MB 260SE '90 W126 (Riigikantselei) - Sm.Tihhonov

[jansa]

Leidsin kolimise käigus numbrialuse, mis on algupäraste MB Autokeskuse kirjadega. Alumiiniumist, teibitud kirjadega.
Vähe räsitud on, aga kui huvi, saaks mingil moel asja.

[R129]

Ja ei saa mitte vaiki olla, et see uus juhiiste sai NII HEA, et peaaegu iga kord istun korraks peale kui sealt mööda lähen.

Päris hea tekst Selline jutt ajab endalgi juba isu peale istmeid korrastama hakata üks nurk on kuidagi löda veidike. Nüüd on entusialsm olemas.

[Sm.Tihhonov]

Jätkasin oma auto kosmeetiliste ja väiksemate tehniliste probleemidega. Üks häiriv probleem oli tagumiste elektriakendega. Parem tagumine aken ei töötanud üldse. Tõstuk justkui liikus, kuid klaas oli lahtiselt küljes ja püsis üleval siis kui aken käsitsi üles nihutada ning tõstuk tuntava kolakaga vastu klaasi lasta. Mõnikord vajus saadan ikkagi alla. Lisaks käisid seal sees ilged raksud kui tõstukit liigutada. Teisel poolel klaas küll liikus üles-alla, kuid seest käisid ka mingid kahtlased raksud kui klaasi liigutada. Asi vajas uurimist.


Taas alustasin teoreetilisest poolest, ehk helistasin oma Tartu ihunõustajale Mercedese vallas ning uurisin kuidas MB uksepapid üldse maha tulevad. Ja siis tööle. Taas võttis sõnatuks selle auto koostekvaliteet. See auto on peensusteni läbi mõeldud ja ülikorralikult ehitatud. Näiteks fakt, et ukse sisemise lingi ümbris (see must võru) pole tehtud mitte odavast plastikust, vaid valumetallist ja pealt kaetud termotöödeldud musta plastikuga. Ulme.


Vead selgusid üsna kiiresti. Vasakul pool tekitas raksatusi see, et ukse sisemine pigimatt oli pleki küljest lahti tulnud ning kuumusega kõverdunud. Nii jäi ta klaasi teele ette ning nii need kõrvalhelid tekkisidki.

[Sm.Tihhonov]

Parema tagumise aknaga oli asi veidi hullem. Pigimatt oli ukse küljest ikka täitsa lahti sulanud ja keeranud ennast korralikult krussi. Külma ilmaga on see matt kivikõva ning tulemusena on ta takistanud klaasi liikumist sedavõrd, et klaasi tõstuki "kelk" on pooleks murdunud. Tuleb uus hankida.


Esiustel häiris mind mingi seletamatu nagin. Otsustasin ka seda teemat veidi uurida. Et äkki annab polstrit kuidagi tihedamalt külge tagasi panna. Jälle pean kiitma W126 kere ehitus- ja viimistluskvaliteeti. Mina pole enne näinud, et ukse sisene hüdrotõkke kile oleks mürasummutusega Või on tegu hoopis termoisolatsiooniga äkki? Sest esiuste polstritesse lähevad ju sooja õhu kanalid, mis kütavad polstri külmal ajal tagantpoolt soojaks. No et siis oleks rikkal advokaadil herr Otto Mayer'il ka talvel mõnus oma kätt vastu sooja polstrit toetada. Sellist priiskavat lahendust pole mina enne kohanud.
Lisaks on ukse ülaosas pehme riba, mis hoiab polstrit oma kinnitustes kenasti pingul, takistab müra kandumist salongi ning ilmselt vähendab korralikult naginaid. Vot on luksusauto!


Kui uks juba lahti oli, otsustasin maha võtta ka ukse aluse plastikust karbi. Ta logises veidi küljes ja tekitas ust kinni lüües ebameeldivat "järelvirvendust" ehk lihtsalt lolli kõrvalheli. Karp kinnitub ülevalt ja alt tüüblireaga, kuid kokku on seal mitu erinevat kinnitust. Selleks, et iga suvaline jope supermarketi parklas karpi küljest ei saaks tõmmata on ta uksepleki siseküljelt ühest nurgast poldiga kinni keeratud. Samas on asi lahendatud nii hästi, et ühtegi kinnitust näha pole, kuid tegelikult pole vaja polstrit maha võtta karbi eemaldamiseks. Tuleb vaid uksetihend veidi lahti tõmmata ja seal all on auk, kust pääseb karbi kinnitusmutrile ligi. Teiselt pildil pastab veel, et see neetud pigimatt on ka siin lahti.


