MB 260SE '90 W126 (Riigikantselei) - Sm.Tihhonov

[Joel.]

Minu kestvad kiiduavaldused Sulle, Martin. Oled eeskujuks!

Teemast on läbi käinud AAA numbrite küsimus. Jah, need numbrid olid ametikohtade märgised. Auto reg. tunnistusel oli XXX AAK number ning need reisisid autoga kaasa pagasiruumis. Minu esivanem sõitis 18 aastat W124'ga 085AAA/122AAK, mille roolis ka mina olen ühe korra Ahja konstaablile pidanud AAK numbrid triiki täis laotud pagasiruumi põhjast välja otsima, kuna auto küljes olnud number ei vastanud reg. tunnistusel olevale. See auto läks minu isa kasutusest ära sel suvel, kui asutus jõudis järeldusele, et seda autot siiski ei ole neile enam vaja ning suunasid selle mingi riigivara ümberjagamise süsteemi alusel kuhugi Narva. See on huvitav auto - nö vana nina, aga laia liistuga 220E (st facelifti 16v mootoriga), ilma absoluutselt ühegi elektrilisata peale keskluku ja el. peegli. Välimuselt, sisemuselt ja lisavarustuselt absoluutselt 1:1 samasugune Sinu 300D'ga (ainult, et manuaal).

Ise olen ka olnud lähisuhetes nii MB, Audi kui BMWga ning austan neid kõiki. Lisaks ka vanemaid tagaveolisi Volvosid. Toetan seda maailmavaadet 100%, et ükski neist ei ole teisest üle absoluutse üleolekuga - see mis rohkem hinge läheb oleneb pisikestest detailidest, mis on ülimalt subjektiivsed.

[Cobra]

Väga mõnus ja vinge vanur.

[Sm.Tihhonov]

Tänud kõigile kaasamõtlejatele heade sõnade eest. Kuna ma pole siia teemasse juba 2 aastat mitte midagi postitatud, mõtlesin pikalt, et mida ma siis peaksin nüüd kirjutama. Ma olen Mercedese harrastamisega väga laisk olnud. Tegelikult sõitsin ma ju oma Mercedesega viimati 2012 aasta suve hakul. Siis sai ta viidud Tartu garaazi puhkusele ja tänavu ma teda ei välja ei võtnudki. Lihtsalt polnud aega tema jaoks. Nii ma siis mõtlesingi, et kui varemalt olen ma kirjutanud ka erinevatest võõrastest Mercedestest, siis kirjutaks seekord oma Mercedese teemas hoopis teist marki autodest, mis on minu vaba aega täitnud. Et kui ma väga veenvalt põhjendan, millega ma olen vahepeal tegelenud, ehk siis mõistetakse, miks Mercedes polegi tänavu veereda saanud.

Tegelikult algas kõik sellest, et mingi hetkeemotsiooni ajel ostsin 2012 aasta kevadel endale Jaguari. Miks? Ma ei tea. Lihtsalt XJ40 kuulus minu väljaelamata autounistuste nimistusse. Ta oli siiski oma veidral moel Mercedese ja teiste Saksa luksusmarkide ainuke tõsiseltvõetav konkurent väljastpoolt Saksamaad. Sel ajal ei teadnud keegi midagi mingist Lexusest. Jah, ta on imelik, ta on friik, ta on kohati ebakvaliteetne ja ta ei küündi justkui sakslaste tasemele. Aga temas on mingi oma veider karma. Ta on nii teistmoodi ja pidulik, ta on natuke lohakalt ehitatud aga samas nii veenvalt luksuslik. Tema luksuslikkus seisneb kallites materjalides, lohakas käsitöös, esikohale seatud disainis ja sinivereliste sugemetega kehvapooles ergonoomikas. Ta on puhastverd Briti auto koos kõigi oma veidruste ja nõrkustega. Sa armastad teda ja vihkad samaaegselt. Sest tegelikult on ta üks ilge peldik, aga samas nii ülevoolavalt friik sõita, millega sakslased hakkama ei saa. Ta on sama imelik emotsioon nagu juua piimaga teed oma laguneva häärberi tuulisel terrassil. Et kui järgi mõelda, pole selles kõiges mitte midagi head, aga emotsioon on raju.


