19-08-2014, 12:39 AM
Niisiis, saigi kokkulepitud enamvähem summad ja kuupäevad, ning mu sõber viis puksiiri peal auto Hendriku kätte tuunimisse. Enne jaanipäeva. Soovisin saada jagaja ja mehaanilise pritsungi vaba töötava mootoriga SELi. Palusin, et kui miskit veel ligadi logadi selle mootorivärgiga, et oleks hea kohe kõik korda saada. Kaasa arvatud ka need väljalaskekollektorid. Arvasin, et kuna see auto on ennem Hendriku käes olnud ja korra juba teine pritse selle masina küljes käinud, siis ei tohiks see spetsialisti käes mingi ületamatu raskus olla.
Kahjuks ei lähe asjad ikka nii nagu loodad. Auto vedeles terve kena suve Tartus ja osa sügistki. Küll ei olnud aega ja siis ei olnud juppi jne... Lõpuks see masin väidetavalt korda saigi.
Läksin järgi, (sügis) olukord oli ikka kehva, asi ei töötanud kuidagi hästi. Ütlesin Hendrikule mis ma asjast arvan. Võtsin auto vist ainult selleks et korra sõita Tallinna ja tagasi. Minu poolt palutud asjad ei olnud lahendatud minule sobilikult. Auto gaasipedaal ei kuulanud jätkuvalt sõna ja väljalaske kollektor lasi kuskilt pahasti läbi. Lootsin endamisi seda, et kuna masin on enamuse ajast kenasti vedelenud igalpool, siis äkki väike sõit temaga rahustab nii mind, kui ka autot. Kahjuks ei muutunud sellest kütuse raiskamisest suurt midagi.
Sõber sõidutas auto tagasi Hendriku poole ja lootsin siiralt et saan tagasi mitte perutava ja mitte löriseva mootoriga asja.
Hendrik pingutas ennast ja vahetas välja sisselaske kollektori tihendid, lisaks ka küünlad + juhtmed. Väljalaskekollektori probleem jäi peaaegu samaks. Head lahendust ei tulnud. Gaasihoovastiku asendiandur suudeti kas lappida või välja vahetada mingi asisema vastu, ei mäletagi enam.
Oli vist november, kui autole järgi läksin. Noh, oli kah. Ega ikka pühendumist polnud sinna sisse pandud. Asjad kapoti all olid nagu ajutised lahendused. Vedasin mõttes paralleele enda garaazis ehitatud asjadega. Oletasin, et kuna pole tegemist offroadiga ja mootor ei pea vee all ja mudas töötama, ei pea ka nii suuri nõudmisi viimistluses olema... Valesti oletasin, aga sellest hiljem.
Ühesõnaga, rõõmsameelne ja hea jutuga Hendrik aitas mind koduteele ja ootas uuele seadistusele kevadel, kui ilmad soojad. No auto ju sõitis, mida siin ikka nuriseda, küll aga tundus mulle too hetk ikkagi kogu see asi raiskamisena. Raisatud sai kõvasti aega ja veel rohkem raha. Aga, auto ju sõitis ikkagi. Loodetud tulemus jäi saavutamata, minu unelmates oleks pidanud masin käituma tsipa reipamalt. Hakkasin kahtlustama metalli väsimust ja kõike muudki mida ettekujutus võimaldab. Telefoni kõned Hendrikule ei teinud kaa mu elu lihtsamaks. Kuna nagunii oli juba pea talv ja auto jäi talvekorterisse siis lülitasin selle probleemi endast kuni kevadeni välja.
Kahjuks ei lähe asjad ikka nii nagu loodad. Auto vedeles terve kena suve Tartus ja osa sügistki. Küll ei olnud aega ja siis ei olnud juppi jne... Lõpuks see masin väidetavalt korda saigi.
Läksin järgi, (sügis) olukord oli ikka kehva, asi ei töötanud kuidagi hästi. Ütlesin Hendrikule mis ma asjast arvan. Võtsin auto vist ainult selleks et korra sõita Tallinna ja tagasi. Minu poolt palutud asjad ei olnud lahendatud minule sobilikult. Auto gaasipedaal ei kuulanud jätkuvalt sõna ja väljalaske kollektor lasi kuskilt pahasti läbi. Lootsin endamisi seda, et kuna masin on enamuse ajast kenasti vedelenud igalpool, siis äkki väike sõit temaga rahustab nii mind, kui ka autot. Kahjuks ei muutunud sellest kütuse raiskamisest suurt midagi.
Sõber sõidutas auto tagasi Hendriku poole ja lootsin siiralt et saan tagasi mitte perutava ja mitte löriseva mootoriga asja.
Hendrik pingutas ennast ja vahetas välja sisselaske kollektori tihendid, lisaks ka küünlad + juhtmed. Väljalaskekollektori probleem jäi peaaegu samaks. Head lahendust ei tulnud. Gaasihoovastiku asendiandur suudeti kas lappida või välja vahetada mingi asisema vastu, ei mäletagi enam.
Oli vist november, kui autole järgi läksin. Noh, oli kah. Ega ikka pühendumist polnud sinna sisse pandud. Asjad kapoti all olid nagu ajutised lahendused. Vedasin mõttes paralleele enda garaazis ehitatud asjadega. Oletasin, et kuna pole tegemist offroadiga ja mootor ei pea vee all ja mudas töötama, ei pea ka nii suuri nõudmisi viimistluses olema... Valesti oletasin, aga sellest hiljem.
Ühesõnaga, rõõmsameelne ja hea jutuga Hendrik aitas mind koduteele ja ootas uuele seadistusele kevadel, kui ilmad soojad. No auto ju sõitis, mida siin ikka nuriseda, küll aga tundus mulle too hetk ikkagi kogu see asi raiskamisena. Raisatud sai kõvasti aega ja veel rohkem raha. Aga, auto ju sõitis ikkagi. Loodetud tulemus jäi saavutamata, minu unelmates oleks pidanud masin käituma tsipa reipamalt. Hakkasin kahtlustama metalli väsimust ja kõike muudki mida ettekujutus võimaldab. Telefoni kõned Hendrikule ei teinud kaa mu elu lihtsamaks. Kuna nagunii oli juba pea talv ja auto jäi talvekorterisse siis lülitasin selle probleemi endast kuni kevadeni välja.
