W126 420SEL 1991 inseneer

[inseneer]

Ja oligi suvi läinud nagu linnutiivul. Kaunil sügiskuul leidsin 5,0 mootori ühest Saue eramaja keldrist. Oli teine seal juba ammu aega resideerunud. Kuna tegemist oli miskine 1987a mootoriga, siis sinna 4,2 asemele sobis selllest komplektsest mootorist vaid plokk + kaaned. Suhteliselt ruttu oli saanud kaunist sügisest taaskord veelgi kaunim kevad... Mootor õnnestus siis elule puhuda alles suve hakul 2012. Sõita selle masinaga oli pea võimatu, sest gaasipedaali see asi lihtsalt ei kuulanud. Väike nõks gaasipedaalile vallandas meeletu kiirenduse. Samuti ei sobinud ka 4,2 mootori küljest võetud toruväljalasked, sest 5,0 V8 plokk oli sutsu suurem 4,2 plokist. Väljalasked ei mahtunud ära ja nende ümberkujundamine pisut ebaõnnestus. Seisnud mootori pihustid ei töötanud soovitud moel. Ehk siis oli üks igavene ikaldus selle värgiga. Samas purskus ka igast võimalikust ja võimatust august ATF-i, nii roolivõimu kui kasti ajamitest. Mäletan , et ei viitsinud endale neid asju selgeks teha ja käisin autoga sihitult igasuguste soss ja muiduseppade juures. Samas tagantjärgi võttes oleks pidanud endal olema sutsu rohkem pühendumist asjade süvitsi selgeks tegemisel. Olen väga kodus raami ja aeglustiga suurte neliveoliste matka- ja võistlusautode ümberehitusega. Omal töökojas pikad töödejärjekorrad ja ütelus et iga sepp jäägu oma liistude juurde tundus õige. Mõtlesin, et vana V8 bensiinimootori toitesüsteemi oma küüneviha ei topi. Asjata mõtlesin nii...
Lõpuks oli jälle kevad ja 2013a juba!!!!
Suheldes Hendrikuga otsustasin viia auto tema juurde Tartusse VEMS-i paigaldusse...