Jaguariga sõitsin terve 2012 suve igapäevaselt. Tegelikult ei vedanud ta mind siis kordagi alt. Kuigi tööl parkimismajas pidin teda iga päev erineva koha peale parkima, et õliloigud heleda betooni peal liiga suureks ei läheks. Jaguar vedas mind esimest korda alt alles nädal tagasi, kui perega Lõuna Eesti tuuril plahvatas mingi lõdvik ja mootor jooksis hetkega veest tühjaks. Isegi nööri otsas sõitis ta maru hästi. Võib olla isegi paremini kui ilma nöörita.

Lisaks Jaguarile on nõudnud palju tähelepanu ka minu Volgade park. Terve eelmise aasta möllasin ma oma 1975. aasta universaalkerega Volga tänavale saamisega. Ehitasime ta üles täiesti nullist, tegelesime temaga päeval ja öösel. Viimaks sügisel, vahetult enne lund tegin oma esimese sõidu.


Tänavu kevadel otsustasin, et seekord olgu tema aasta. Ikkagi ca 5 aastat ehitatud autoprojekt. Maikuus käivitasin silindrid, odomeetril oli 13 km ja sõitsin otsejoones ülevaatusele. Läbisin selle puhtalt ja järgmisel hommikul sõitsin Haapsalusse. Arvestades, et see auto on ehitatud ise alates kõige pisematest detailidest, on ta olnud väga tubli. Tänavusel hooajal sõitsin temaga kokku 1150 km. Tegelikult ei vedanud ta mind kordagi alt, lihtsalt mootor hakkas mingil hetkel halvasti käima ja tahtis kerget remonti. Sellest autost on olnud palju rõõmu. Ta on vaieldamatult meie garaazis siiani kõige põhjalikumalt restaureeritud auto.


Lisaks mängime järgmise suurprojektiga. Ja seekord on tegu tõesti raske projektiga - 5,5 liitrise V8 mootoriga Volga. Gaz 31013 oli julgeoleku tarbeks tehtud salastatud mudel, mida valmistati umbes 10 aasta jooksul ca 300 eksemplari. Eestis on neid autosid koguni kaks. Üks on seerianumbriga 156 ja teine 192. Minu oma loodab veel selle aastanumbri sees värvitud saada.


Tänavusel hooajal olen harjumatult palju sõitnud oma teise Volgaga. Meie garaazi eelmise suurprojektiga. Viimaks varustasime ta ka roolivõimendiga ning tegime mootorile kiire abiremondi. Kõlab imelikult, aga ta sõidab peaaegu juba nagu välimsaa auto. Tõesti sõidab hästi. Tegime temaga kevadel tagasihoidliku Kiiev-Krimm-Odessa reisi kogupikkusega 6800 km. Ning lisaks olen temaga tänavu käinud tööl ja ajanud igapäevaseid asju ilmselt rohkem kui viimase 5 aasta jooksul kokku.


Kevadel tundsin, et mingit värsket verd on vaja ning üsna planeeritud lapsena tuli minu garaazi 1988. aasta BMW 325i. Mul on selle mudeliga väga eriline suhe. Selline oli mu esimene auto, selliste autodega sõitsin kogu oma ülikooli aja, sellise auto ostsin esimesena oma abikaasale ja neid oli mul nooruses kokku 5 tk. Vahepeal tekkis minu elus 10 aastane periood, mil mul polnu ühtegi rullnokka. Tühi koht mis vajas täitmist. Selle auto seadmine meelepärasesse korda võttis suurema osa minu möödunud suve vabast ajast. Tema kohta on ka eraldi päevik bmwclassic.ee foorumis.


