MB 260SE '90 W126 (Riigikantselei) - Sm.Tihhonov

[Karl]

See pikk on sinise sisuga ja valgena Eestisse toodud, nüüd peaks musta värvi olema?

[kalacompany]

See pikk on sinise sisuga ja valgena Eestisse toodud, nüüd peaks musta värvi olema?

http://www.polygonimatkad.ee/?id=4146

[Karl]

Sama jah.

Kas seltsimees Tihhonovile sobiks nädalavahetusel trehvata ja nomenklatuuri autod üle vaadata,kibe külviaeg peaks möödas olema ning ühtegi NLKP kongressi ei tohiks ka olla vist?   Olen liikvel siis ka Nõmme kandis ja suurima hea meelega peidaks oma pisikese auto kuhugi su aia äärde nurka ära. Mitte et ma midagi kardaksin, lihtsalt vaenlane ei maga ning Ameerika Hääl edastab saateid endiselt, eks häbi ka oma saani töölisklassile näidata kui nad sinu limusiini juba näinud.

[Sm.Tihhonov]

See pikk on sinise sisuga ja valgena Eestisse toodud, nüüd peaks musta värvi olema?

Seda on näha, et see pikuke on sündinud valgena. Ja väga ilusti on ta mustaks võõbatud (kuigi tagumist numbrialust pole viitsitud ära võtta) Kuid seda ma ei teadnudki, et ta siin on tehtud. Arvasin, et juba kaugel tõusva päikese maal ära kaetud.

Nädalavahetusel olen kõigi eelduste järgi Tallinnas. Saab ikka kohtuda garaazikooperatiivi juures. Mustad autod on mul veidi garaazides laiali. Mõned on kodu juures, teised on paar km eemal. Eks nädalavahetus jälle vanatehnika peale kulub. Kolm GAZ-i on vaja nädala pärast korraga kodust välja saada.

Helista 5294360, kui Nõmme kanti satud.

[Sm.Tihhonov]

Viimasel nädalavahetusel tegeleti garaazikooperatiivis Mercedese piduritega. Said korda loodetavasti väga pikaks ajaks, sest enamus detaile läksid uued.


Meeldiv oli veel tõdeda, et näiteks kliima on endiselt töökorras. Puhub külma nii mis kole. Mina seda näppinud vist ei olegi.

Laupäeva õhtuks oli meie garaazikooperatiivi mustade autode koosseis suveks valmis. Mõned neist jäid ka pildile. Karl helistas mulle päeval veidi vara. Siis olid MB pidurid ajalehe peal ja Volga alles sillastendis. Aga õhtul oleks saanud juba laiama minna küll. NB: Mõlemad on värvitud täpselt sama värviga - 040 Schwartz

[Boamadu]

[Karl]

Sa juudas, läigib nagu pühademuna!

Kahjuks jah ei trehvanud, laupäeval ei sobinud ja pühapäeval ei jõudnud mina. Lootsin salamisi, et oled pühapäeval kuskil kolhoosis seffluse alusel kartuleid võtmas ja sina jääd süüdi mittekokkusaamise asjus, kuid.....

Õnneks see polnud ka viimane nädalavahetus, mõni ikka tuleb veel ja kohtume ehk.

P.S. Uued näod foorumis pole seda ehk kõik lugenud ja kui loetudki, ikka hea sirvida kui igav. Ise olen ca 10 korda läbi lugenud, igav ei hakka, sellest võiks lausa lühiromaani või novelli kirjutada.

Kuidas Sm.Tihhonov Moskvast Volgat ostmas käis:

http://www.volga.ee/modules.php?name=For...ght=moskva

[RivoA]

Väga ülim Mercedes-Benz, respekt, et originaalina säilitasid ja auto hinge hoolikalt edasi kannad. 5+

[jansa48]

Sa juudas, läigib nagu pühademuna!

Kahjuks jah ei trehvanud, laupäeval ei sobinud ja pühapäeval ei jõudnud mina. Lootsin salamisi, et oled pühapäeval kuskil kolhoosis seffluse alusel kartuleid võtmas ja sina jääd süüdi mittekokkusaamise asjus, kuid.....

Õnneks see polnud ka viimane nädalavahetus, mõni ikka tuleb veel ja kohtume ehk.

P.S. Uued näod foorumis pole seda ehk kõik lugenud ja kui loetudki, ikka hea sirvida kui igav. Ise olen ca 10 korda läbi lugenud, igav ei hakka, sellest võiks lausa lühiromaani või novelli kirjutada.

