W126, 300SE `87 - Hanno

[Hanno]

Ülaloleva autoga veedetud aeg on jätnud oma jälje ja pööranud mind "vanaaegsete Mercedeste" usku. Selle konkreetsega aga igapäevaselt sõita ei raatsi aga pagana moodi ju tahaks. Tekkinud probleemi lahenduseks oli väike vangerdus seni kasutuses olnud autodega, mille tulemusena oli nädalalõpu reis jällegi Rootsi, Malmösse, ja sealt tagasi 92 aasta 300CE-ga, eesmärgiga saada sellest igapäevasõiduk. Olgu öeldud, et ma polnud kunagi elus sõitnud w124-ga rohkem, kui taksode tagaistmel kunagi ammu. Lihtsalt saadaoleva informatsiooni alusel leidsin, et see oleks see mida vaja on. Järjekordse Mercedes-Benz soetamise nimel müüsin ära 7 aastat peetud bmw e39 530d, mille ülalpidamine on olnud minu elu kõige kallim asi. ( kuin kütust mitte arvestada, siis hoolduskulud rohkem kui kroon per km. Ja sõitsin temaga maha umbes 250 000 km...). W124 tundus paiknevat remondikulude skaalal teises otsas.
Niisiis, olles umbes kuu aega jälginud rootsi kupeede müügikuulutusi, lendasin novembri alguses optimistlikult kohale müüja jutu peale, et pole talvel sõitnud, üldse ostmisest saadik ainult seisnud ja "semi new to drive" jne. Päris-elus, esimene asi mis silma hakkas oli uksetaskus jääkaabits, ja kohutavalt räpane ja räämas olek. Samas, kogu selle rääma alt hakkas silma absoluutselt komplektne interjöör, peaaegu kuskil polnud jälgegi kellegi omaloomingust, kõik oli olemas, sirge ja otse, ning eranditult kõik töötas. Iga viimne kui lambike põles, ja oli alust arvata et kui korralikult puhastada ,siis saab väga hea. Ka helepruun nahksisu tundus olevat suht korralik. Samuti oli mootoriruum täiesti komplektne ja silmatorkavalt originaal. Negatiivse poole pealt, keegi oli kunagi teda üleni üle värvinud, ning ilmselgelt halvasti. Enamik detaile olid "pilves", ning hiljutine poleerimine oli selle kõik veel eriti nähtavale toonud. Sõita oli seevastu jube hea, mõõtor ja käimar töötasid paremini kui ma selleaegselt autolt oleksin oodanud, ja et me juba naisega sinna olime end kohale vedanud, siis mõtlesime et ok, hind suhteliselt soodne kah, ostab ära. 700 km Kapellsäri läks intsidentideta, kiiruselt üle saja kergelt ujus teepeal, aga muidu oli OK. Üldiselt uhasin kogu tee 130 km/h, ja keskmine kütusekulu tuli 10,3 l/100-le. Kui kogu selle Rootsi sõidu vältel tundus, et veermik on täiesti korras, siis Paldiski terminalis esimeste meetrite peal oli selge, et see diagnoos oli olnud ekslik. Auto kolises meie teedel nii, et hirm oli edasi sõita. See siis sissejuhatuseks.
Seejärel seisis pisut üle kuu aja remonditöökoja ukse taga, kuni ükskord ette võeti. Diagnoos oli, et paar puksi on pragulised, aga üldiselt, et mõistlik oleks kõik ära vahetada. Öeldi, et niimoodi ära väsivad puksd siis, kui auto pikalt seisab. Selles osas siis müüja võibolla väga ei valetanud. Aga et üldiselt mulle uued komponendid veermikus pakuvad suurt rõõmu ja rahuldust, siis saigi kiirelt otsustatud, et vahetame kõik mis vaja. Lõppkokkuvõttes võib öelda, et peale pendelhoova puksi ja esimeste amortide sai absoluutselt kõik uus. Vedrude vahetamine oli üks omaette kolgata tee, aga sellest pikemalt vbla hiljem.
Sellega jõuan sinna, et miks ma üldse kirjutama hakkasin seda juttu. Nimelt, kuivõrd tagasild oli maas, siis tundus hea mõte saata differ Tartusse, foorumikasutajale Hents, kes teatavasti difreid LSD-deks konverteerib. Saanud difri tagasi, ilmnes et seoses paigaldatud surveklotsidega ei ole seal enam pooltelgesse minevate võllide satelliitidepoolses otsas stopper-splinte. Neid splinte, mis takistaksid võllil väljapoole liikumast. Hents ise arvas, et pole hullu midagi, kus need võllid ikka minna saavad. Aga nüüd, olles lõpuks vahelduva eduga autot ka ekspluateerida saanud, on üpris selge, et need võllid sealt piisavalt palju välja tulevad ja õli loomulikult samuti. Et simmeritealune tööpind, mida ongi just täpselt simmeri laiuse jagu, plus vb paar millimeetrit sissepoole, sõidab simmeri alt välja, ja siis ongi seal põhimõtteliselt üks suur auk kust õli välja pritsib. Arvestades pooltelgede ehitust, siis, ma ei suuda kuidagi välja mõelda, mis vägi neid võlle või flantse üldse peaksid nende teljesuunalise liikumise diffripoolses otsas hoidma. Sest niipalju kui liigendites on teljesuunalist liikumist, samapalju täpselt jääb ka difrisse suubuvale võllile ja simmeri all olevale pinnale.
Siinkohal siis nüüd pöördungi targemate poole: Kes te omale olete seldatüüpi lsd soetanud, ilma otsastopperita võllidega, mis pagana väega te need võllid simmerite all paigas hoiate?

Illustratsiooniks ka pilt väljapoole liikunud pinnast, mis peaks olema vahetult simmeri all.. Niipalju ma teda tõmbasin välja, ise liiguvad mõlemad pooled umbes 5mm välja.Aga sõites, kui vedrustus töötab, siis ilmselt ka rohkem.






lisaks küsimus teadjamatele, et kus füüsiliselt asub sellel autol DRL (day running light) relee? ei suuda kuskilt leida seda. Ilmnenud on nimelt, et süütega lülituvad esituled alati peale, aga tagatuled enamasti mitte. Elektriskeemidelt ei leia üldse selle ahela kohta mingit viidet, aga kuskilt pilvepealt lugesin, et on selline relee olemas kuskil.