Kuna ma juba BMW lainel olin, võtsin taas ette ka oma "vana lehma". BMW 750i on minu hinnangul vapustavalt hea auto, väga valus konkurent W126-le ja imeline vanatehnika. Olen sellist 10 aastat enda garaazis pidanud, sest minu hinnangul on see BMW mudelipaletis midagi samaväärset kui W126 Mercedese jaoks - enam kvaliteetsemaks minna ei saanud. Omavahel ma neid ei võrdleks. Nad on selleks liiga erinevad. Erinevalt W126-st, koondati sinna autosse ka kogu oma ajastu kõige kaasaegsem tehnoloogia. See on nauditav, kuidas täiesti arhailise disainiga auto sõidab paremini, kui suur osa tänapäevaseid. Ma oletan, et W140 võiks pakkuda sarnast emotsiooni.

Paraku lõpetas tänaseks see auto oma lepingu kaks päeva peale Jaguari. Kaks plahvatavat mootorit ühe nädalavahetuse jooksul on headele inimestele juba liig. Nüüd tundsin tõesti, et mul sai sellest autost kõht täis. Ta ei saanud isegi 350000 km täis, kui juba mootor küps. Seega ikka natuke ühepäevaliblika mekk - ilus aga õrn. See auto läheb nüüd ilmselt pikemaks ajaks seina äärde.


Kas hakkab juba aitama jutust alternatiivautode teemadel? Et kogu see tekst Mercedese sõpradele natukenegi huvitav tunduks siis olgu ära mainitud seegi, et sõber Tauno otsesel sekkumisel lisandus meie pereringi veel üks Mercedes. Igati meinstriim 560SEC. Kõige tavalisema 199 musta metallikvärvi ja halli nahksisuga. 300000km läbisõidu juures on ta veel igati hea tervise juures ja sõidab väga hästi. Hetkeemotsioonide ajel õlleklaasi taga ostetud autost sai muidugi kiiresti põnev projekt. Pole välistatud, et sel talvel tõmbame ta rupskiteks ja auto läbib kere värskenduskuuri. Elame näeme.


On olnud väga kirev vanatehnikasuvi. Tänan kõiki, kes leidsid mahti lugeda.

[Priit]

Sa võiks raamatuid kirjutada

[Sm. Västrik]

Sm. Tihhonovi vanatehnikaalaste tegevuste laiahaardelisus on tõepoolest hämmastav ning tegu näib olevat ravimatu haigusega, mis aastatega vaid süveneb. Seetõttu on mul andmeid, et lisaks kõigele sellele on "torus" veel midagi, mida tasub oodata...
Ja kui hästi läheb, saame võibolla lähiajal sellestki lugeda.

Jõudu soovides,

Tauno

[v6sa]

...
Sa armastad teda ja vihkad samaaegselt. Sest tegelikult on ta üks ilge peldik, aga samas nii ülevoolavalt friik sõita, millega sakslased hakkama ei saa. Ta on sama imelik emotsioon nagu juua piimaga teed oma laguneva häärberi tuulisel terrassil. Et kui järgi mõelda, pole selles kõiges mitte midagi head, aga emotsioon on raju.

...
Isegi nööri otsas sõitis ta maru hästi. Võib olla isegi paremini kui ilma nöörita.

Lisaks Jaguarile on nõudnud palju tähelepanu ka minu Volgade park. Terve eelmise aasta möllasin ma oma 1975. aasta universaalkerega Volga tänavale saamisega. Ehitasime ta üles täiesti nullist, tegelesime temaga päeval ja öösel.
...

See on täiesti haige situatsioon - seista minust vanema auto kõrval, mis näeb välja...UUS. Ning mitte ainult ei näe välja, vaid ka lõhnab ja häälitseb nii, nagu võis seda teha aastad enne Moskva olümpiamänge.

...
1988. aasta BMW 325i.
...
Tema kohta on ka eraldi päevik bmwclassic.ee foorumis.

Pannud siis kohe lingi ka, pääseks vähema lugemisega (sinna ei tohi ju oma nina pista, pärast ei saa minema... )

Kas hakkab juba aitama jutust alternatiivautode teemadel?
...

