MB 260SE '90 W126 (Riigikantselei) - Sm.Tihhonov

[Sm.Tihhonov]

Seltsimehed, ma olen siin rääkinud korraga nii aiast kui selle august ja seeläbi segadust külvanud. Mainitud niiskuse tungimine jagajasse ja sellest tulenevad probleemid ilmnevad mul igal kevadel. Ja suvel ka kui auto vähemalt kuu aega seisab. Ravi on alati lihtne - las kuivab ära.

Uue BREMI süütega toimetab ta mul hästi. Vähemalt siiani on kindlasti parem kui enne. Seisma jäi ta nüüd sellepärast, et autost kadus lihtsalt elekter. Hommikul auto juurde minnes ei teinud enam uksi ka lahti. Aku tühi. Oli seisnud viimasest sõidust umbes 7 tundi ainult. Enne seda kasutasin igapäevaselt, pikkadel ja lühikestel otstel ja ei ilmutanud mitte ühtegi veasümptomit. Täkuga läks muidugi käima, kuid täku eemaldades suri kohe välja. Sai teise akuga mõõdetud laadimist, seda ootuspäraselt polnud. Muidu oleks kõik lihtne ja loogiline - genekas kaput. Aga miks aku sihukese tempoga tühjaks läks??? Enne seisis sama akuga terve talve (akuots peal sealjuures) ja läks kevadel ilma täkuta käima. Mis seda akut nii koledalt kurnata võis? Kas saab laadimise kadumine ja aku tühjenemine omavahel seotud olla?

[Laur]

Kui ei lae, sõitis su auto akupealt---> sai tühjaks.
Kui geneka hari ära kulub siis ei hakka tuli ka alati põlema.
Targem oleks lahti võtta genekas ja muud asjad ka ära kontrollida, laagrid, ankrupinnad...
Kuid kontrolli igaks juhuks kui suur on tarbimine ilma, et midagi töötaks.

[v6sa]

...
Aga miks aku sihukese tempoga tühjaks läks??? Enne seisis sama akuga terve talve (akuots peal sealjuures) ja läks kevadel ilma täkuta käima. Mis seda akut nii koledalt kurnata võis? Kas saab laadimise kadumine ja aku tühjenemine omavahel seotud olla?

Hakkame arvutama:
1) tuled ca 10 A;
2) süütesüsteem ~10 A;
3) bensiinipump ja muu pritseelekter kah nii 15 A;
4) raadiot kuulasid ka ilmselt, pane 5 A kirja;
5) ventilaator 2 või 3 astmes nosib kah 10+ A.

Ehk juba ainult sõites küsitakse akult pidevalt nii 50 A. Kui seal on mõni suurem tarbija veel taga, siis sellevõrra rohkem.

Ning ega vanemale/kehvemale akule palju vaja polegi, et toimuks lõplik suremine. Eriti tingimustes, kus alalaadimise kestus pole teada (Sa ju sõitsid sellega nädalakese...). Genekas tavaliselt sureb tasahilju, aku laadimine halveneb vaikselt, aga kindlalt.

Tõsi, tasub korraldada üks tõsine ülekuulamine, ega keegi põrandaalust tegevust ei korralda...

[Sm.Tihhonov]

Eks ole selge, et genekas tuleb maha harutada ja kogu täiega remonti viia. Laadimise saame kindlasti tagasi, see pole kuigi keeruline. Loodan muidugi, et tegelikult saigi lihtsalt vool otsa ja mingit anomaaliat polegi. Kuid sisetunne ütleb midagi muud.

Autol on siiani peal soetamise ajal paigaldatud immobilaiser. Paras antiik. See on korra juba jukerdama hakanud, kui Taunoga nädal varem Lõuna Eestis pikema tiiru tegime. Äkki seal on kala? Kogemused on näidanud, et kui autol on kusagil vooluleke, siis tavaliselt peaks esmalt viga otsima ise paigaldatud lisavarustusest. Üks variant on ka see, et geneka tablett põles ühel hetkel läbi ja lühistas endas midagi ära. Ning see imes aku tühjaks. Sest tühjenemine oli tegelikult ilmne ja kiire. Hommikul kella 6 paiku, kui hakkasin Kurtna laadale sõitma, oli muidu justkui OK, kuid käima ei jõudnud vedada. Umbes kella 11 paiku olin tagasi ja proovisin uuesti, siis ei avanenud enam uksed, näiturites ei süttinud ükski tuli ning isegi Park käiku ei saanud maha.

Aga elame näeme.

