W126 420SEL 1991 inseneer

[inseneer]

Tere kõikse MB pere.
Mõtlesin ka teha teema oma uhkest autost, mis juba 2011 minu õuele veeres.

See on viimase tootmisaasta Itaalia turu jaoks tehtud auto ja lisadega pole koonerdatud tellija poolt:

El.rool airbagiga

4x el.istmed (neljakohaline auto siis,meie ARK tembeldas viiekohaliseks)

Esiistmed mäludega

4x istmesoojendused

Püsikiirushoidja

Kliima ja el.luuk

Webasto puldiga

Tegemist siis selle autoga: http://foorum.clubmb.ee/showthread.php?tid=4664
ja veel:
http://foorum.clubmb.ee/showthread.php?t...126+420sel

Aga siis lähemalt, mida põnevat selle autoga tehtud ja saavutatud.

Masin jõudis minu valdusesse 2011a kevadel. Vahetasin selle imetoreda SEL-i Hendrikuga ühe vana sõjaratsu 230G http://foorum.clubmb.ee/showthread.php?t...hlight=230 vastu. Hendrikuga oli meeldiv suhelda ja asju ajada. Kuna olen paadunud offroader (seda haigust pole võimalik ravida), siis otsustasin midagi luksuslikku proovida.
Auto oli tõstetud tagasi tehaseseadesse kapoti alt. Seal olid meh. pritse ja jagaja. Tuuningust olid alles jäänud toruväljalasked. Mootor töötas kenasti selle originaalpritsega. Ka kiirendus oli olemas isegi. Käigukast muidugi veits jonnis ja veljed, pidurikettad olid kõverad. See velgede ja ketaste vibratsioon ei häirinud, sest V8 kompenseeris selle kuhjaga. Minu sõidurõõm jäi aga tol ajal suht lühikeseks sest peale korralikku kihutamist, seiskus mootor äkitsi tühikäigul. peale uuesti starteri andmist ja käivitumist kostus mootorist korralik toks. Selleks korraks oligi sõidetud...

[nostromo]

Kindlasti tasub uue mootori peale mõelda ja auto säilitada kuna korralikke ja lisaderohkeid kuutesid jääb aina vähemaks-miks mitte 5.6, ei peaks vist väga keeruline olema.

[Karl]

Tuli nostalgia peale küll

[inseneer]

Niisiis. peale sellist ebaõnne ei olnudki muud teha kui see 4,2 avada ja vaadata mis karul kõhus. Muidugi ei juhtunud see kohe, vaid mäletamist mööda jäi see kuhugi 2011 suve keskpaika. Peale ühe kaane eraldamist ei leidnud midagi, küll aga tuli tore üllatus ilmsiks teise kaane alt.
Nimelt oli sinna pääsenud üks kena tilluke 5mm polt koos kauni seibiga.
Selline combo oli Stalingradi korraldanud nii plokikaanele, kui ka hülsile.
Omast arust ei käuksutanud ma seda mootorit eriti üldse palju. Paar kiiret käivitust ja kogu lugu. Poldikese tehtud kahju oli kordades suurem kui ette oskasin aimata. Kiire kõne Hendrikule ei andnud mingisugust lohutust. Ei oska ju keegi seda oletada kelle tjuuningu ajast see poldike sinna sisselaskesse pidama oli jäänud... Lihtsalt minu tormakas sõidustiil pani selle sealt liikuma ja nii ta klapivahelt kolvi peale lipsaski. Mis juhtunud, see juhtunud, mõtlesin tookord ja asusin uue mootori otsingutele.