Kindlasti mitte. Kui mõnel puritaanil peakski minema kulm kipra, siis võib ta ju jätta selle lõime avamata Aga minusugustel on vaid nauding säärasel viisil rittaseatud sõnadest vormuvaid mõtteid lugeda.

[Sm.Tihhonov]

Mihkel Raud ütles viimases Laupäevalehes, et kui mõte parasjagu ei tööta, peavad lõuad vahetpidamata käima. Et oma katkematu mölaga peletada inimeste kahtlus sinu mõttetühjusest. Eks mul ole samamoodi, sest tegelikult ma ju ei võtnudki oma vana S-klassi tänavu suvel välja. Ei tulnud nagu meeleolu, sest see oleks pidanud tähendama ka roostes sillakanduri remonti. Ja kuna kogu mu ülejäänud rimakate park pakkus piisavalt väljakutseid, tundsin, et ... tervis ei võta rohkem vastu.

Et aga logiraamatu pidamine on saanud omamoodi harjumuseks, peab konkreeste jutu puudumisel rääkima kõigest muust. Seega juhataksin üsna tavatul moel sisse ühe uue teema.

Pakkumaks oma närvikavale vahelduseks ainult osalist koormust, olen tegelenud oma "pehmema hobiga". Ühed mänguasjad kõik, lihtsalt mõned on vähem kulukad. Ja vähendatud mõõtkavas on hea odav alternatiiv välja elada oma täitumatuid unistusi. Mina neid väga ehitada ei viitsi, seega tegelen lihtsalt väga kindlate eksemplaride ja kindlate värvikombinatsioonide otsimisega. Näiteks S-klasside tippversioone musta kerevärviga on uskumatult keeruline hankida. Sellest kirjutas juba ka Tauno oma auto teemas. Seda rivi olen (mitte muidugi väga aktiivselt) kokku ajanud umbes 5 aastat.


Siiani pole õnnestunud hankida musta W111 kerega sedaani. Seega alustab minu rivi esialgu W109 kerega 300SEL 6,3. Välisvärv 040, sisu 039 Cognac.


Järgneb W116 450SEL 6,9, kerevärviks loomulikult 040 must ja salong vääritult tume.


Tänasel päeval sisuliselt võimatu missioon mudelimaailmas - 040 must w126 kerega 560SEL, heleda Dattel salongiga.


Selle kõrvale tundus sobilik hakida ka kupee. Muidu ma väga kupeesid ei kogu, aga lihtsalt värvikombinatsioon oli hea - väljast 040 must, seest Cremebeige 560 SEC.


Lõpetuseks natuke vale värvikombinatsiooniga, aga paremat ka võtta pole. Või noh - enam pole neidki juba aastaid võimalik leida. W140 kerega 600SEL, väljast 199 must metallik ja seest kah ilmetult tume. Mulle lihtsalt ei meeldi tumedad salongid. Ei päriselt, ega mudelimaailmas.


Sellest tulenevalt tegin väikse projekti ka minimaailmas. Soetasin ühe Saksa diileri käest sinise W116, millel oli sümpaatne Creme kabinet.


Kogu salongivahetuse projekt oli kahetsusväärselt lühike. Vähem kui 10 minutit.


Aga tulemusena on tekkinud unikaalne versioon mudelimaailmas, mida Minichamps kunagi ei tootnud, must beeži sisuga. Kui õnnestuks, teeks W140-ga samasuguse projekti, aga neid pole enam üldse võimalik osta. Mitte ühtegi värvi.


Antud mudelirivi on mul kodus pidevalt vaateväljas ja eks see jätab inimesse paratamatult oma jälje. Meil kõigil on kuskil olemas ka mingi kaine mõistus ja ratsionaalsus, aga tihti on emotsioonid neist tugevamad. Nii juhtuski, et ühel päeval kodanik siiski murdus. Selleks on väga vähe vaja, et ühel suvalisel hetkel korraks erekasse sattuda, teha selle ajel üks telefonikõne ja olukorda analüüsimata öelda saatuslikud sõnad: "toome ära". Mõnes mõttes on vastik, kui sellistel hetkedel on alati olemas inimesed kellele helistada ja kes kohe ka ohjad võtavad. Jaguari sain samamoodi - hommikukohvi kõrvale.