Kuidas Sm.Tihhonov Moskvast Volgat ostmas käis:


http://www.volga.ee/modules.php?name=For...ght=moskva

[Taffinaff]

http://www.volga.ee/modules.php?name=For...ght=moskva

[/quote]

Väga asjalikult kirjeldatud Volga saamis lugu

[hents99]

Just nägin Tartus üht S124 seismas, millel oli 062AAK registrinumber.

On ka miskit arengut vahepeal toimunud teemaalgataja poolt?

[LauriJ]

Pidin selle teema pärast kasutajaks registreerima.
Uskumatu töö oled teinud! Üllatab MB kvaliteet (kahju, et uued autod samamoodi pole tehtud neil).

Igastahes, lugesin seda numbrite juttu siin (AAK seeria), alguses ei pöörand väga tähelepanu see rahandusministri jutt. Nüüd viimasel lehel pilte vaadates lõi äkki pähe, et "Kurat, seda 007 AAK olen kuskil näinud". Ma loodan, et mälu mind nüüd alt ei vea aga see number oli vähemalt 2008 aastal ühe "hõbetähe" küljes. Täpsemalt musta G55 AMG küljes. Auto omanikuks oli üks Silberauto müügimees, Jaak peaks nimi olema (ma koguaeg olin mõelnud, et ta tellinud selle numbri endale eesnime pärast aga äkki teadis selle numbri ajalugu).

[põhh]

AAA ja AAK seeriat enamjaolt ongi ministritel jne tegelastel kasutatud.
Seda kuute imetlen aeg-ajalt minagi ja tõesti selle saamise lugu ning auto ise on viimasepeal. Volga ka päris huvitav masin.
Viimati uuendasid teemat mais, pool aastat ei ole sa kindlasti niisama istunud või mis

LauriJ, vanade mersude kohta ongi öeldud, et liiga head said - rohkem seda viga ei tehta. Kellele neid varuosasid siis pähe määrida, kui mitte kiiresti lagunevate autode omanikele

[Karl]

Sm.Tihhonov, töölisrahvas nõuab uut infot ja lugemist su automobiili kohta!
Või on S klassi muretsemine su kulakuks muutnud ja enam ei kõlba pööblile infot jagada?

[Mondos]

Nägin viimaste postituste hulgas pealkirja "...w126..." -> vajutasin lahti viimase postituse. Lugesin Sm.Tihhonov ... ja vajutasin kohe alt Esimene, sest need kirjatükid on alati väärt lugemised. Lugesin kohe kõik 10 lk läbi nii et silmad punased - selline keskendumine, sest teema on väga põnev.

Minugi poolt suur ülistus sellisele põhjalikkusele. Pisidetailid on need, mis määravad ja mulle väga meeldib, kui neist lugu peetakse.

Loodan teema jätkumisele ja ootan põnevaid arenguid.

[Sm.Tihhonov]

Mõtlesin pikalt selle üle, et mis Mercedesega siis õieti toimunud on peale viimast postitust. Remontida pole teda vaja olnud. Sellepärast pole ka millestki kirjutada. Mai keskel sain ma ta igati heasse sõidukorda. Siis mai lõpus oli meil Volgade kevadine suursõit. Eelmisel päeval jätsin ma käe Volga ventilaatori labade vahele, nii et arstionu sai päris palju õmmelda. Siis kulus küll Mercedes marjaks, sest Volgaga ma sel tähtsal päeval sõita enam ei saanud. Volga juhtimiseks oleks veidi rohkem käsi-jalgu vaja kui mul hetkel kasutada oli. Siis sõitsin Mercedesega.

Kindlasti sõitsin ühe korra veel temaga, kui läksin Tõrvasse ja tee peal viskas veoauto korraliku kivi kapotile. See veeres kolinal üle kapoti, üle esiklaasi, paar hüpet katusel ja siis kolaki tagaluugile. Suuremat õnnetust nagu ei juhtunud, kuid väikseid vigastusi tuli juurde küll. Siis tean kindlasti, et vähemalt ühe korra tahtsin ma temaga veel sõita. Eriti kaugele ma ei jõudnud, sest minu taga olnud Bumer tahtis ilgelt pääseda minust paremale jäävale ühissõiduki rajale. No et siis saab rohelisega kohe spurtida. Muidu sõbrad pärast mölisevad, et hea jobu, jäid jälle viimaseks. Bemmiga sõitsid sellised mõnusad joped.  