[inseneer]

Ja oligi suvi läinud nagu linnutiivul. Kaunil sügiskuul leidsin 5,0 mootori ühest Saue eramaja keldrist. Oli teine seal juba ammu aega resideerunud. Kuna tegemist oli miskine 1987a mootoriga, siis sinna 4,2 asemele sobis selllest komplektsest mootorist vaid plokk + kaaned. Suhteliselt ruttu oli saanud kaunist sügisest taaskord veelgi kaunim kevad... Mootor õnnestus siis elule puhuda alles suve hakul 2012. Sõita selle masinaga oli pea võimatu, sest gaasipedaali see asi lihtsalt ei kuulanud. Väike nõks gaasipedaalile vallandas meeletu kiirenduse. Samuti ei sobinud ka 4,2 mootori küljest võetud toruväljalasked, sest 5,0 V8 plokk oli sutsu suurem 4,2 plokist. Väljalasked ei mahtunud ära ja nende ümberkujundamine pisut ebaõnnestus. Seisnud mootori pihustid ei töötanud soovitud moel. Ehk siis oli üks igavene ikaldus selle värgiga. Samas purskus ka igast võimalikust ja võimatust august ATF-i, nii roolivõimu kui kasti ajamitest. Mäletan , et ei viitsinud endale neid asju selgeks teha ja käisin autoga sihitult igasuguste soss ja muiduseppade juures. Samas tagantjärgi võttes oleks pidanud endal olema sutsu rohkem pühendumist asjade süvitsi selgeks tegemisel. Olen väga kodus raami ja aeglustiga suurte neliveoliste matka- ja võistlusautode ümberehitusega. Omal töökojas pikad töödejärjekorrad ja ütelus et iga sepp jäägu oma liistude juurde tundus õige. Mõtlesin, et vana V8 bensiinimootori toitesüsteemi oma küüneviha ei topi. Asjata mõtlesin nii...
Lõpuks oli jälle kevad ja 2013a juba!!!!
Suheldes Hendrikuga otsustasin viia auto tema juurde Tartusse VEMS-i paigaldusse...

[inseneer]

Niisiis, saigi kokkulepitud enamvähem summad ja kuupäevad, ning mu sõber viis puksiiri peal auto Hendriku kätte tuunimisse. Enne jaanipäeva. Soovisin saada jagaja ja mehaanilise pritsungi vaba töötava mootoriga SELi. Palusin, et kui miskit veel ligadi logadi selle mootorivärgiga, et oleks hea kohe kõik korda saada. Kaasa arvatud ka need väljalaskekollektorid. Arvasin, et kuna see auto on ennem Hendriku käes olnud ja korra juba teine pritse selle masina küljes käinud, siis ei tohiks see spetsialisti käes mingi ületamatu raskus olla.
Kahjuks ei lähe asjad ikka nii nagu loodad. Auto vedeles terve kena suve Tartus ja osa sügistki. Küll ei olnud aega ja siis ei olnud juppi jne... Lõpuks see masin väidetavalt korda saigi.
Läksin järgi, (sügis) olukord oli ikka kehva, asi ei töötanud kuidagi hästi. Ütlesin Hendrikule mis ma asjast arvan. Võtsin auto vist ainult selleks et korra sõita Tallinna ja tagasi. Minu poolt palutud asjad ei olnud lahendatud minule sobilikult. Auto gaasipedaal ei kuulanud jätkuvalt sõna ja väljalaske kollektor lasi kuskilt pahasti läbi. Lootsin endamisi seda, et kuna masin on enamuse ajast kenasti vedelenud igalpool, siis äkki väike sõit temaga rahustab nii mind, kui ka autot. Kahjuks ei muutunud sellest kütuse raiskamisest suurt midagi.
Sõber sõidutas auto tagasi Hendriku poole ja lootsin siiralt et saan tagasi mitte perutava ja mitte löriseva mootoriga asja.
Hendrik pingutas ennast ja vahetas välja sisselaske kollektori tihendid, lisaks ka küünlad + juhtmed. Väljalaskekollektori probleem jäi peaaegu samaks. Head lahendust ei tulnud. Gaasihoovastiku asendiandur suudeti kas lappida või välja vahetada mingi asisema vastu, ei mäletagi enam.
Oli vist november, kui autole järgi läksin. Noh, oli kah. Ega ikka pühendumist polnud sinna sisse pandud. Asjad kapoti all olid nagu ajutised lahendused. Vedasin mõttes paralleele enda garaazis ehitatud asjadega. Oletasin, et kuna pole tegemist offroadiga ja mootor ei pea vee all ja mudas töötama, ei pea ka nii suuri nõudmisi viimistluses olema... Valesti oletasin, aga sellest hiljem.
Ühesõnaga, rõõmsameelne ja hea jutuga Hendrik aitas mind koduteele ja ootas uuele seadistusele kevadel, kui ilmad soojad. No auto ju sõitis, mida siin ikka nuriseda, küll aga tundus mulle too hetk ikkagi kogu see asi raiskamisena. Raisatud sai kõvasti aega ja veel rohkem raha. Aga, auto ju sõitis ikkagi. Loodetud tulemus jäi saavutamata, minu unelmates oleks pidanud masin käituma tsipa reipamalt. Hakkasin kahtlustama metalli väsimust ja kõike muudki mida ettekujutus võimaldab. Telefoni kõned Hendrikule ei teinud kaa mu elu lihtsamaks. Kuna nagunii oli juba pea talv ja auto jäi talvekorterisse siis lülitasin selle probleemi endast kuni kevadeni välja.