[Rolz]

P mahasaamieks küll eletrit vaja ei ole
Võti peab sees olema (W126 puhul -88...92) ja jalg piduril.
Kui sellega mingi anomaalia tekib, siis trosside/määre puudumise teema.

[Sm.Tihhonov]

Ilmselt on nüüd minu kord punastada, sest siis on tegu naljaka kokkusattumusega. Mäletan selgelt tookord maja ees jukerdades, et käiku ma kätte ei saanud. Just mõtlesin veel pettunult, et krt isegi pukseerimiseks on voolu vaja. Pärast täkuga käivitamist sain käigu välja nagu tavaliselt. Nüüd vedeleb ta garaazis ja kui ükspäev oli vaja teda 10 cm tahapoole lükata, et kanalisse pugeda, osutus see taas võimatuks. Kang on P peal kinni. Liigub veidikene paremale ja see on ka kõik. Võtmed on ees ja süüteasendis.

Äkki mul on hoopis süütelukk küps? Sellest ka aku tühjenemine ja varem ilmnenud käivitusprobleemid, milles ma automaatselt immot süüdistasin.

[Rolz]

Nii süütelukust kui piduripedaalist jookseb tross käigukangi vaheti juurde, ilmselt üks neist blokeerunud.

[Werewolf]

No, minu S124 ei lase ka ilma vooluta parkingut lahti. Kui aku juhe maas, ei saa kangi liigutada, kui peal, liigub väga kergelt. Mäletan, aastaid tagasi oli vaja eelmist summutit keevitada ja aku juhe oli maas ja parking peal, siis oli vaja autot kanali peal veidi edasi lükata, kuid ennem ei saanud kui oli vaja korrax aku juhe peale panna.

[v6sa]

Selle huvitava dilemma saab tegelikult lahendada meie lgp. sm. ise, kui ta teeb loomkatse. Kas akuklemmi eemaldamisel tõepoolest jääbki kang P peale lukku?

Ühtlasi huvitab mind, millisel tingimusel P vabaneb: kas piisab võtme sissepistmisest süütelukku (mida ma ei usu) või peab keerama vähemalt rooliluku vabanemiseni (mida kaldun ise arvama).

Meie maja vanakestel on kõigil ilma P-lukuta kulissid.

[Sm.Tihhonov]

Üldiselt ma enda autodest õliseid pävikuid ei pea, vaid püüan need koledad tööd ruttu unustada. Sellegipoolest veetsin tänase õhtu garaazis ja lahkasin Mercedest. Mind nimelt jubedalt huvitas, kuhu kadus elekter, miks pole laadimist ja kuidas need asjad omavahel seotud võiks olla. Vanatehnika on selles mõttes tore, et tema parandamiseks pole tihti vaja mitte diagnostikaseadmeid ja USB ühendusi, vaid paari pädeva sõbra telefoninumbrit.

Esmalt mõõtsin ära aku mahalaadimise määra. Mõistlik oleks mingi 0,05-0,1 amprit. Minu autol leidis aset 3,6A mahalaadimine. Sisuliselt võrdub see ca 45W seadme töötamisega. Kahtlustasin immobilaiseri lühist, kuid laadimise puudumine sundis keskenduma siiski generaatorile. Eemaldanud geneka küljest "+" juhtme, näitas tester kohe ilusat 0,05A mahalaadimist. Selge, et viga on generaatoris. Lasin seda eelmisel aastal remontida, mille käigus vahetati ka pingeragulaator koos harjadega. Olin jumala kindel, et minu moodne pingeregulaator on läbi põlenud ja lühises. Üldiselt tundsin end jube targana, sest olen alati arvanud, et kui vana kooli autol mingi jama tekib, siis süüdi on tavaliselt kas ise paigaldatud lisaseadmed või B kategooria varuosad.

Omamata erilisi teadmisi elektrist, olen püüdnud oma elu elada nii, et kui mina ei puutu elektrit, ei puutu elekter mind. Õnneks sattus garaazi juurde üks meie garaazikooperatiivi helgemaid päid, kes kuulas mu päevakava ja tekkinud teooraid ära, nokitses veidi ja teatas malbelt, et ma võin oma geneka prügikasti visata. Umbes sama asja püüdis mulle selgitada juba aasta tagasi see generaatorite remontija, kuid mina kahtlustasin teda spekulatiivsetes kavatsustes mulle tutikas genekas pähe määrida.

Ma nüüd ei teagi, kas olla pettunud või mitte. Mercedes ei saanud isegi 500 000 km täis, kui juba genekas tuksis.

[janek126]

. Mercedes ei saanud isegi 500 000 km täis, kui juba genekas tuksis.

Nojaa, arvan, et uuel korealesel 50tuhhi pealt...
Endal 350t ja hetkel orkkis

Edud.
Janek.

