MB W140 500SEL, S600 ja teised ükssarvikud - Sm.Tihhonov

[Rolz]

Mina kadestan seda vaba aega, mis üle jääb, mitte nii väga autot
Kas see triibustamine on tehtud Mercedese poolt või tehti need US puhul kohapeal?
Neil ju on mingi meeletu kirg nende triipude järgi.

[Sm.Tihhonov]

Kas see triibustamine on tehtud Mercedese poolt või tehti need US puhul kohapeal?
Neil ju on mingi meeletu kirg nende triipude järgi.

Ma kahtlustan, et see triibutamine on kohaliku maaletooja poolt pakutud "hüve". Tõsi on, USA turu Mercedestel on väga paljudel need triibud peal. Ja tunduvad kõigil täpselt sama käekirjaga - kahes toonis värvitud, ülemine triip veidi laiem kui alumine. Seega ei tahaks uskuda, et omanikud ise neid tegid. Pigem ikka "turu vajadustega arvestamine" ja suurem organiseeritud triibutamine.

Mina ise pole vahepeal palju teinud. Ükspäev vaatasin oma auto juhiistet ja tema padjaosa tundus ikka väga näss. Nahk oli peal lõtv ja kortsus, iste ise jumala valet värvi. Kunagi kui ma teda pesin, sain aru, et juhiistet on värvitud. Suht kergelt tuli sealt pealt mingi sinepikollane kiht maha. Aga alt tuli välja veel hullem variant - täiesti luitunud hallikas-beez toon. Olin üsna nördunud, sest juhiiste tundus ikka pöördumatult p...s olema.

Aga siiski, läksin töökotta, tõmbasin padja autost välja ja viisin koju. Millegipärast oli nahk peal täiesti lahti. Sellepärast iste nii lõtv oligi.


Ilustamata võib öelda, et juhiiste on mul suht halvas korras. Nahk polegi niipalju kulunud, kuivõrd ilmselt kuumaga ära kuivanud, rabedaks läinud ja endale praod sisse kasvatanud. Kohati on teda üritatud ka parandada, õmmeldes kinni rebendeid ja täidetud vedela nahaga pragusid.


Eks välimine äär on kohati ka läbi ära kulunud.


Ma mõistan, et tegelikult tuleks üldse uued padjad õmmelda. Ja ma oleks nõus seda ka tegema kui ma saaks kusagilt samas toonis materjali. Aga kust? Võib üritada tellida, aga sellega on juba ette teada, et toonivahe jääb. Siis tuleks teha kogu sisu, kuid see pole antud hetkel variant. Niipalju kui ma olen mõõtnud, tundub mulle, et tagaistme seljatoest annaks täpselt need padjad õmmelda. See oleks ilmselt kõige odavam variant hankida õiges toonis materjali. Aga ka 264 Safran tagaistme seljatoe nahka pole ma veel saanud.

Seega tuli esialgu asi kuidagi ära konserveerida. Hankisin jupi nõukogudeaegset purjeriiet, mis hiilgab oma tugevusega.


Lõikasin polstri aluskihid lahti ja liimisin purjeriide rebenenud kohale alla. Ning siis õmblesin ta lihtsalt üle nagu vanasti vanaemad sokke parandasid.


Samamoodi liimisin suured lapid alla sellistele kohtadele, kust võib oodata peatset rebenemist.


Päris valmis produktist mul pilte polegi tehtud, kuid mingist vaheetapist ma ühe kaadri leidsin. Nimelt silmitsesin seda heledaks pleekinud polstrit pikalt ja ligidalt ning mulle hakkas äkki tunduma, et ta on ikkagi üle värvitud. Ühe kihi värvi pesin ma küll maha, kuid see pleekinud hele värv ei ole ka tema enda oma. Võtsin kaltsu ja nitrolahusti ning proovisin ühe vähem märgatava koha peal. Selle pleekinud värvi alt tuli välja täiesti pädev originaaltoon. Kuna nahaga otseselt midagi ei juhtunud sain julgust juurde ja võtsin ette üha suuremaid sektsioone. Foto ei anna efekti hästi edasi, kuid siin on nüüd paremal poolel juba värv peaaegu eemaldatud. Tegelikult oli toonivahe päris suur.