Aga käes ta ongi. Kõik tüüblid hoidsid karpi kõvasti kinni, kuid karp ikkagi logiseb alt servast. Ca 1 mm annab tüüblites liikuma ja sellest piisab, et plastik koliseks vastu plekki. Tuleb mingid tihendi jupikesed alla liimida. Teistel ustel seda jama pole.

[Sm.Tihhonov]

Edasi asusin kardetud osa juurde - tagastange. Kunagi esistanget uuendades puutusin kokku faktiga, et kõik ei ole kuld mis hiilgab (ehk siis Mercedese mõttes - kõik ei ole korras kroom mis veel läigib). Kuna kroom on kohutavalt tugev asi, siis võib metall vabalt kroomi alt läbi mädaneda, kuid kroomikiht ikka läigib peal. Kuni esimese tugevama löögini, kui ta katki läheb. Mul oli tagastange üks nurk selgelt läbi roostetanud, kuid aimasin juba, et et selle vahetus pole liiga lihtne.  

Tagastange käib W126-el ära väga lihtsalt. Ei mingit stange otsega pakiruumis muterdamist ja kõrguse paika sättimist nagu 124-l. Keerad seest kaks kronsteini lahti ning tõmbad stange küljest nagu kummuti sahtli.


Alati kui olen Mercedese stangedega tegelenud olen mõelnud sama mõtet - Mercedes S-klass on mõeldud Kesk-Euroopa puhastele teedele. Meie maakolka kartulivagude vahel sõitmine on Mercedesele liiast. S..ta koguneb igale poole. Küljeplastikute alla ja rattakoobastesse. S-klassil pole mitte mingit võimalust paigaldada logareid. Pole ette nähtudki. Taga koopas mingid väiksed stange laiendused on, kuid ees on asi päris hull. Kõik saast mis ratta alt tuleb koguneb stangede siseküljele. Sõites vihmaga mõne sellise kõrval võib selgelt näha, kuidas rattakoopast tulev porivesi lendab auto ninas tule ja stange vahelt välja. Rõve värk. Kroomliistud on alati pealt porised. Ja võite isegi ette kujutada mis juhtub kroomliistuga, kui selle alune on aastaringselt kaetud paksu sopaga.

Minu autol avanes tagastanges niisugune vaade. Päris õudne. Vasakul pool oli see logaritükike puudu ja seal oli pilt hullem ka. Nii et midagi see plastikust lisajupp siiski aitab.


Ootuspäraselt olid kõik stange kroomliistud seest roostes. Ja TEGELIKULT tuleks nad kõik ära vahetada. Kuid praegu on rasked ajad ja peab selle kulutuse edasi lükkama. Piirdume vaid selle jupiga, millest augud läbi olid. Mercedese iluvidinad on päris kallid. Tagastange jagu kroomliiste maksab letis ca 7000 krooni.


Nii nagu arvatagi võis ei tulnud mitte ükski kroomliistu klamber tervelt lahti. Kõik tuli puruks keerata. Töökohal oli pärast maas selline hunnik mulda ja huumust et sinna oleks võinud redised külvata.


Ja lammutustööd polnud veel sellega lõppenud...

[Sulo]

Sattusin ka nüüd seda teemat lugema ja peab ütlema et Teie entusiasm võtab sõnatuks! Väga kiiduväärt ja püha üritus !!!

[Sm.Tihhonov]

Kui juba lammutustööd käimas olid, viisin ühe soojaga asja lõpuni. Tahtsin ära vahetada esiklaasi ümber asuva kroomitud aknaliistu. Kuid keegi ei teadnud kuidas need ära käivad. Ühtegi kinnitust jälle näha polnud ja kartlikumad spekulandid väitsid, et need tulevad ära ainult koos klaasiga. Mulle tundus see jutt absurdne. Nad peavad niisama ära käima. Ja kuna säästueelarve tingimustes otsustasin hetkel kaasi mitte vahetada (vana on ju tegelikult terve) siis tuli asja sisusse süveneda.