[Sm.Tihhonov]

Ilma, et midagi väga tarka seekord lisada oleks, teen järjekordse postituse. Teinekord on tore niisama Mercedestest kirjutada ja mõtteid korrastada. Viimati õhku jäänud tehniline rike päädis mäletatavasti rikkis generaatoriga. Kuna ma ei tahtnud enam ennast ärritada järjekordse generaatori remondiga, otsustasin seekord lihtsalt uue hankida. Saabus tema Bosch'i vahetusfondist. Uued asjad on alati nii ilusad. Panin külge ja auto normaalne tegevus taastus.


Otsustasin sel suvel veel lahendada paar esteetilist probleemi, mis on mind häirinud. Näiteks õnnestus soetada järgmine jooks originaal velgi. Eelmine ring varastati mult garaazist ära öö enne paigaldust. Kuna nad tahavad värvimist, siis pole viitsinud nendega praegu edasi tegeleda ja auto seisab endiselt plekkidel. Ega väga kiire ka pole, kuna autol lõpeb juuli lõpuga ülevaatus ning siis jääb ta ilmselt määramata ajaks seisma. Tegu on siiski eluaja Eestis sõitnud autoga, mis jätab paratamatult oma jälje. Tal on läbi roostetanud üks esisilla kinnituskohtadest ja kes teab millal ma jõuan temaga tegeleda. Mu BMW 750i jäi ka millalgi paari tehnilise probleemi pärast seisma ja nüüd sai sellest juba 2 aastat.

Selle suve saavutuste nimekirja jäi ka uute põrandamattide agoonia. Esimest korda puutusin selle teemaga kokku aastaid tagasi auto taastamise järel. Juba siis oli originaal mattide ostmine praktiliselt võimatu ettevõtmine. Sain Silberist siiski tellitud ainsana pakutavad mustad veluurmatid. Veluurid olid kunagi küll eksklusiivsemad, kuid minu baasmudelisse sobinuks paremini RIPS tüüpi matid. Seega asusin otsima halle originaal RIPS matte.

Vahelduva eduga olin otsinud neid aastaid. Viimaks andsin loobuka ja tellisin koopiad. Muidu samast materjalist, mis originaalid, kuid ilma originaal logodeta ja juhi jalgealune osa kummine, mitte veluurist. Ning just siis kui olin tellimuse vormistanud ja järgmisel õhtul harjumusest taas profülaktilise otsingu käivitasin, pakkus üks kodanik "old stock" originaal halle matte. Erilise irooniana oli pakkumisel nii S-klassi kui W124 matid (millele ma ka just koopiad tellisin). Nüüd tundus juba põhimõtte küsimus, et tuli mõlemad ikkagi ära osta.


Kuigi tegu on iseenesest primitiivsete asjadega, valmistasid nad palju rõõmu. Ühesõnaga - loll aga õnnelik.


Sellegipoolest pole ma kordagi oma uue generaatori ja uute mattidega varustatud autoga sõitnud. Juba mai keskpaigast saati on ta tolmu kogunud. Olen siiski pidanud kinni oma lubadusest ja sõitnud igapäevaselt vanatehnikaga. Nii enda omadega kui ka tuulutanud sõprade autosid. Mitte kõik autod pole antud foorumi teema. Kuid teades oma nõrkust suurte Mercedeste vastu, ei saanud ma ka fašistide lipulaevadest kuidagi mööda.

Olin ammu tahtnud proovida W140 kerega autot. Mai lõpus andis sõber mulle nädalaks enda oma sõita. Tegu oli kaugelt üle keskmise korraliku autoga ja mulje temast jäi hea.


Millalgi tahaks W126 kõrvale sellise ka soetada. Mootorivaliku osas oleksin veel kõhklev. Tippmudel oli muidugi vapustavalt hea sõita. Nii vaikset ja sundimatut autot kohtab ka tänapäeval harva. See on täiesti uskumatu, kuidas nii suur ja raske auto saab olla nii kerge sõita nagu mänguasi. Aga kogu proovisõidu ajal valdas mind tunne, et ma ei suudaks kuuesajast ära hallata. Ma ei räägi siin tema üüratust kütusekulust, mis oli suur isegi "minu standardite" järgi. Lihtsalt mulle tundub, et kui selle autoga tekib mingi probleem, siis mul ONGI probleem.

Jaanipäeval oli kolm päeva minu kasutuses üks teine omaaegne tippmudel. Sõber on korduvalt pakkunud ja seekord otsustasin peale mõningast kaalumist väljakutse vastu võtta. Ma arvan, et siin foorumis ei vaja see mudel tutvustamist.