[v6sa]

Kurb kuulda, et Tartu kandi meestel jutt ilus, kuid teod mitte nii ilusad on. Potentsiaali nagu oleks...

Kuis plaanid nüüd on? Rakendad oma teadmisi loovalt ise või jääd oma nõudmiste juurde? Viimane muidugi mõjuks andragoogilises plaanis paremini ja vähendaks pettunud klientide hulka

Mina pole juhtunud nägema Eestis paigaldatud progepritset, mis käiks läbi pööretevahemiku hästi ja siidiselt. Aga paljukest mina neid näinud olen...

Tehasepritset W126 peal olen näinud küll, mis just niimoodi käib, et kõrv kusagil komistamist ei taba ega tagumik hingeldamist taju...

[hents99]

Sorri, aga nurgast võetud mootorit ei saagi hästi tööle vaid pritse vahetusega.

Kui originaalpritse käib siidi, siis saab ka muu asja siidi käima. Kui originaalpritsega käib nagu väärakas, siis on väike lootus, et viga on ainult toite/süütesüsteemis. Lisaks on mootoril ka hulga muid detaile, mis kuluvad/väsivad ja ajavad gaasijaotuse näiteks paigast ära. Lõpuni mittesulguvad klapid tingitud hüdrokate tööst, ebavõrdsed surved silindrites jne.

Need väljalaskekollektorid ei ole mõeldud M117 mootorile vaid M116. Teatavasti on neil mootoril aga pordid teise paigutusega, ka sealt ei käi läbi niipalju kui vajalik.

Lisaks valesti reguleeritud gaasihoovastik, ASR süsteemiga, kus peab olema amordiga hoob, et püsika mootor saaks toimetada, seda muidugi polnud. Siis oligi gaasipedaal raske ja vigase poteka tõttu käis segusiiber nagu ise tahtis.

Lõpuks on kõik minu sitasti tehtud töö, sitad jupid, oskamatus jne.
Mina paraku ei näe sedasi, et kõik halvad asjad on minust tingitud ja mina peaks nad kõik korda tegema.

[v6sa]

Sorri, aga nurgast võetud mootorit ei saagi hästi tööle vaid pritse vahetusega.
...

Küll peaks oskaja tooriku seisu suutma veerand tunniga ära tuvastada. Viis minutit klapikambrikaane mahavõtuks (nukad!), viis valikuliselt nelja silindri küünla eemaldamiseks (V8 puhul peab kumbagi rida eraldi mõõtma) ja kompressiooni mõõtmiseks. Viis üldmulje kujundamiseks ja vajadusel madala kompressiooni võimaliku süüdlase määramiseks. Kui tekivad kahtlused, siis alles süvenema.

Sitast saia tegemisel on kulud väga kõrged. Ning märkisid õigesti: kulunud raudvara korral ei käi ei originaal ega progepritse korralikult.

Aga põhjusmõtteliselt on see teievahelise suhtluse teema, meil kõrvaltvaatajatena on lihtsalt huvitav mõttevahetuse arengut jälgida...