Tegelikult oli kõik jälle väga lihtne, nagu Mercedesele kombeks. Alustada tuleb küljeliistudega ja alt otsast. Veerenni sees oleva kummitihendi all on täiesti olemas neli kruvi.


Külje kroomliistud lähevad ülevalt otsast ülemiste liistude sisse. Tuleb nad ettevaatlikult välja nikerdada ja nad eemalduvad koos veerenniga. Iseküsimus on veerenni ülemine kinnitus. Küljelt saab neli kruvi lahti keerata, kuid katusel kinnitub ta ühe needi külge sama põhimõttega nagu pildiraam naela otsa. Tuleb lihtsalt ettepoole välja tõmmata ja siis üles tõsta. Miskipärast ei taha nad päris elus seda väga lõdvalt teha.  


Ülemised liistud tuleb lihtsalt klambritest välja meelitada. Midagi keerulist seal pole. Käes nad ongi. S-klass on ikka väga ludu olemisega kui tal veerenne küljes pole.


Traditsiooniline "vanad ja uued" pildid.


Ülemised uued liistud toksida samamaoodi klambritesse tagasi. Ja siis torgata sinna otsa lihtsalt lahtiselt külge küljeliistud. Vanu liiste uurides selgus nimelt, et küljeliist tegelikult ei käigi millegagi otseselt kinni. Ta jääb lihtsalt rõhu alla auto kere ja veerenni vahele. Nii et liist omale kohale ning siis muterdada veerenn oma külge tagasi.


Ja tehtud ta ongi.

Aga nüüd kiiresti poodi uute pisidetailide järele, et auto jälle kokku ka saaks.

[taaviw126]

Pisar tuleb silma raisk. Mul on väga hea meel, et see 126 on väga heades kätes. Oleks kõik sellised...

[taadu]

Ma ei väsi imestamast kannatlikkust, mida selline auto hoidmine/hooldamine/remont nõuab. Tunnistan suure kurbusega, et minul seda pole aga võtan suure austusega mütsi maha kõigi ees, kes sellist iseloomuomadust omavad.


Põnevusega järjejutu uusi osasid ootama jäädes aga samas ka jõudu soovides head autot veel kaua aastaid hellitama!

[Rolz]

Mina olen alati stange kroomid alt poolt peale vahetust/puhastamist julmalt tavotti täis lasknud.
Edu! ja usu mind w126 kohta saad siit ringkonnast kõikidele küsimustele vastused seoses millegi lahti/kinni monteerimisega.

[Sm.Tihhonov]

Mul on väga hea meel, et see 126 on väga heades kätes. Oleks kõik sellised...

Mulle teinekord tundub, et see W126 ise nii väga tahtis minu juurde tulla, et saatus lõpuks mängis ta mulle kätte. Mina pidin ta lihtsalt vastu võtma. Mõningate autodega miskipärast on nii, et nad valivad ise omaniku. Päris mitu autot on mulle kätte sattunud nii lollide juhuste kokkulangemise teel, et vaata ja imesta. Kuid antud Mercedese saamise stoori on neist kahtlemata kõige uskumatum.

Aga mul on hea meel, et nad kõik pole enam sellised. Kui maailmas oleks ainult ilusad naised, siis ei saaks keegi enam aru, et nad ilusad on. Sellepärast on vaja võrdlusmomente.

Ma ei väsi imestamast kannatlikkust, mida selline auto hoidmine/hooldamine/remont nõuab. Tunnistan suure kurbusega, et minul seda pole aga võtan suure austusega mütsi maha kõigi ees, kes sellist iseloomuomadust omavad.

Mul on sellele väga lihtne vastus. Ma ei vaata telekat ja ma ei oska arvutit kasutada. Aga pikad õhtud on ju vaja ära sisustada. Ma teen kõike tegemise ilu pärast, nautides protsessi. Aeg ei ole minu jaoks faktor millega arvestada. Kõik sünnib selles järjekorras ja nii just kiiresti kui on asjade loomulik kulg. Lõpptulemus on vaid preemia.

Igapäevasõidukiga on mul teised suhted. Tema pesemine on juba tüütu paratamatus. Mina vaatan alt üles neile, kes suudavad oma igapäevasõidukina pidada mingit lahedat vanatehnikat ja hoida seda nagu hobiautole kohane.