Võimalik, et lõpuks pean ikkagi esiistmed kõik profülaktika mõttes üle toonima. Aga seda vaatab siis kui auto kunagi kokku saab. Praegu me veel liiga kaugel ei ole. Hindasime maalriga põhjalikult auto kere seisukorda ja ma mõistsin tema probleemi - suur must kandiline auto on juba iseenesest paras väljakutse. Kui ta peab hakkama igat mõlki pahteldama, saab tulemus paratamatult kehva. Helistasime mõlgemees Joelile kes võttis oma kolleegi kaasa ja veetsid kahekesi peaaegu terve päeva meie juures. Mehed lükkasid kõik vähegi arvestatavad mõlgid välja ja nüüd jääb loodetavasti ainult väiksemate pinnavirvenduste likvideerimine.



Stanged-karbid on juba krunditud. Uuel nädalal ilmselt värvitakse ära.

Noh ja siis üks asi veel. Lugedes ükskõik millises autofoorumis huviliste projekte, tundub olema margist, mudelist või ajastust olenemata vaid üks läbiv teema - veljed. Nendest ei saa üle ega ümber. Veljed näivad tänapäeval olema prioriteet isegi siis kui autol pole veel põhja, mootorit või komplekti ühte värvi kereplekke. Nojah, tegelikult on ka minul raskekujuline veljefetiš. Ma ei suuda täna enam täpselt kokku arvestada oma veljekollektsiooni suurust, kuid ma pakun nende üldarvuks umbes 15 jooksu . Aga nagu ikka, ujun ma vastuvoolu kõigega mis on popp ja meinstriim.

Nii oli mul ka W140 juures kindel välja kujunenud velje-eelistus. Need üldlevinud 8 auguga veljed on küll sümpaatsed, kuid ei rõhuta minu silmis piisavalt esimese põlvkonna auto snoobilikku suursugusust ja üle võlli raskepärast disaini. Sellepärast teadsin juba enne selle auto soetamist, et minu W140 peab hakkama kindlasti kandma vähelevinud 15 augulisi kaevukaasi. Sest minu meelest kroonivad just need veljed selle auto välimuse täiuslikuks.



W140 puhul on nad haruldased, kuna neid pakuti ainult kaks esimest aastat ja keegi neid väga ei ostnud. Olles ebapopulaarsed juba uuena, oli neid praktiliselt võimatu leida täna kasutatuna. Viimaks leidsin oluliste korrosioonikahjustustega, kuid äärekividest puutumata algmaterjali. Need sai klaaskuuliga puhtaks lastud ja algatuseks pulbervärvitud. Pulbriga on hea värvida, saab ühtlaselt kaetud ja ta on tugev, kuid paraku esteetiliselt sobimatu valik. Edasi sai velgede pealispinnad uuesti üle lihvitud, pahteldatud korrosiooniaugud ja viimistletud käsitsi ilusaks. Siin on minu uued veljed mingis vaheetapis. Sisepinnad on pulbervärvitud, pealt krunditud.


Hirmuga olen vaadanud rehvide hindu sellele autole.

[Uku]

Nii oli mul ka W140 juures kindel välja kujunenud velje-eelistus. Need üldlevinud 8 auguga veljed on küll sümpaatsed, kuid ei rõhuta minu silmis piisavalt esimese põlvkonna auto snoobilikku suursugusust ja üle võlli raskepärast disaini. Sellepärast teadsin juba enne selle auto soetamist, et minu W140 peab hakkama kindlasti kandma vähelevinud 15 augulisi kaevukaasi.

Vahva on teada, et ma pole siin maailmas päris üksi.

Mida vanemaks saan, seda rohkem ma originaalvelgi hindan. Olen küll 22 aastat vana, kuid...loodetavasti mõistate. Pean küll tunnistama, et W140 all näevad populaarsed AMG Monoblockid head välja, kuid samas natuke vulgaarsed. Originaalmõõt tagab pehme sõidu ning väljapeetud välimuse.