[inseneer]

Nonäe, on tekkinud kõlapinda. Hea et Henrik ärkas ja lõpuks ka suu lahti tegi.
Lugu jätkub. Saabus kevad 2014. Mäletatavasti oli talv jube visa veel ära minemagi. Kibelesin autot testima. Kõik koledad muremõtted olid jäänud kenasti talvepuhkuse sisse ja lootsin kena sõprussuve minu pere ja SEL-i vahel. Mais sai tehtud ÜV ja siis sõitma. Sõitis küllaltki algeliselt ja kütusekulu oli ka täitsa arvestatav. Ostsin autole uued rehvid ja vanakooli 15" valukad. Suheldes Hendrikuga lubas ta VEMS-i üle seadistada sooja välistemperatuuriga. Kuna Novembris oli suht jahe, jäi häälestus sügisel puudulikuks. Mingisugusel kenal juunipäeval külastas Hendrik mind ja lõpuks, peale sõitmist ja häälestamist ja gaasihoovastiku reguleerimist, hakkaski mootor peaaegu tööle. Lubasin Hendrikule, et tegelen siis ise nende nipukate pingutamisega, õhufiltri kinnitamisega ja hakkan otsima viga raua sees. Kollektorid olid jätkuvalt murelapseks ja nad lasid päris arvestatava koguse gaase valesti välja. Kütusekulu vähenes tuntavalt.
Auto toimetas juba rahuldavalt ja kuna mu naisele meeldis see MB, siis jäi auto talle igapäevaliikuriks laste transportimisel. Lastele sobis kenasti istuda turvatoolides SELi tagaistmel VIPina.
Oli mingi kena suvehommik vahetult enne jaani... Lastega oli mingi arstikülastus ette nähtud ja naine pidi samal ajal teises kohas olema. Me ei hakanud turvatoole ringi tõstma ja vahetasime lihtsalt autod ära omavahel. Võtsin Mercedes-Benz ja oma 2 pisikest ja plöristasin rõõmsalt v8 saatel perearstimaja poole. Saime arstipool käidud ja hakkasime lastega kodupoole veerema, kui tundsin tugevat bensiinilõhna ja kohe ka puudujääke mootori töös. See toimus Tähe tn ja Lootuse pst ristmikul. Veeresime üle peatee (Lootuse pst), kui küljepeeglitest nägin vaid süsimusta. Süda aimas väga halba. Kohe jätsin auto keset teed seisma, juhistme küljest haarasin tulekustuti. Avasin ukse ja tõmbasin kapotilinki. Kapoti sain lahti, rõve suur leek oli tulemüüri ja mootori vahel. Tulekustuti sang murdus lihtsalt ära heitsin kustuti käest. Lajatasin kapoti kõva plärakakaga kinni, las põleb. Jooksin juhipoolse tagaukse juurde ja pisut pusimist turvatoolis. Sain oma 9 kuuse poja sealt kätte. Panin ta kiiruga teisele poole teed murule lebama. Auto salong oli täitunud süsimusta tahamaga. Jooksin teisele poole autot ja avasin kõrvalistuja poole tagaukse. SELi tagauks on ju suur, väga suur, aga selle ukse taga oli selleks hetkeks must, liikumatu tahmasein. Kuskil selle tahma sees turvatoolis pidi olema ka mu aasta ja 9 kuune tütreke. Pisut pusimist ja käes oli mul temagi. Asetasin ta murule venna kõrvale. Õnneks oli seda jama pealt näinud mõned möödasõitjad, kes ehmunult soolasambana minu tegevust jälgisid. Röökisin, et mis sa vahid, võta poiss sülle ja lohuta teda! Kodanik küsis, et kas helistan tuletõrje kohale. Ütlesin et jah helista, see auto läheb tuleroaks. Olen näinud kui kiiresti see teinekord juhtub...
Jaanipäev oli tulemas ja meenus kiirelt meie pere väljasõit. Aga kindlasti mitte ilma turvatoolideta. Asusin neid välja kiskuma, tahtsin võtta noa vöö pealt, kuid miski ei lubanud mul ka põleval mersul turvavöösid läbi lõigata. Sain mõlemad toolid kätte.
Veel olid märganud seda tegevust mingid poisid, kes oma autost võetud tulekustutiga minu auto poole tulid. Nad seisid kapoti ees mille vahelt maiad leegid välja limpsasid, tõmbasin linki. Kapott avanes, tross polnud ära sulanud. Posid said hetkega meeletu suure tule maha. Aga kustuti sai tühjaks ja väikeseid leeke oli veel paiguti, suuremalt põles paremas rattakoopas midagi. Jõudsin veel lapsed panna toolidesse istuma, muru peale. Ilmus mingi mees 6kg kustutiga oma majast ja sellega saime tule surnuks. Pingelangus. Asi kestis vaid 3-4minutit. Tänasin kõikki kohalviibijaid ja kinnitasin et saan edasi ise hakkama. Rahvas vajuski laiali. Helistasin naisele ja helistasin tööjuurde, et keegi tuleks puksiiriga. Siis saabus tuletõrje, siis käis naine, viis lapsed ära, siis tuli politsei, siis sõitis mööda tuttav korstnapühkija, siis sõitis mööda "Viimase võmmi" võttegrupp, siis tuligi mu puksiir.
Õhtul, kodus olles oli mul ikka väga hea meel selle üle, et kuidagi mina sattusin lastega sõitma sellisel hetkel. Tean, et kui roolis oleks olnud mu abikaasa, oleks ta paanikast lihtsalt lukku läinud. Olen väga õnnelik et see õnnetus tegelikult nii lõppes.