Mina olen alati stange kroomid alt poolt peale vahetust/puhastamist julmalt tavotti täis lasknud.

Ma pean sama tegema. Ehk annab nende vanade liistude iga veel veidi pikendada. Esistange uute liistudega jäi see liigutus kunagi tegemata, kuid tuleb vist see viga parandada. Ise mõtlesin kasutada Tinitrol ML sodi. See jääbki igaveseks selliseks kleepuvaks ja vett tõrjuvaks olluseks.

[Sm.Tihhonov]

Nüüd ei teagi, millega edasi minna. Vahepeal on üht-teist jälle sündinud, kuid kogu protsess on olnud natuke juhuslik. Tegelen sellega, mis parasjagu huvitav tundub.

Võtsin käsile siis juhiukse. Seal küljekarp kolises kui uks kinni lüüa. See häiris mind koledal kombel. Lisaks tegi häält uksepiiraja. Kaassõitja poolne uks sulgub nagu rahakapi uks, kuid juhiuks näitas kulumise märke. Ragiseva uksepiirajaga küsisin targemate käest arvamust. Sain teada, et sellele polevatki mingit lahendust. Et vana auto, las ragiseb. Aga tegelikult on küll. Isegi väga lihtne lahendus on:


Nüüd käis uks nagu siidi - hääletult. Küljekarbi kinnitamiseks hankisin mõned uued tüüblid, mis enne katki olid. Nüüd saab karbi igalt poolt korralikult kinni. Aga seegi polnud päris lõplik lahendus. Alt servast karp ikkagi veidi loksus ja kolises vastu plekki. Tõin ehituspoest jupi suvalist uksetihendit, hästi pehmet, ning lõikasin nad endale sobivalt parajaks. Liimisin tükikesed alla ning need hoiavad karbi tüüblites pingul. Tulemus on ikka täitsa hea. Ukse avamine ja sulgemine pole enam ebameeldiv, vaid nagu Mercedesele kohane - vaikne kuid raskepärane.


Edasi hakkasin tegelema auto rikutud puitdetailidega. Miskipärast inimesed ei hinda ilusaid puitplaate kuigi kõrgelt ning hoiavad seal peal kõiksugu nodi. Aja jooksul kriibitakse nad lootusetult ära. Nii ka minu autol. Konsooli alumised plaadid olid täiesti tuhmid. Mina olen friik - minu jaoks pole konsooli väärispuidust detailid mitte suvalised panipaigad, vaid dekoratiivsed ehisdetailid. Ja need peavad korras olema.

Puitu on ennegi poleeritud. Alguses lasin jämeda ketta ja abrasiivse pastaga kriimud enam vähem siledaks. Ning siis andsin peene kettaga ja kõige peenema teraga pastaga lõppviimistluse. Päris jupp aega sai ikka poleerida, et tulemus hea saaks. Kuid resultaat oli seda väärt. Pildilt ei saa tegelikult päris head ettekujutust kui ilus see detail nüüd on. Enam siin peal asju ei hoita.


Sama soojaga lasin läikima ka tuhatoosi puitplaadi. See oli juba enne toosi küljest lahti ja kukkus kog aeg küljest. Nüüd kui ta juba läigib, tuleb ta veel korralikult toosi külge tagasi kinnitada.


Noh ja kuna poleerimisvahendid juba väljas olid, siis avastasin veel ühe detaili, mis mind kogu aeg oli häirinud. Nimelt rooli keskosas olev MB embleem, mis minu autol oli aja jooksul saanud rõvedalt kriipida. Kes on tähele pannud, siis W126 on tehtud nii ülbelt, et see rooli embleem peegeldab juhile tema enda kujutise täpselt silma. Et siis juht saaks näha pidevalt iseennast MB embleemi taustal ja muheleda rahulolust. Ühesõnaga - see embleem tuli ka korda teha.


Ja kuna see auto on juba teel kvalitatiivselt uuele tasemele, siis sai hangitud veel üks aksessuaar. Mulle lihtsalt ei meeldi "aftermarket" detailid. Originaalid on alati paremad.  