Rääkides kaevukaantest, siis mul on mingisugune haiglane huvi nende vastu. Toon näiteks haruldase Audi A8 L 6.0 W12 quattro D2 kerega, millele pandi alla sellised 18" kaaned. Tõeline kirss tordi peal. Sõbrad vaatavad tavaliselt imeliku näoga, et mis kuramuse ilukilbid need sellised on? Nõme ju.

Hirmuga olen vaadanud rehvide hindu sellele autole.

Kas rehvideks on 235/60/ZR16?



Parimat soovides,

Uku

[OnkelMats]

Kusjuures millegipärast on US and A-s väga levinud see küljetriip ning justnimelt sellisena nagu mainisid. Ülemine laiem ja alumine kitsam. Triipe leidub näiteks nende enda toodangul praktiliselt vist igal masinal juba ''aegade algusest''. Tõeline nuhtlus mõeldes taastamise peale - kas jätta või mitte. Kui isegi jätta, siis kelleks on see kirurgi käega isik, kes triibud sirgelt peale tõmbab. Kui nüüd teisest aspektist vaadata, siis mõnda masinat ei kujutakski ilma triibuta ette. Näeb lihtsalt kuidagi tühi välja.

[Sm.Tihhonov]

Rääkides kaevukaantest, siis mul on mingisugune haiglane huvi nende vastu. Toon näiteks haruldase Audi A8 L 6.0 W12 quattro D2 kerega, millele pandi alla sellised 18" kaaned. Tõeline kirss tordi peal.

Jaa, aplaus. Ka sellised nööbid on mul kollektsioonis olemas. Ma pole lihtsalt jõudnud neile veel mantlit külge osta.

Kas rehvideks on 235/60/ZR16?

Jah ikka. Ma siin ostin hiljuti oma igapäevasemale autole uued suverehvid mõõdus 225/40 R18. Justkui kah nagu suured rehvid, kuid polnudki lõpuks väga kallid. Aga need 235/60 ZR16 balloonid maksavad ikka hoomatavalt rohkem.

[v6sa]

Oi, need veljed mulle meeldivad. Kiidan valiku valjuhäälselt heaks.

Kas need on 8" laiad?

Millega neid mõlke välja meelitati? Termošokiga või vaakumiga? Kuidas elevandi paks nahk oma armidest loobuma nõus oli?

[Rolz]

Mõlgid võetakse välja jõuõlga kasutades, kõik käib varrastega. Väidetavalt on see kunagi ammu-ammu Daimleri poolt "leiutatud" tehnika.
Olen Joel'i teenuseid korduvalt kasutanud ja tegu on äärmiselt tugeva professionaaliga.
Kus värvimistöid teostate?

[Sm.Tihhonov]

Olen Joel'i teenuseid korduvalt kasutanud ja tegu on äärmiselt tugeva professionaaliga.
Kus värvimistöid teostate?

Joel on tubli jah. Mul on ta sirutanud nii tööautosid kui hobitehnikat ja hätta pole veel jäänud. Vaid Vene autodega on ta natuke ettevaatlik, sest nende plekk võib keerulisemate mõlkide korral olla tema jaoks liiga paks. Kuid sellele vaatamata on ta ajanud mu sõpruskonnas sirgeks ka Volga katuseid ja kapotte.

Mina värvin enda autosid enamasti Hiiul Salve tänaval asuvas töökojas. Olen seda teinud juba üle 15 aasta ja rahulolematust töö kvaliteedi osas on tulnud ette harva. Eks töökojas kehtib lihtne majanduslik tõde - hästi pole võimalik teha odavalt. Kui klient sellest aru saab, saavad autod ka korralikult tehtud.

Käisingi ükspäev piilumas, et kuidas seal poistel läheb. Maalrite ruumis on hetkel ainult kaks minu autot. Mõnikord on neid seal olnud ka rohkem


Mercedesel on üks külg kergelt üle käidud, kuid ta hakkab saama rohkem tähelepanu siis kui Volga on valmis.