[v6sa]

Wow, üsna värvikas suhe teil siis...

Hea lugeda, et kõik siiski hästi lõppes. Sõltuvalt lapseistme mudelist võib selle kättesaamine autost olla vägagi aeganõudev tegevus... Eriti siis, kui pragin juba kosta on...

Kas süüdlaseks oli lekkiv kütuselatt või võttis mõni väljalaskekollektori läheduses olevatest katetest tuld?

Mis SELlist edasi sai? Sanatoorium või morg?

[inseneer]

Peale MB äravedu pesid mu tublid töölised ta kohe seest ja väljast puhtaks. Eriti just seest ja kapoti alt, sest muidu oleks see sisu täiega tahmane ja kapotialune valgesinist pulbrit täis. Tänud õieti tegutsemise eest, sest endal puudus tol hetkel igasugune huvi selle autoga tegelemiseks. Täpsemalt siis uurides põlengu põhjuseid julgen väita, et järgi andis see kütuse voolik, mis annab surve peale parempoolsele pihustilatile. Bensiin, mis surve all välja purskus sai tule külge toruväljalskekollektorist.

[inseneer]

Siis tuli Jaanipäev peale ja ma ei hakanud Hendrikule helistama, et tema Jaanituju rikkuda. Vedasin lihtsa paralleeli iseendaga. Olen ise ka palju projekte garaazist väljutanud ja tean kui valus võib olla teadmine läbikukkumisest. Mõtlen lihtsalt seda, et mida ja mismoodi ise käituda, kui mulle helistab mõni mu klient ja kurdab analoogset asja. Ka minul on olnud palju ebaõnne mõne projektiga. Üks mis alati töötab ja on kindel: SUHTLE INIMESEGA.
Tegelikult helistasin Hendrikule kõvasti peale Jaani, seletasin mis juhtus ja ütlesin, et võiks miskit koos välja mõelda. Palusin, et ta helistaks kui talle sobilik. Umbes kuu aega hiljem proovisin siis ise inimesega suhelda, tänaseni pole kontakti saanud. (ka meilitsi)

Mõtlen siin lihtsalt seda, et kuidas käitun ise oma klientidega. Võimalik et hullemini, aga ma vähemalt suhtlen.
On olnud juhuseid, et tuleb mõnda mootorit või kasti x3 või isegi x4 kokku-lahti ja peale-maha lapata. Oma viga ja vigadest õpitaksegi. See on mulle õpetanud vaid seda, et mitte asju mitu korda ringi teha, peab olema suhteliselt pori ja veekindlalt paigaldatud sõlmed. Õnneks ei ole pidanud ma oma kliendi autot kuskilt venemaa soomülkast evakueerima tehnorikke tõttu. Kuigi ka selleks tuleb teinekord valmis olla.