[Sm.Tihhonov]

Viimase poeretkega tõin hulka igasuguseid pisidetaile. Hakkasin siis neid sortima ning vaatama, et mida nendega teha saaks. Võtsin ette üsna lihtsana näiva töö. Mul oli ühel tagaukse aknatõstukil katki see plastikust kelk, mis mööda klaasi siini sõidab. Varuosade programmi slaidil oli ta osana olemas ja ma tahtsin teda tellida. Varuosamüüja informeeris, et neid tükke on enne ka tellitud, kuid nendega on mingi jama, et need asjad ei sobi ja neid ei saa vahetada. Minu poolt kirjeldatud probleemi lahendamiseks tuleb tellida terve aknatõstuk. Et neid olla ennegi tellitud ja W126 tüüpviga. Ma ei saanud siis aru mida ta mõtles. Jäin enda juurde kindlaks ja tellisin selle mõnekümne kroonise jupi siiski ära. Mis mõttes ei saa vahetada???

Asudes asja juurde hakkasin taipama mida müüja mõtles. Siin esimesel pildil on näha vana katkine detail ning uus. Ning teiselt pildilt loeb välja ka olukorra kirjelduse - kuidas sa paned selle plastiku aknatõstuki külge??? Uuel plastikul on see junn küll kaasas, mille otsas ta istub, kuid aknatõstukil ei käi see nupp ju küljest ära. Ehk tõesti - see plastikust kelk ei ole kergesti vahetatav.


Ma olen Volgasid ehitades sellega korduvalt kokku puutunud, et varuosa auto külge kohe üldse ei sobi ning kõik tuleb ringi ehitada. Ja veel on Volgad õpetanud, et kõik asjad käivad lahti ning kõike mis inimene on valmistanud saab ka remontida. Uut tõstukit nüüd kindlasti ostma ei hakka.

Asusin aknatõstukit eemaldama. Tee või tina, kuid mina ei mõelnud välja, kuidas on inseneride poolt mõeldud selle eemaldamine. Tõstuki küljes on mootor, mootori küljes on ju juhe ning ühtegi pistikut vahel pole. Ebareaalne. Lõpuks otsustasin lammutada laiali elektriakna lüliti pistiku. Sest sinna jooksevad kõik juhtmed kokku. Kirjutasin paberile kogu pistiku skeemi, mis juhe kuhu auku läks ning nokkisin tõstuki juhtmed pistikust välja.


Sain siis kätte sihukese detaili.


Vedasin kapi alt välja vana hea kingsepa tööriista. Hea raske asi, mille peal saab kõiki töid teha. Ning puurisin selle otsiku oma klaasitõstuki küljest lahti. Järgi jäi ilus auk, kuhu sobis täpselt sisse uue kelguga kaasas olnud klaasitõstuki otsik.


Panin asjad õiges järjekorras kokku ning valtsisin (või hoopis stantsisin???) selle uue otsiku oma klaasitõstukile külge. Tekitasin lihtsalt sellise hea tugeva punkti kuhu vastu see otsiku südamik toetada nii et plastik viga ei saaks ning kolkisin teiselt poolt kuvaldaga otsa lapikuks. Mingeid eritööriistu polnud vaja. Täpselt sama tehnoloogiaga oli ka originaal kinnitatud. Kinni jäi sama kõvasti kui originaal.


Veidi muterdamist ning valmis ta oligi. Kõik toimib, ise olen rahul.

[Renkju]

Jutu jätkuks, kiidan jälle tegijat!

Mulle su järjepidav pedantsus( kui sa lubad nii öelda) meeldib.
Mida ma tegelikult teada tahtsin, siis nimelt puitdetailide poleerimist puudutav. Kuna mul endal pähklijuure spoonist detailid ei näe nüüd kaa kõige ilusamad välja, siis peagi kui võimalik, arutan ma and kõik lahti ning hakkan nendega tegelema. Ma nüüd mõtlen, et kui mõrad on sees, siis kas see pind on normaalselt töödeldav, puidu lakk peaks seal loogiliselt võttes peal olema, aga kui ikka näpuga katsuda seda pinda, siis tundub ta väga plastne olevat. Pole jõudnud lähemalt uurida. Idee poolest on puidu töötlemine käpas, aga eelnevalt küsida pole ju patt!?

Oled sa äkki nende laki mõradega okku puutunud?