Autodega väga midagi ei juhtunudki, kuid stange tuli üle värvida.


Pärast seda ma eriti ei mäletagi, et Mercedesega sõitnud oleksin. Mitte et teda nüüd säästa tahtsin. Lihtsalt ei olnud nagu kuhugi minna temaga. Mõned korrad kindlasti garaazist pesulasse ja tagasi. Siis ühel vanatehnika lustisõidul sai käidud, sest Autoleht tahtis teda pildistada.

Hilissügisel otsustasin hankida endale korraliku sooja ja kuiva hoiukoha Tartus. Viimaste kuivade ilmadega sai ta siis Tartusse viidud. Konsumi parklas sai kogemata ühe kaasfoorumlasega kokku joostud, kuid kiirustasin ja jätsin endast ebaviisaka mulje, kuna olin juba hiljaks jäänud. Nüüd seisab Mercedes ilusti katte all, maa-aluses soojas toas, kõrval veel Tauno 230E ja 300CE-24, paar GTI Volkswagenit ja üks vanem Porsche. Selline tore vanatehnika pesa. Eks kevadel vaatab edasi.  

[v6sa]

Mulll on pemmil uued kummid....

Nujah, noortel meestel ikka juhtub. Hää, et vaid kosmeetikaga piirdus asi.

Rahulikku talveund...

[Sm.Tihhonov]

Sirvides erinevaid foorumeid, näen kuidas inimesed toimetavad oma autodega ja leiavad aega ka nendest kirjutada. Tegelikult nokitsen minagi päris aktiivselt oma autopargiga, kuid kajastamisega olen alla andnud. Olen tänavu tegelenud peamiselt nende autodega, mille margifoorumis ma kasutaja pole ning ei ole jaksu ka hakata uutele jahimaadele tungima. Nimelt olen sel hooajal peamiselt tegelenud oma Lada 2103 korrastamisega. Lihtsalt sai teine kunagi soetatud ja nüüd tahaks talle musta numbrit küsida. Lisaks mulle meeldib automaailmas meeli värskena hoida ja pidevalt uusi asju kogeda. Seetõttu ostsin kevadel mingis hetkemeeleolus endale veel ühe Saksa endisaegse luksusauto. Noh, et siis on kogu 90-te alguse Saksa autoeliit nagu ühel pildil koos ja hea sõpradega targutada nende headest ja halbadest külgedest. Tegemist siis W126 ja BMW E32 konkurendiks ehitatud Audi V8-ga. Konkurenti temast küll otseselt ei saanud, kuid vanatehnikana on tegemist vägagi põneva autoga. Kohati maru hästi ehitatud, ületades ka W126 taseme, kohati jällegi nii kehvasti, et lihtsalt imesta. Üldiselt on ta üks paras prototüüp koos oma hädadega. Kuid kindlasti luksusauto sõpradele proovimist väärt pähkel. Mul on kahju nendest autosõpradest, kes kiidavat meeletult ühte marki, omamata samas ise võrdlusmomenti teistega.


Aga nüüd teemasse. Mercedesega olen endiselt väga rahul. Väidan jätkuvalt, et tegu on omaaegse luksusautode monumendiga, mille väärtus ei kuku kunagi ära. Ta lihtsalt on nii hea. Varemalt olen kasutanud teda vähe ja eranditult hobiautona. Sel aastal on teistmoodi. Kuna pere on kasvanud, jätsin meie tagasihoidliku VW pereauto abikaasa kasutusse ja ise hakkasin otsast tarbima oma hobiautosid. Reaalselt küll ainult Mercedest, sest sellel on ainsana laitmatult toimiv kliimasüsteem.

Seega olen nüüd juba ca kolm kuud tõstnud igal hommikul üles garaazivärava ja kui silmad pimedusega kohanevad, vaatab mulle sealt vastu selline meelierutav kaader:


Iga kord taban end mõttelt, et kui palju pidi ikka sakslane omal ajal tööd tegema, et ta oleks saanud igal hommikul sama pilti nautida. Ja need kes said, ilmselt oskasid seda ka hinnata. Sest sel ajal ei olnud S-klass veel iga maakleri või pooljuhi sõiduriist. Selle masina aura on tänaseni endine. Temast ei ole saanud odavat käulat, millega kannatab tunkedega vene ehitajal pikalt ilma remontimata sõita. Temast õhkub mingit seletamatut suursugusust ja W126 hoiab tänaseni oma latti nii kõrgel, et tema omamine tundub olevat suur privileeg. Istudes hommikul jahedasse W126 kabiini ja kulgedes selle massiivse kunstiteosega läbi argise liiklusmöllu linna poole, läheb tuju nii heaks ja taban end pidevalt füürerlikelt mõtetelt - "ilmselt on elus siiski üht-teist õieti tehtud, et ma saan täna sellise autoga sõita". Ma ei ole selle eneseuhkusega üldse rahul, kuid mis parata - see auto tekitab minus just selliseid emotsioone.