Kui sm Võsa tundis huvi, et kuidas elevandi paks nahk oma mõlkidest loobus, siis mõnevõrra üllatuslikult on selgunud hoopis vastupidine olukord. Maaler kurdab, et selle auto plekk pidi ikka päris õhuke olema. Külgedelt ei saa väga aru, kuid suurtel pindadel vajub plekk tõepoolest höövli alt ära. Pigem on siin häda selles, et mitte plekk pole õhuke, vaid sirged pinnad on tohutult suured. Tagaluugil aitas veidi kui plekk täiendavate liimipätsidega alusraami külge kinni liimida. Aga kapott on veel vedelam ja plekki pole õieti kuhugi liimida. Tal nagu väga polegi alusraami. Aga eks ta saab hakkama. Tänapäeva autodega võrreldes peaks ju W140 ometi päris hea tugev tükk olema.


Kuna auto on töökojas, siis väga suuri tegusid ju ise teha ei saa. Paari jupiga olen siiski mänginud. Võtsin uuesti ette oma peegli. Minu elektriline laepeegel oli ju katki. Mul olid justkui kõik tükid olemas, mehhanism töötas, kuid loogiliselt ma seda lego kokku panna ei osanud. Kui ma tehnoloogia viimaks välja mõtlesin, avastasin ühtlasi, et ma ei saagi oma peeglit enam kokku panna, sest mul on korpuse küljest olulised kõrvad ära murdunud. Kuna õblukeste plastist aasade taastamine tundus mõttetu, ostsin uue laepeegli. Õiget värvi parasjagu maailmas ei leidunud, tuli võtta must. Plastikut saab ju edukalt värvida.


Musta peeglit lahti monteerides avastasin, et see on poole parem kui minu enda oma. Tal on ainult üks aasake katki. Üldiselt olen endiselt pettunud W140 plastikutes. Ikka väga haprad on nad kohati. Seda enam, et peegel on ju asi mida manuaalse lahenduse korral pidevalt väntsutatakse. Nojah, rohkem ma neid osta ei kavatse, vaid hakkan mõtlema lahendusi, kuidas saaks ta ära remontida. Pilt ka võrdluseks lihtsa manuaalse peegli mehhanismist ja elektrilise peegli omast.


Kui juba plastikutele jutt läks, võiks lühidalt rääkida veel ühe plastikdetaili evolutsioonist. Tõime Taunoga Nursi lammutusest uued esiuste polstrite laekad. Need tunduvad hea tihke kaanega olema. Kuigi pealtnäha samasugused, on nad tegelikult musta kaanega, minule vajaliku tumepruuni asemel. Kaasi saab õnneks kerge vaevaga vahetada.


Monteerisime nad ise kohapeal polstrite küljest lahti. Kirusime, et alumisi kinnitusi on täiesti võimatu lahti keerata, sest nad jäid täpselt õhutoru alla. Ühegi võtmega ligi ei saanud. Samas mina nagu varemalt enda polstrit lahates sellist probleemi ei mäletanud. Hakkasin neid kodus kõrvutama ja avastasin, et minu polstritel on need aasad teise koha peal. Sealjuures on selgelt näha, et algselt on nad olnud "vale" koha peal. Ning on siis maha freesitud ja liimitud kõrvale teised kinnitused. Siin on näha ka pruun täpp, mis viitab pruunile polstrile. Sest silmaga on neil tõesti raske vahet teha.


Volgade maailmas on hästi põnev ajada jälgi, millal täpselt mingid muudatused aset leidsid, mis lahendus oli enne, mis hiljem, mis millega kaasnes jne. Ka Mercedes on jätnud seekord maha detailide kuupäevad. Näha on, et see "vale" lahendus on olnud kasutusel päris esimese otsa autol - 24.05.1991. Minu auto muudetud polster on tehtud hiljem - 19.09.1991.


Viimaks vabastas toll (USAst ostetud kaupade needus) ka ühe ammu tellitud mänguasja. Kauaoodatud Becker BE1532 tüüner, mis tõesti oligi kasutusel ainult W140+Bose soundsystem autodel.


Noh ja kuna sama tüüneri head unit maksis nii häbematult vähe oma logiseva volume nupu tõttu, ei suutnud ma kuidagi loobuda veel ühest BE1432 peamoodulist Pagan nad on nii ilusad.