Aga nii ma siis sõitsingi ükspäev Muuga sadamasse. Samamoodi nagu ma tavaliselt lähen postkontorisse oma pisipakki vastu võtma. Ainult karp oli seekord suurem. Karbi põhjas ootas minu uus väljakutse.


Võtsin saadetise vastu ja läksin koju õlut jooma. Kes ütleks mulle, milleks seda kõike vaja oli? Miks peab inimene kogu aeg ise kõhuli poris püherdama, mitte tuginema teiste kogemustele, et see koht on pehme.

Oh jah, isegi 1:43 musta mudelirivi sära oli kuidagi tuhmunud.

[v6sa]

Kodanik Mihkli puhul võib see ju paika pidadagi, kuid siin teemas on kahetsusväärselt harva uusi sissekandeid... Tõsi, seda nauditvam on järjekordne killuke...

Huvitavalt pakendatud... Või on esirataste alt midagi juba pakki avades lahkunud?

Kas sellest tuleb midagi hingele või on see vaid vahepala (kuda see peenes itaaliamaa muusikaterminina oligi...)

[nostromo]

Kõik mudelid 1:43? Ise otsin 1:18 ja W140 S600 ikka päris raske leida nagu ka 560SEC.

[Laur]

Väga osavalt pakitud. Kuidas kätte said?

[Sm.Tihhonov]

Kõik mudelid 1:43?

Ma korjan jah 1/43 variante. Valik on suurem ja mis peamine - võtavad vähem ruumi.

Huvitavalt pakendatud... Või on esirataste alt midagi juba pakki avades lahkunud?

Eks seal konteineris oli veel palju asju. Lihtsalt minu toode oli kõige viimane mille kätte sai. Ma sellest pakendamise metoodikast ja kvaliteedist ei ole veel valmis rääkima. See kõik oli liiga kole ja mõni asi tahab veidi pikemat settimist.

Kas sellest tuleb midagi hingele või on see vaid vahepala?

Aus vastus on, et ma ei tea. Ma tõesti ei tea veel. Eks telereklaamid ju raiuvad vahetpidamata, et elus on muudki teha kui elektripakette valida. Noh ja eks ma siis otsingi endale pidevalt seda muud tegevust. Aga ma pean nüüd endaga kokku leppima, kas me jääme kokku või peab see elukas endale uue peremehe otsima.

[arts24h]

Kuidas see v8 volga liigub üldse ja huvipärast palju kütust võtab? Ise arvan et alla 25 vist ei mängi välja. Kuigi jõudu peaks jaguma.

[v6sa]

...
Ma sellest pakendamise metoodikast ja kvaliteedist ei ole veel valmis rääkima. See kõik oli liiga kole ja mõni asi tahab veidi pikemat settimist.

Ma olen nõus ootama... Millal iganes oled valmis oma mõtteid jagama.

Tegelikult huvitab mind väga, MIS sundis Sind hommikukohvi rüübates säärast põrsast konteineris soetama. Auto ajalugu? Või teadmine, et selle auto pakiruumis on sõitnud mõjuvõimsa perekonna number 2?

---

Kuidas see v8 volga liigub üldse ja huvipärast palju kütust võtab? Ise arvan et alla 25 vist ei mängi välja. Kuigi jõudu peaks jaguma.

Khm, kohatu küsimus. SELLE auto puhul on kütusekulu see väikseim mure. Olulisem on kuidagi hakkama saada auto püüdega sind ära tappa...

[Sm.Tihhonov]

Tegelikult huvitab mind väga, MIS sundis Sind hommikukohvi rüübates säärast põrsast konteineris soetama.