Igaljuhul ma pean seda autot ja omaniku oma silmaga nägema.

[Sm.Tihhonov]

Ma nüüd mõtlen, et kui mõrad on sees, siis kas see pind on normaalselt töödeldav, puidu lakk peaks seal loogiliselt võttes peal olema, aga kui ikka näpuga katsuda seda pinda, siis tundub ta väga plastne olevat.

Kriibitud lakipinda annab lihtsa vaevaga päästa. Kuid mõradega pole midagi teha. Tean inimesi, kes on üritanud vana laki maha võtta ning uuesti üle lakkida. Mingi tulemuse on nad saanud, kuid see on väga hale vari originaaliga võrreldes. See Zebrano või pähklipuujuure spoon on väga õhuke. Lihvides kratsib kohe läbi. Tuleb keemiliselt eemaldada ja siis kuidagi puhastada. Uut lakki sama siledaks ja läikima pole veel keegi saanud. Ilmselt selles see saladus ongi, et tehase lakk on nagu ming nätske ja plastne aine, mis katab ühekorraga paksult ja vajub siledaks.

Aga enda auto juurde tagasi.

Tänane õhtupoolik tundus veel sobilik aeg olevat stangega tegelemiseks. Kuna kroomliistu kinnitused olid läbi roostetanud, tellisin kõik uued. Vajalikke detaile on raske varuosa slaididelt tuvastada. Päris õigeid asju kohati enam ei toodetagi. Pakutakse minegid asendusdetaile mis pole päris samad. Siis lisaks on mingid tükid ikkagi puudu. Kuigi tellimuse peal olid ja arve peal olid ka, kuid reaalselt kotis ei olnud. Ei osanud tellimust vastu võttes vaadata ka kuna asju oli palju.


Aga ikkagi. Alustada vähemasti sai. Liistu kinnitusklambrid on lahedad. Nende kinnitamine liistu külge kodustes tingimustes on paras IQ testi ülesanne. Tegelikult väga lihtne, kuid mõtle välja õige tööriist ja õige liigutus...


Stange nokkimine on mõnus töö. Mulle on lapsest saati meeldinud konstruktoritega mängida. Kuna pooled jupid (mutrid, seibid ja mõned poldid) olid lõpuks ikkagi puudu jäi kogu asi pooleli. Aga efekti sain kätte. Kardetud erinevus vanade liistude ja uue liistu vahel ei tundu väga suur. Vähemalt õhtuvalguses ei häirinud ja piltidelt ei saa üldse midagi aru.


Seniks aga saab edasi tegeleda ustega. Tahaksin lähiajal uksed kokku saada. Mõned osad sai ka uued hangitud. Juhiukse lingi juurest ühe plastiku lõhkusin maha võtmisega ära. Ning täiesti ulme on see, et originaal varuosana saab Mercedesele tellida uste hüdrotõkke kilesid. Maru odavad pealegi.  Ma muidugi kohe tellisin ka. Vanad on ju nii räbalad.

[Sm.Tihhonov]

Mercedesega on tasapisi tegeletud pea iga õhtu, kuid resultaadid on visad tulema. Iga kord kui lähen garaazi, seisan kohe silmitsi mingite jamadega. Selleks et midagi teha on jälle mingit juppi poest vaja või pole mul õiget tööriista või on ilgelt külm või on vajalik detail pesemata või mingi vale auto pakiruumis, mis omakorda seisab teises garaazis. Küllap teate isegi.

Siiski olen pikkamisi edusamme teinud. Näiteks kruvisin külge tagastange. Nüüd asetasin külge ka need väiksed logaritükid, mis poest sai toodud. Loodame nüüd saada vähem saasta põrkeraua sisse. Ühtlasi tahtsin katsuda tiivakaari seestpoolt, no et palju siis roostetavad. Pagan - need olid triiki täis kivikõva pori. Õudne koht on ikka see Eestimaa. Saksast tulnud autodel pole sihukest porikihti kunagi näinud. Möllasin siis kruvikeeraja ning traatharjaga veidi. Sealt kukkus ikka päris briketti kohati välja.


Siis toimetasin uksepolstritega. Esmalt siis hüdrokiled uste sisse. Kuna vanad olid närakad, siis tellisin poest uued. Kallid ei olnud, mingi 50 EEK tk äkki? Aga töö käigus avastasin, et nad olid tarninud mulle SEL mudeli kiled. Pätid rsk.