Seda enam, et mõlemal moodulil olid taga kõik juhtmejupid. Esiteks tekib mul nüüd võimalus proovida taastada oma varjestatud signaalikaabel. Ning teiseks ei pea ma rohkem midagi leiutama, vaid saan värvide järgi kõik kaablid õigesse kohta ühendada. Seni oli mul kõlarite ja osade masside ühendamise loogika natuke hägune. Lõigatud on see komplekt sama aasta 600SEL-ist.


Muidugi ei tea ma siiani, mis on reaalne erinevus BE1432 tüüneril ja vähelevinud BE1532 tüüneril. Korpuselt ei ma leidnud mingit muud infot kui seda, et kõlariväljundile tohib järgi ühendada seadet mille takistus on vähemalt 16 oomi (sinine). Kas see tähendab siis suuremat võimsust? Tavalisel BE1432 tüüneril on sama koha peal hoopis teise sisuga kiri.


Lõpetuseks veel küsimus suurele ringile. Kas kellelgi on kogemusi SAVA suverehvidega? Ma püüan küll tavaliselt vältida kõiki odavbrände, kuid rehvide hinnavahe SAVA Intensa SUV ja Nokian Line vahel tuleb jooksu pealt üle 200 EUR. Need SUV rehvid näevad mustri poolest täitsa sõiduautolikud välja ja kuna Sava on Goodyeari bränd, siis äkki sünnib nendega isegi sõita?

[v6sa]

Pleki läbipaindumine on tegelikult üllatav - sel autol siiski pole tasast pinda. Nagu enamusel autodel, on ka sel välised kereplekid kumerad.

...
Kas kellelgi on kogemusi SAVA suverehvidega?

Ma olen ühe poekoti all SAVA toodetud sõõre veidi tarbinud. Üsna ootuspäraselt oei olnud need Sinu silmatud mudel, vaid midagi hinnakirja alumisest otsast olematu mõõduga. Suvekuumas polnud midagi ette heita: müra ei olnud (võrreldes 1,7 diisli plädinaga) ja pidamist oli piisavalt. Vesiliug oli kärme tekkima, kuid siin oli süüdi pigem olematu rehvimuster (mingi 3 mm ehk oli) kui rehv iseloom. Sama autoga napilt nullkraadisel asfaldil (vesi oli veel sula) läks õite libedalt. Aga oli võimalik kohale jõuda ühes tükis.

Nankang ei paku sobivat kandevõimet?

[Laur]

Muidugi ei tea ma siiani, mis on reaalne erinevus BE1432 tüüneril ja vähelevinud BE1532 tüüneril. Korpuselt ei ma leidnud mingit muud infot kui seda, et kõlariväljundile tohib järgi ühendada seadet mille takistus on vähemalt 16 oomi (sinine). Kas see tähendab siis suuremat võimsust? Tavalisel BE1432 tüüneril on sama koha peal hoopis teise sisuga kiri.

Ei tähenda just tingimatta võimsust, võimendi on lihtsalt nii ehitatud, et väiksema takistusega kõlareid sinna ühendada ei või. Raudnael on sisuliselt 0 oomi, enamus kõlareid 4-8 oomi. Muide suurema takistusega kõlareid võib ühendada, kuigi antud juhul ma ei tea, et suurema takistusega üldse olemas oleks

[cornah]

Väga põnev teema, eriti 140 omajatele. Väga hea õppematerjal..

[kaupo51]

Minu W123 hobiautol on ka all eelmise või üle-eelmise omaniku poolt ostetud Sava suverehvid (minu käes on auto 8 aastat). Olen kulgenud selle aja jooksul ainult suvisel ajal (sellest 90% kuiva ilmaga) nii 15 000 km ja mingit erilist nurinat ei ole. Erilist müra nad ei tekita ja teel püsib ka auto normaalselt. Muidugi ei harrasta selle autoga mingit sportlikku sõidustiili ning rahulikuks kulgemiseks on nad sobilikud. Kas ma neid nüüd ise ostnud oleks...pagan seda teab.

[Ott]

Mind huvitab see Nursi lammutus. Kas seal ka W124 sees oli ja kust ma seda seal Nursis otsida võiks? Internetist infot ei leidnud.

[Sm.Tihhonov]

Mind huvitab see Nursi lammutus. Kas seal ka W124 sees oli ja kust ma seda seal Nursis otsida võiks? Internetist infot ei leidnud.