Aga nüüd kõige tähtsama juurde. Lappasin läbi enamuse Euroopa automüügiportaale ja ei leidnudki mitte ühtegi analoogse lisavarustusega ja mõistliku hinnaga w126 sel isendit. Millist uuemat V8 mootorit koos kastiga sinna alla soovitate? Eeldan, et ostan mingi avariilise masina mille pealt lappan ringi nii mootori juhtmestiku kui ka mootori. Lappan ringi on sihuke hea kerge mõiste Tegelikult ongi küsimus selles, millist doonorit kasutada? Ma ei taha seda autot kuidagi surnuks tunnistada.
See ebaõnne jada võiks kuskil ju lõppeda. Äkki siis, kui tuleb ikkagi ise, endale kõik asjad selgeks teha....

[Laur]

Hea teada, et plaan autost auto teha. Just paar kuud tagasi mõtlesin, et mis sellest autost on saanud.
Loodetavasti saad probleemile lahenduse.

[v6sa]

...
Äkki siis, kui tuleb ikkagi ise, endale kõik asjad selgeks teha....

Ilmselt ainumõistlik lahendus

Kui nüüdisajastada plaanid, siis võta midagi töökindlat. Kui tahad jääda sünniaergseks, siis pole tegelikult vahet, milline pada konkreetselt kapoti all on. Isegi 4,2 heas toitumises ei häbene. Iseasi, et neid harva liikuma kipub.

Asi, mille üle mõtiskella, on pädeva diiselmootori paigaldamine katlaruumi. Viimase otsa 320 CDI on üsna töökindel katel ja teadmisi selle käimaajamiseks täitsa liigub. 400 tasuks pigem vahele jätta. Nagu ka uuemad väiksemad V-diislid.

Kui kaugem eesmärk on Must Number, siis valikut muidugi pole...

[Rolz]

Selle isendi kere oli ju päris kurvas seisus, musta numbrit pole ilmselt mõtet taga ajada.
Kas originaaljuhtmestik on säilinud/alles või nn täielikult ringi ehitatud?

[inseneer]

Musta nubrit ei aja ma kindlasti taga ja diiselmootoritega sõidukeid mul leidub. Tahaksin ikka mingi uuema v8 besiinika sinna pookida koos kastiga. Kapotialust juhtmestikku lihtsalt enam pole. Huvitab lihtne ja töökindel V8 bensumootor koos käigukastiga.
Mehhaanilise pritse välistaksin.

[Rolz]

Kui rääkida "uuematest" asjadest, siis mina kaaluks M119 5,0 viimase otsa oma (el. süüde/pritse) või 5,0 V8 M113. Viimase paigaldamise kahjuks räägivad kindlasti Smartkey ja CAN.
M119 ka muidugi CAN aga vähe lihtsam. Samas täna on neid raipeid W220-sid hirmodavalt müügil, kui viitsida ringi kõik tõsta.
Päeva lõpuks on raudselt odavam uus auto osta või osta w126 toimiv toorik, kust 1:1le tõsta. Kogu mitte 1:1le töö on jalgratta leiutamine, millega võib sama pull uuesti kaasneda.

[v6sa]

Musta nubrit ei aja ma kindlasti taga ja diiselmootoritega sõidukeid mul leidub. Tahaksin ikka mingi uuema v8 besiinika sinna pookida koos kastiga.
...

Siis ütles Rolz kõik vajaliku ära. Ehk leia sõitev toorik ja tõsta kogu mudru üle. Aretamiseks sobivad pea kõik "raudvõtmega" V8d, alates W124st. SmartKeyga liikurid kipuvad natuke enam ajukirurgiat tahtma, kuid ilmselt on ka neid võimalik külge leiutada.

Kes seda aga teha võiks - ilmselt ISE

[inseneer]

Päeva lõpuks on raudselt odavam uus auto osta või osta w126 toimiv toorik, kust 1:1le tõsta. Kogu mitte 1:1le töö on jalgratta leiutamine, millega võib sama pull uuesti kaasneda.

Vot see jäi pisut segaseks. Selge on see, et odavam on osta uus auto.