26-07-2009, 10:23 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 27-07-2009, 10:36 PM ja muutjaks oli Renkju.)
Mark: Mercedes- Benz
Mudel: 190E
Aasta: 1985
Mootor: Bensiin
Kubatuur: 2.0
Võimsus: 90 kw
Odomeetri näit: 196 000
Värvus: Must
Lisad: El. katuseluuk....thats it folks
See antud MB oli ja on minu esimene auto. Sai soetatud 2006-ndal aasta augustis Tartust Gefi Autolammutuse platsi pealt. Kuna vanus oli juba käes ning load kaa omatud, siis tuli leida auto. Esmalt käisid läbi mõtted, et ostaks sõbra õe käest Mitsubishi Lanceri, ptui, kuid õnneks ema elukaaslane kui vana MB austaja helistas ja ütles, et Gefi platsil on must c-klass. Sai jutt ära kuulatud ning järgmine päev sinna sõidetud. Koha peal selgus, et auto ei sõida ning viga ei teata, mis peale tuli siis mul välja uurida, mis autol viga on. Kuna auto ei olnud Eesti registris, milletõttu ei saanud autot lihtsalt pukseerida, aga risk sai võetud ja lähimasse remonditöökotta mindud. Muidugi enne seda öeldi, et sa pead auto ära ostma, enne ei saa kuhugi minna. Seega võtsin topelt riski.
Koht kuhu saabusime, oli Põlva mnt. ääres Vana- Kuustes, kus olid omaette fruktid, üks nendest oli täis nagu tinavile ning ainult määris pähe, et sain vastu pükse ja, et miks ma ostsin sea kotis. Too hetk ei kõigutanud mind see karva võrdki. Kutid siis uurisid masinat, käiasid, võtsid pritse lahti, pumpasid kütet ning vedasid köie otsas, ei miskit.
Hakkas ka siis juba aeg ühelepoole jõudma ning selgus tulema, et nendest mehhaanikutest asja ei ole. Auto sai siis viidud maale ning järgmisel päeval otsustasin ise asja uurida- Kiskusin klapikambrikaane maha ja oh üllatust- nukvõlli hammas ratas oli lahti end keeranud ning nuka otsast peaaegu, et maas- pole ime, et see mootor elujõudu ei näidanud. Sai siis otsitud, mees, kes teeks vajaliku töö, et mootor tööle saada. See tähendas, et vaja oli klapd lihvida, klapisääretihendid vahetada, kolvi rõngad ning loota, et kolvid ise mõraseks pole löödud.
Selle mehe leidsin Tartust, Tehase tn.-st nimega Mati, kes ütles, et võta plokikaas maha ning too mulle ning mille peale see mul maha lendas nagu naksti. Paar päeva hiljem helistas ning ütles, et too auto sinna, paneb ise epale tagasi ning paneb tööle. Ja jälle paaripäeva pärast oli auto valmis ning ootas mind. Sai siis sisse istutud ning süüdet keeratud ja poole pöörde pealt käivitus ilma probleemideta, väike klõbin oli kaa kosta, aga too hetk ei osandu ma sellelt mootorilt enamtki oodata.
Tänase päevani on masin mind siiralt teeninud kuid eks ajapikku ole tekkinud ikka väikseid vigu, mis vajaksid elimineerimist või õieti parandamist.
Praeguseks on klapi klõbin võrreldav õmblusmasinaga ning auto on ka üle elanud ühe avarii ning ühe kuradima jobu ebaproffesionaalse parkimis oskuse parklas, mille tagajärjel süüdlane on seni teadmata.
Selle auto tuleviku vaadet peaksid välja nägema üsna kurjad. Aga sellest siis, kui asja kallale on asutud.
Pildid siis kah
![[Pilt: Foto0273.jpg]](http://www.upload.ee/image/141057/Foto0273.jpg)
![[Pilt: Foto0274.jpg]](http://www.upload.ee/image/141060/Foto0274.jpg)
![[Pilt: Foto0275.jpg]](http://www.upload.ee/image/141066/Foto0275.jpg)
Mudel: 190E
Aasta: 1985
Mootor: Bensiin
Kubatuur: 2.0
Võimsus: 90 kw
Odomeetri näit: 196 000
Värvus: Must
Lisad: El. katuseluuk....thats it folks
See antud MB oli ja on minu esimene auto. Sai soetatud 2006-ndal aasta augustis Tartust Gefi Autolammutuse platsi pealt. Kuna vanus oli juba käes ning load kaa omatud, siis tuli leida auto. Esmalt käisid läbi mõtted, et ostaks sõbra õe käest Mitsubishi Lanceri, ptui, kuid õnneks ema elukaaslane kui vana MB austaja helistas ja ütles, et Gefi platsil on must c-klass. Sai jutt ära kuulatud ning järgmine päev sinna sõidetud. Koha peal selgus, et auto ei sõida ning viga ei teata, mis peale tuli siis mul välja uurida, mis autol viga on. Kuna auto ei olnud Eesti registris, milletõttu ei saanud autot lihtsalt pukseerida, aga risk sai võetud ja lähimasse remonditöökotta mindud. Muidugi enne seda öeldi, et sa pead auto ära ostma, enne ei saa kuhugi minna. Seega võtsin topelt riski.
Koht kuhu saabusime, oli Põlva mnt. ääres Vana- Kuustes, kus olid omaette fruktid, üks nendest oli täis nagu tinavile ning ainult määris pähe, et sain vastu pükse ja, et miks ma ostsin sea kotis. Too hetk ei kõigutanud mind see karva võrdki. Kutid siis uurisid masinat, käiasid, võtsid pritse lahti, pumpasid kütet ning vedasid köie otsas, ei miskit.
Hakkas ka siis juba aeg ühelepoole jõudma ning selgus tulema, et nendest mehhaanikutest asja ei ole. Auto sai siis viidud maale ning järgmisel päeval otsustasin ise asja uurida- Kiskusin klapikambrikaane maha ja oh üllatust- nukvõlli hammas ratas oli lahti end keeranud ning nuka otsast peaaegu, et maas- pole ime, et see mootor elujõudu ei näidanud. Sai siis otsitud, mees, kes teeks vajaliku töö, et mootor tööle saada. See tähendas, et vaja oli klapd lihvida, klapisääretihendid vahetada, kolvi rõngad ning loota, et kolvid ise mõraseks pole löödud.
Selle mehe leidsin Tartust, Tehase tn.-st nimega Mati, kes ütles, et võta plokikaas maha ning too mulle ning mille peale see mul maha lendas nagu naksti. Paar päeva hiljem helistas ning ütles, et too auto sinna, paneb ise epale tagasi ning paneb tööle. Ja jälle paaripäeva pärast oli auto valmis ning ootas mind. Sai siis sisse istutud ning süüdet keeratud ja poole pöörde pealt käivitus ilma probleemideta, väike klõbin oli kaa kosta, aga too hetk ei osandu ma sellelt mootorilt enamtki oodata.
Tänase päevani on masin mind siiralt teeninud kuid eks ajapikku ole tekkinud ikka väikseid vigu, mis vajaksid elimineerimist või õieti parandamist.
Praeguseks on klapi klõbin võrreldav õmblusmasinaga ning auto on ka üle elanud ühe avarii ning ühe kuradima jobu ebaproffesionaalse parkimis oskuse parklas, mille tagajärjel süüdlane on seni teadmata.
Selle auto tuleviku vaadet peaksid välja nägema üsna kurjad. Aga sellest siis, kui asja kallale on asutud.
Pildid siis kah