Nursi lammutus asub Võrumaal Nursis. Lammutavad ainult Mercedeseid juba ca 15 aastat. Sealne ettevõtja on hukanud kokku vist juba üle 400 Mercedese. Hetkel peaks sees olema suurusjärgus 150 autot. Peamiselt siiski vähe värskemad mudelid, kuid W124 kuulub kindlasti veel repertuaari. Paraku W126 on tänaseks juba ajalugu.

Tore on see, et seal väärtustatakse ka polstreid ja igasugu väikseid vidinaid, mis tavaliselt mujal puruks lõigatakse ja ära visatakse.

Kuna see number on ka varem foorumiteemadest läbi käinud, ei näe ma vajadust seda varjata - kontaktnumber on 5202177

[nostromo]

Mul on vaid 1 küsimus-miks selline mees "Huvilise" staatuses on?

[killer666]

Huvitav mida see klubilise staatus küll juurde peaks andma?

[v6sa]

Huvitav mida see klubilise staatus küll juurde peaks andma?

Palun, ära solgi teemat.

Teades vaid servapidi kodaniku toimetamisi, siis nähtavasti ei jätku tal lihtsalt aega kõigi klubidega liitumiseks. Au talle selle eest, et viitsib oma tegemistest kirjutada. Leidub ju maarjamaalgi mitmeid imemehi, kel kuuri all tõelised pärlid. Kuid me ei tea (ja kas peaksimegi, meenutades õudusega kunagist Viimsiskäiku) neist midagi.

Aga teemasse ka: olles vahelduva eduga praavitanud erinevate maade liikureid, siis olen endiselt heal arvamusel MB plastikust - see kannatab lähenemist ka miinuskraadidel. Erinevalt tõusva päikese maa pruugitavast. Sestap tõusetub küsimus, kas siin teemas korduvalt mainitud plasti haprus on üldine selle ajastu autodele või on tegemist konkreetse isendi eripäraga?

Kas kogenud tankistid kinnitavad klassile ootamatult nigelat plasti haprust või on tegemist anomaaliaga?

[kaido]

Olen suht palju lammutanud w140(värvi vahetus sai tehtud), 96aasta oma, mul plastikud katki ei läinud.

[arcar]

Huvitav mida see klubilise staatus küll juurde peaks andma?

Palun, ära solgi teemat.

Teades vaid servapidi kodaniku toimetamisi, siis nähtavasti ei jätku tal lihtsalt aega kõigi klubidega liitumiseks. Au talle selle eest, et viitsib oma tegemistest kirjutada. Leidub ju maarjamaalgi mitmeid imemehi, kel kuuri all tõelised pärlid. Kuid me ei tea (ja kas peaksimegi, meenutades õudusega kunagist Viimsiskäiku) neist midagi.

Aga teemasse ka: olles vahelduva eduga praavitanud erinevate maade liikureid, siis olen endiselt heal arvamusel MB plastikust - see kannatab lähenemist ka miinuskraadidel. Erinevalt tõusva päikese maa pruugitavast. Sestap tõusetub küsimus, kas siin teemas korduvalt mainitud plasti haprus on üldine selle ajastu autodele või on tegemist konkreetse isendi eripäraga?

Kas kogenud tankistid kinnitavad klassile ootamatult nigelat plasti haprust või on tegemist anomaaliaga?

tahad sa valgustada Viimsiskäiku ? millegipärast on mul see kahe silma vahele jäänud,mis seal nii hullu oli siis ? Ja mis seal üldse oli ?

[v6sa]

tahad sa valgustada Viimsiskäiku ? millegipärast on mul see kahe silma vahele jäänud,mis seal nii hullu oli siis ? Ja mis seal üldse oli ?

http://foorum.clubmb.ee/showthread.php?t...1#pid55521
Piinlik oli... Osa seltskonnast lihtsalt ei osanud käituda.

---

Olen suht palju lammutanud w140(värvi vahetus sai tehtud), 96aasta oma, mul plastikud katki ei läinud.

Auto Saksast, Lõuna- või Põhja-Euroopast?

Vihjan siin kuumale: ka see vanutab materjale päris edukalt.