Aga kuna kääre ikka majapidamises on, siis peatselt olid uued kiled ustel küljes.


Ettevaatlikult eemaldasin vanade kilede küljest polstri ülaosas olevad vahtkummist tihendiribad ja liimisin uue kile külge. Lisaks katsin kõik uksepolstri kinnituskohad tekstiilteibiga. Lootes niimoodi polstrite naginaid vähendada. Täna võin juba väita, et sellest pole abi. Naginaid ilmselt ei põhjusta polstrid, vaid äkki nende ühendus armatuurlauaga või hoopis uksetihendid ise.


Selle posti lõpetuseks võib väita, et hakkab juba natuke looma. Polstrid on küljes. Puudu on veel vaid need aknaraamide siseküljel olevad "laiendused", sest need on Golfi pakiruumis ja Golf seisab maja ees ja võti on toas ja toavõti on .... te ei taha teada.

[Sm.Tihhonov]

Kuna pidev garaazis toimetamine on keerutanud üles palju tolmu, muutus auto välimus juba tõeliselt ebameeldivaks. Auto komplekteerimine tuleb viia läbi mingi positiivse emotsiooni lummuses. Puhastad pool tundi mingit juppi, paned siis selle puhta jupi puhtale autole külge ja tulemus saab nii ilus, et lihtsalt jäädki vaatama...

Vaatamata ülevaatuse puudumisele otsustasin Mercedest veidi tuulutada ja viisin ta meie peastaabi juurde vanni. Polegi temaga enam ammu sõitnud. Pagan see auto ikka sõidab hästi. Mootorit pole küll tehases kaasa pandud, kuid linnas väikestel kiirustel kruiisides on ikka mõnus tummine tank.


Salongis valitseb hetkel veel segaduste aeg. Olen püüdnud remontida armatuuri valgustust. Tõin poest originaal 0,4 vatiseid pirne. Lammutasin kõik laiali, veendusin, et igal pool on sees 1,2 vatised (see on vist kasutatud MB omanike jaoks tavaline avastus). Panin igale poole sisse uued 0,4 vatised. Muud osad jäid pimedas kenasti kumama, kuid konsooli ülemised lülitid jäid täiesti tuhmid. Need on lahendatud mingi "ämblikuga", kuhu läheb üks pirn sisse ja valguskaabli sarnase juhtmega tuukase valgus lülitisse. Lõpuks panin sinna ikkagi 1,2 vatise, sest nii sai parem. Vast ei kõrveta midagi ära seal?


VÄGA RAHUL olen istmetega. Võrreldes endistega ... siin polegi midagi võrrelda. Istmepõhjale uue sisu panek tegi temast täiesti teise istme. Ta on jäik ja konkreetne, mitte vedel ja vedrud p...ses nagu enne. Mul on üks täisvarustuses BMW 750 ka. Selle heledad nahkistmed on kah samamoodi "uueks" tehtud. Näevad muidugi vastikult ilusad välja, kuid ikkagi oma istumiskvaliteedilt ei suuda konkureerida baas S-klassi omadega.


Nagu näha, ei toimu tööd mitte ühel rindel, vaid ikka mitmel korraga. Volga õpib meil sõitma, kuid tal käib see väga raskelt. Mõni õpilane kohe on selline - kõva peaga. Sellelt pildilt võib veidi aimata, millised eeskujud olid venelastel silme ees, kuid nad 80-te aastate alguses Volga uut tippmudelit Gaz 3102-te juurutasid 

[Karl]

Ja järjekordselt puistan respecti hunnikutes, hull mees!

Salamisi loodan näha seda kuute, kuid mul vist tekkib siis alaväärsuskompleks oma kuute ja sinu oma võrreldes.... Üritan end siis lohutada sellega, et mootor minu kanuul suurem, tabletid siin vaevalt aitavad

Ise panen uksepolstrite alla 3mm parketi alusvahu, eelmistele kõigile pannud. Uks sulgub tuhmima ja soliidsema häälega kohe. Tõsi, see pole küll päris originaal Tegelikult loodan ka salamisi sinu abile nõu ja kogemuste suhtes juhiistme "tuunimisel", ka minu omal see kuute häda, vasak esimene nurk ära vajunud.