Tahtsin algselt veidi pikema tutvustuse kirjutada "Uunikumide" rubriiki vastava teema alla. Kuid kuna ma ei viitsi rohkem laskuda vaidlusse Mercedes 600 taastamise eripäradest Ford Mustangi ja konditsioneeriga Cadillaci näitel, siis las ta jääb. Eks leiab ka kõnealuse auto taastamistöödes kitsaskohti, kuid seni pole Maarjamaal keegi teine Mercedes 600-ga niigi kaugele jõudnud.

Olen linnaliikluses temaga mõned korrad varem ka sõitnud, kuid seekord viis tee päris kaugele linnast välja. Küll temaga on ilus sõita. Isegi tuttavad teed ja paigad tunduvad selle auto rooli tagant ühtäkki nii ilusad. Sest see kapotikaar, need esitiibade kaared ja kõik see, mida juht enda ees näeb, on ekstraklassist. Sõita selle kunstiteosega läbi hämarduva suveõhtu punetava taevakuma suunas, roolida teda läbi looduskauni Lahemaa, laternavihud valgustamas kurvilisi metsateid ... tundub et aeg justkui peatuks. Jääb ainult emotsioon autosõidust kui kvaliteetajast. Temaga ei ole kuhugi kiiret, ta on nii rahulik ja "täiskasvanud", ta sõidab ühtemoodi hästi igal kiirusel, tegemata liigset müra ja väsitamata juhti üleliigse teeinfoga. Tema istmete ja vedrustuse koostöö säästab juhti igasugusest sõidustressist. Samal ajal kuulab ta hästi rooli ning see suur ja pehme auto suudab üllatavalt vilkalt läbida kurvilisi teid. Ma arvan, et pannes tagasi omasse aega, ei teki eriti pikka vaidlust väite üle, et tegu oli maailma parima autoga.

Teine seltsimees, kellega jaanipäeva koos veetsime, vahetas oma W116 450SEL-i pühade puhul säästlikuma auto vastu. Ilmselt ei satu need toitumisahela äärmuslikud otsad kuigi tihti ühele pildile.



Mõned võrdlevad hetked. Kui erinevad olid need inimesed, kes need autod omal ajal poest koju viisid? Kus nad elasid ja mida nad sõid?








Kontrastid on kahtlemata lahedad, kuid sellegipoolest ei oska kuidagi täna enam Sapakasse üleolevalt suhtuda. Minu meelest on igasugune hästi säilinud vanatehnika alati tore.

[Rolz]

W140-ne kohta kehtib ülimalt täpselt ütlus: "Totally over-engineered", millele saad tõestust üks kõik kust, kuhu vaatad, absoluutselt kõikjalt.
Minu silmis nn viimane tõsine Auto, sealt W220-sse "edasiminek" on reaalselt pettumus, kogu imposantsus, ehedus, mercedeselikkus on kadunud, W221 on jälle oluliselt rohkem nn oma teele tagasi saanud.
Kurb on see, et enamus inimestel on võrldusmoment autodega, millel LS 500 km + ja siis peetakse sellise jutu peale kergelt hälvikuks
Aga see antud 600 oli vist täiselektroonilise vedrustusega ka? See on omaette ooper täiesti, selle remont ja hooldus, üks asi on hinnad, teine teema on know-how, mida raske leida. Ja muidugi mootor, sellel 6,0 M119 oli tegelt pikk tehasegarantii, juhul kui esindusehooldused ja neil esineb probleeme ja seda mootorit on palju, mida remontida 5,0V8 on igapäevasemasse olekusse mõistlikum valik.
Ja millele soovitan veel mõelda, kui endale omamiseks sõidumõnu otsid - S klass (sedaan) on reisijale, CL (kupee) sõitjale

W126 - ilmselt on mädad esimesed poolraami kõverdused, kuhu kinnitub järeljooks. See kipub neil üks põhjaalusetest nõrk koht olema.

[v6sa]

Ilma, et midagi väga tarka seekord lisada oleks, teen järjekordse postituse.

Kui see oli mittemidagiütlev postitus, siis selliseid palun veel...

Huvitav nüanss - minu kuvaril on mõlemad "toiduahela otsad" üsna samas toonis istmetega

Kas tolle kuuesajase kohta on lähiajal tulemas ka miskine pikem kirjutis?

Vahetusgenekas on igal juhul mõistlik ost - sisuliselt uus asi mõistliku hinnaga.

Kurb, kui sillakinnitused järgi andma hakkavad. Aga korroloom on üks sunnik - kuhu tema on pesitsema asunud, sealt on teda üsna keeruline välja suitsutada. Ehk leiad siiski inspiratsiooni...

