MB 310 D buss - 1988 - Arkadi.T - LUKKU!

[Arkadi.T]

Kaubikud muutuvadki poole koormaga mugavamaks. Melamiin annab kenasti massi

Kinnita ainult korralikult, et pidurdamisel (ka ettekavatsemata äkkpidurdusel eessõitja pakiruumis) libisemahakanud riiulid pead otsast ei lõikaks.

Ega ma sinna üles neid riiuleid väga ihkagi. Teen vaid hädavajalikud asjad klaasidest allapoole, enamik ehitatavast mööblist läheb lükandukse ja voodi vahele. Siis nipetnäpet ka kunde istme taha ja salongiistmete alla. Ma pole väga suur autoelamute fänn just seetõttu, et neis on vähe ruumi, väike ruum liiga asju täis topitud. Õhkkond minu jaoks liiga klaustrofoobne. Sisust rääkides arvan, et less is more. Enda eelmise haagisuvilaga alustasin just sellest, et viskasin kogu selle ropu mööbli täies mahus välja ja värvisin seest täiesti valgeks. Väljapoole võib igasugu hipivärki juurde pookida, see on ok!

Täna lasin prooviks kallil emal kaardinad tagaustele õmmelda, mis tulid välja nii nagu vaja. Kaks siis valimis üheksa veel vaja teha. Toon pidi olema kindasti hele ja materjal selline, et läbi ei paistaks, vähe privaatsust ka oleks kui bussis magada. Käiku läks pisut paksem linane riie, mis näeb hea välja ja on mõnus käega katsudes.

Lisaks käisin võtsin peale ühed vanad garaaziuksed, mille materjali on plaanis kasutada voodikarkassi valmistamiseks. Need anti mulle päris tasuta, ikkagi hipivärki ju   
Lisaks topiti kaasa veel igasugu põnevat kraami, millest bussiehitusel ilmselt kasutan ABB pooliku euroalust/kasti, millest plaanis kummut/voodiriiete kast teha. Garaaziuste pealepanemise käigus irdus tagumine ukselävepakk, eks vaatab kas panengi seda üldse tagasi.

Buss muidu sõidab, aga genekarihm on hakanud häält tegema. See vähe häirib hetkel, tellin ilmselt lähipäevil uue ära. Rool on muidugi nende laiade rehvidega eriti raske paigalt liikuma hakates. Kui hoog sees siis on ok juba. Aga mis siin ikka, vaja rohkem putru süüa ja võimalusel roolile see nupp hankida, mis keeramist ühe käega vähe lihtsamaks teeb. 14 tolli pakkus rohkem sõidumugavust, aga elu ei peagi lihtne olema. Seda rohkem oskan hinnata sõitu automaatkasti ja roolivõimu omava Frankiga.