Edu sulle ja hoia lipp kõrgel!

P.S. Uksepolstrite nagina suhtes: oma esimesel kuuel ma ei saanud ka kuidagi vait neid, õige viga jäigi saladuseks. Parketivaht läks alla, naginateipi kilomeetrite viisi ja ikka nagises. Lähenesin siis eriti radikaalselt (loodetavasti vabandab mind välja see, et olin siis noor ja loll, nüüd lihtsalt noor), nimelt otsisin 3 musta värvi suure peaga väikest metallikruvi ja lasin uksepolstri mittenähtavatest kohtadest ukse külge kinni, täielik vaikus kohe majas. Loodetavasti ei pea ei mina ega keegi enam nii tegema, kuid selle mõju oli vägagi hoomatav.

[Werewolf]

Esitex minu suur austus neile, kes oma projekte nii tublilt ja põhjalikult ehitavad ja veel foorumisse nii detailseid päevikuid kirjutada viitsivad. Ise olen viimasel ajal rohkem ainult foorumi lugemisega tegelnud ja kuigi autol on viimase poole aastaga mitmeid vigu kõrvaldatud on progress jäänud laiskusest foorumisse jäädvustamata. Häbi mulle!

Teisex arendas mind siia teemasse postitama üx mõned postitused tagasi toimunud arutelu.  

Nimelt oli siin juttu sellest, et puitkonsooli pragulist lakki on väga raske parandada. Omast kogemusest (ja tänu isa purjetamise ja paatide parandamise alastele teadmistele) tean, et pole see asi nii keeruline ja hull midagi.

Meie 124-jal oli ka keskonsooli lakk mõrane ja üritasin ka seda algul mehhaaniliselt peitliga õrnalt kätte saada, kuid võin öelda, et see unustage täitsa ära (kurbusega tunnistan, et see tegevus päädis väikse spoonitüki murdumisega konsooli küljest ja peale seda lendas peitel hooga nurka).
Võtke kätte hoopis föön ja laske see lakk soojax ning see koorub ise pealt maha, kuna nagu te ennem mainisite on ta selline kummine. Spooni kiht jääb täiesti kahjustamata ja valmis uue laki kihi tarvis.

Peale sai värvipüssiga lastud paadilakk, mis on samuti selline veidi nätskem ning tulemus sai päris hea ning olex ka ideaalne saanud kui ma veel üle olex poleerinud, kuid sellel hetkel polnud vastavaid vahendeid kohe võtta ja sai konsool uuesti auto külge pandud. Tegelt peaxki selle poleerimise nüüd mingi aeg ette võtma.

[Sm.Tihhonov]

Salamisi loodan näha seda kuute ........

.... Tegelikult loodan ka salamisi sinu abile nõu ja kogemuste suhtes juhiistme "tuunimisel", ka minu omal see kuute häda, vasak esimene nurk ära vajunud.

Saab ikka näha. Loodan varsti ülevaatusele minna ja siis kohe on loom tänaval kah. Hetkel ei suuda ennast käsile võtta ja vajalikke salongi detaile tuppa pessu viia. Parem tagumine pidur paneb ka "pidurit". Kiilub vahepeal kinni ja ajab paha haisu. Kuid need probleemid peaksid olema ületatavad.

Seda sinu auto istme teemat võib ju millalgi vaadata. Tegelikult on istme remontimine väga lihtne. Lihtsalt hea oleks enne veidi eeltööd teha, siis vajalikud jupid kokku koguda ja lõpuks ükspäev lihtsalt asi ära teha. Muidu kisud ta mingi hasardiga laiali ja siis oled autost ilma seniks kuni vajalikud jupid saad.

Ja tegelikult tahaks 560SEL autoga sõita küll. Sest täpselt seda ma ju endale tahtsin, kuid saatuse tahtel sain ikkagi täpselt kolm liitrit väiksema motoga ja lühikese kerega mudeli Endal on 5,6-se kogemus seni ainult ühe väääga pika variandiga. Ühel heal tuttaval on Trasco 1000SEL 44 versioon, ehk siis enam kui meetri jagu pikendatud 560SEL. Isegi seda jõuab ta mugavalt liigutada. Ma pakun end sellele alati lahkelt juhiks