/kaan/rootor/kütteregulaator põhiasjad, mille korrasoleks tagab toimiva mootori. Ja muidugi korrektne süüde + reguleeritud klapid (sellel ei ole hüdrotõukureid!)
K-Jetist sai KE-Jet just elektrooniliselt kontrollitava kütuserõhu/koguse/segu tõttu (+süüde+tühikäik)
Ja ka KE-jeti puhul ei tulnud elektroonilist pihustist ja korrektses keeles on "ECU" CIS ehk Cold Ignition Start
Karl - tehasekonditsioonis on kõige ökonoomsem W126 peal 3,8 M116 K-jet, seejärel 4,2 M116 KE-Jet.
Vanadus hakkas tulema, ei suuda väga enam M110-st midagi meenutada
Mismoodi tal pihustite õhutus/tuuluts lahendatud oli? Ehk kontrolli ka, et mootor lisaõhku ei ahmiks.
“A Mercedes-Benz needs to look like a Mercedes-Benz. And another thing that’s just as important is harmonious model progression: the next model should never make the previous models look old.”
|