See nn "põrsas" on minu hinnangul Mercedese ajaloos niisugune verstapost, mida on keeruline ignoreerida. Eriti rääkides luksusautode maailmast. Ma tean, et ma ujun vastuvoolu, aga minu hinnangul on ta üks ilusamaid moodsa ajastu luksusautosid üldse.

[nostromo]

Ma tean, et ma ujun vastuvoolu, aga minu hinnangul on ta üks ilusamaid moodsa ajastu luksusautosid üldse.

100% nõus. Senini vist suurimate gabariitidega S-klass.

[Sm. Västrik]

Kestvad kiiduavaldused nii väikeste kui suurte karpide puhul, sest kuigi 1:1 mõõdus mudelist olin ka enne käesoleva teema lugemist teadlik, näen rõõmuga, et suutsid ka 1:43 SEL-i "ära tuua".

Pole kahtlust, et kui selle W140-ga vaatamata raskustele ja maksumusele lõpuks enda jaoks rahuldavale tasemele jõuad, on tegemist ilusa ja väärt vanatehnikaga. Kahjuks ei ole W140 veel hindade mõttes põhjast välja ronimisel kaugele jõudnud, kuid las lähevad aastad ja peagi ei ole ilusat heleda salongiga 040 värvi W140 kerega autot mingi raha eest võimalik soetada. Juba täna on Euroopast sellise värvikombinatsiooni leidmine sisuliselt võimatu ja ilmselt siin peitub ka osa põhjusest, miks hommikukohv sedapuhku nii tummine tuli.

Loodan siiralt, et sõltumata sellest kas Teie teed jäävad kokku või mitte, tekib siia foorumisse lähiajal veel üks teema, millel silm peal hoida. Ehk siis loodetavasti on head lugejad nüüd suutnud piisavalt tekitada seda vastikut tunnet, et Sinult oodatakse selgitusi. Aga võta endale aega - ma lähen keedan niikaua ühe tee, eksole.

Jõudmaks tagasi originaalteemasse, võib rahustava kommentaarina lisada, et W126 säilib ka sõitmata hästi ja mäletatavasti ärkas selgi aastal korraks ringi parkimiseks katte alt võetuna sedavõrd muretult nagu poleks kunagi pikalt seisnudki. Küll jõuad ka temaga veel sõita ja motiveerimiseks jäägu kummitama teadmine, et tegelikult saaks järgmisel aastal peaaegu treileritäie 90-te alguse originaalkorras musti Mercedeseid korraga pesupäeval pildile kui selleks natuke aega ja jaksu varuda. Minul aitab see visioon küll talve üle elada.

[Zimmer]

Kust üldse on võimalik selliseid mudelautosi osta, ma mõtlen eestist

[Sm. Västrik]

Olla nähtud. Samas keegi ei kinnita ega lükka ümber.


Ja vabalt võib olla, et see kõik oli ainult täiskuust tingitud kella 3 ja 4 vahel esimestes päikesekiirtes koju sõites roolis nähtud hullumeelne uni.


Mine võta kinni.

[v6sa]

Kust üldse on võimalik selliseid mudelautosi osta, ma mõtlen eestist

Plastautosid võib leida ka Maksimarketi lasteletist. Täpsed metallmudelid on netikaup. Või MB muuseumi nännipoe riiulist saadaval.

[nostromo]

Kust üldse on võimalik selliseid mudelautosi osta, ma mõtlen eestist

Ise olen saanud mitu 1:18 mudelit (must G500 (ideaalis sooviks G55 AMG vöi veel parem G BRABUS), must 560SEL, must R129 SL600) Järve Silberautost ca 100-150€/tk-seal päris suur valik vitriini taga (hall W140 jne) ja saab ka tellida. Ise otsin senimaani 1:18 560SEC ja C140 CL600 (mida vist 1:18 pole toodetud nagu olen kuulnud). Musta W140 600SEL leidsin nt kuulutuse peale Endale meeldib just 1:18 mööt-mönusalt suured, detailsed ja ideaalsed ka sisustuselementidena Peamised kvaliteetfirmad on Norev ja Autoart.