Olen temaga sõitnud nüüd igapäevaselt päris palju ja ta ei tüüta ära ka. Vähemasti linnas mitte. Maanteel on see R6 variant ikka päris väsitav ja pikka otsa ma temaga ei viitsi ette võtta. Kuid linnaautoks on ta lihtsalt imeline. Ta tundub küll uimane, kuid tegelikult on ta päris krapsakas. Võrreldes näiteks 500-ga tundub ta hästi kerge ja lihtsalt sõidetav, ökonoomne ning ei ole üldse kohmakas. Ta isoleerib kuidagi nii hästi seda närvilist linnapilti, et kohati on tunne nagu kulgeks ajamasinaga läbi linna. Omas tempos, omades mõtetes, jumala kama, mis väljas toimub. Ja tegelikult peab mainima, et heas korras W126 aksepteeritakse liikluses päris hästi. Audi V8 ei vea mitte midagi sarnast välja. Ning iga kord auto juurde jalutades läheb tuju heaks. Niivõrd ilus on.

Pilte pole eriti tänavu teinud. Mõned kaardid siiski tööl autoparklas...


... ning kodumaja ees.


Kevadel sain soetada ka ühe meie kaasfoorumlase käest jooksu W126 originaal "15 valuvelgi. Tahtsin väga neid alla panna. Puhastasin ja poleerisin neid ca nädal aega. Sain ühele kriibitud veljele veel lisaks ühe tutika varuratta osta. Täiuslik õnn pidi saabuma järgmisel hommikul kell 10, kui oli rehvivahetuse aeg kokku lepitud. Kuid hommikul sedasama ülalmainitud garaaziust avades polnud pilt enam endine. Uks oli lahti murtud, Merdecese kapotti korduvalt kasutatud jalamatina (garaazis on ju kitsas eksole) ning needsamad veljed koos paljude teiste asjadega kaasa viidud.

Eks ta õnnetuks tegi, kuid peab leppima. See on lihtsalt osa meie tänasest argipäevast. Vargad on oluline osa meie ühiskonnast. Me kõik aktsepteerime seda, kui ostame Kuldsest Börsist või autoturult "kasutatud" helitehnikat, velgi või autode varuosi. Sel hetkel rõõmustame et "siga hästi sain rsk, poes maksab tra 10 korda rohkem". Aga tegelikult on enamuse meie turul liikuvate "odavate kasutatud asjade" taga kellegi traagika ja toetuskopikas Eesti antifašistlikku liikumise hüvanguks.

Olen jätkuvalt valmis uuele ringile minema ja nõus soetama järgmist jooksu W126 valuvelgi.

[v6sa]

Ei oleks uskunud, et need "kaevukaaned" kellelegi niipalju väärt on,et nad viitsivad ust lõhkuma hakata. Või võeti suure pettumuse kustuatmiseks midagigigigiiii kaasa Ehh, jama igal juhul.

Mis aga puudutab erinevate autode kasutamisse, siis tõepoolest - alles mingist muust (meie peres näiteks Mitsust) taas Mercedes-Benz pingile oma tagumenti sobitades saad aru, miks oled nõus taluma seda aeg-ajalt masendavalt kõrgeks kasvavat varuosatsekkide virna... sest see auto lihtsalt on nii hea (loe: sobiv).

Huvitav on lugeda, et täpselt sama emotsioon valdab ka mind kuues istudes - seal väljas on maailm, mis endast küll märku annab (elagu kaevukaaned sõidurajal), kuid väga ei häiri mõnusat olemist parasjagu pehmel diivanil. Eriti praegu ei taha mõeldagi kultuurselt jahedast autost väljaronimisele

Ega see valge laadna äkki 1976. a väljalase pole?

[siim]

Mina tegin sellele Sigullile veljevärvi, kuidas sobis?