[v6sa]

Kuigi ma olen teadlik, et autohaigus on ravimatu ja lõpeb oluliste kahjustustega patsiendi rahakotis, siis kõrvaltvaatajal on epikriisi üsna huvitav lugeda:
Sm. Tihhonovi kurvad lood

Tõsisemalt rääkides on mul kuratlikult hää meel, et keegi viitsib:
a) sellist asja teha;
b) oma tegemistest kirjutada nii, et lugemist ei saa katki jätta...

Teemaga haakuv küsimus kah: kas poltidest oli abi ka?

[Sm.Tihhonov]

Tänan Võsa. Tegelen hetkel aktuaalselt omale ühe Volga otsimisega. Kuidagi tekkis selline mõte, et täpselt üks on ikkagi puudu. Tule millalgi külla, arutame minu personaalküsimust.

Laenufondi rattapoldid on praegu velgi kenasti kinni hoidnud. Ostsin muidu poest tutika komplekti W126 polte. Kui need veidi lühemaks lõigata ja keeret veidi juurde keerata, ongi umbes-täpselt W124 omad. Saan sinu poldid talverehvi hooaja alguses tagasi anda ja kevadeks endale õiged poldid ette valmistada.

S-klass aga sai veetud Tartusse ja garazeeritud meie vanatehnikagaraazi. Selleks aastaks on temaga lõpetatud. Järgmine aasta võiks tuua kaasa 025AAK kere parandamise ja väiksemad värvitööd. Või mine tea. Äkki jääb ta hoopis paariks aastaks seisma ja mängin vahelduseks oma BMW-ga. Mind on natuke hakanud häirima teadmine, et mul seisab kuskil katte all täitsa ilus BMW, millega ma pole 2 aastat meetritki sõitnud.


Ah jaa, vastus üle-eelmises postis esitatud küsimusele - jah, Mercedes Benz 600-st on tulemas pikem kirjutis. Küsige kioskitest oktoobrikuuu TM.

[iiv6l]

Millalgi näitas televiisoris ETV vanu kaadreid seoses Dalai Lama külastusega. Seal ühel kaadril oli väga seda autot meenutav masin, see oli tema esimene visiit Eesti ca 20a tagasi.

[Sm.Tihhonov]

Eks see auto oli pea alati kohal, kui keegi tähtsam nina meie riiki väisas. Külaliste korteežil ju midagi paremat polnud. Tšaikad olid moraalselt ikka väga vananenud juba. Ma püüan seda kogu aeg unustada, kes kõik mu autos on istunud. Sest muidu võiks lolliks minna ja ei saaks enam autot normaalselt kasutada. Kui ma pingutan turvavööd lapse turvatooli jaoks, ei mõtle ma tavaliselt, et siin tooli all istus Dalai Lama. Kui ma vaatan parempoolse uksepolstri koltunud käepidet, ei mõtle ma enam, kas selle ajas kollaseks Prantsusmaa presidendi hr Jacques Chirac'i, USA kaitseministri või Saksamaa kantsleri käehigi. Äkki mõni neist nokkis koguni nina ja puhastas sõrme polstrisse? Või on need mingid veel hullemad plekid seal tagaistmel? Kuidas ma saaksin siis tagaistmel Volga varuosi või Originaali kuuspakki sõidutada, kui mind segaks kogu aeg teadmine, et siin istus Tema Kõrgeausus Lichtensteini prints.

Aga W126 oli tänavu tubli. Eks see endine esindusauto on nüüd oma vanadusepuhkuse auga välja teeninud. Ja mis oleks valitsusautole lihtsam vanaduspõlv, kui suviti paar tuhat kilomeetrit anonüümset sõitu perekasutuses. Sõitsin temaga kokku maha ca 5 tuhat kilomeetrit. Hea suur ja ökonoomne pereauto on. Käisin ära korralises 480000km hoolduses, tunnistati täitsa kobedaks vanakeseks. Kohe pärast seda jäin oma lollusest ühe automaatikaga värava vahele kinni ja kriipisin stange ära. Üldiselt on ta meie pere lemmik kõikidel väljasõitudel. Volgaga näiteks nii ei ole.


Nüüd talvitub ta Tartus ja kes teab, millisel kevadel ta jälle välja sõidab.

[T6nu]

See teine pilt on väga lahe ja läheb tekstiga kokku- poiss teeks justkui pai autole

[Mike22]

Lugesin terve teema läbi. Vedas sellel autol sündida. Ei kujuta ette palju rõõmu ta omanikule toob!