MB 300D '92, w124 - Sm.Tihhonov

[v6sa]

Kui värvitöö kvaliteedi kohta saan ma vaid õndsalt ohata:"ignorance is a bliss...", siis koostetöö apsud ja töö tähtajast teadlikult üle laskmine on küll asjad, millega nõus olla kuidagi ei saa...

Kas esiukse polstritega on vähemalt läinud nii hästi, et käepideme lukustusnagasid veel ei ole jõutud ära murda? Või saadi "hakkama"?

Eks taksomersu ongi selline omamoodi nähtus. Kellele meeldib ja kellele mitte. Igatahes ei ole tegemist miski märkamatuga - juba ainuüksi mootor hoolitseb selle eest nii käivitumisel kui seiskamisel (tolle viimasele sekundeerib pehmevõitu vedrustus, mis õõtsatab üsna tuntavalt viimase takti järel).

[stihl]

Kohe nii vastu hakkab iga kord kui võtit keeran. Kui ta juba soe on ja liikluses hoog sees, siis väga ei häirigi. Aga käivitused ja suretused on jõledad.

Maitea, kas see asi nüüd nii hull on.
Vahetasin oma 300D mootoripadjad, kuna arvasin, et mõjub hästi mootori ebaühtlase töö summutamiseks.
Mootori töötamine, loomulikult, ei paranenud (pihustiotsad vajavad endiselt vahetust), aga käivitamine ja suretamine muutus märgatavalt pehmemaks; üldse ei häiri, et veokamootoriga tegu...

Ilmselt vedel lämmastik, mis patjadesse uuena pumbatakse, ikkagi toimib. Ja, aja möödudes, imbub lihtsalt välja...
Vaheta padjad ära ja saad hoopis teise auto. Isegi, kui padja kõrgus võrreldes uuega ei ole väga madalam. Lukus.
Kindlasti jälgi, et saaks saksa toodangu...

[tanel87]

Auto küljed on masinaga lihvitud ei ole viitsitud käsitsi lihvida (höövliga)..
vaid väga vähesed maalrid kes autosi värvivad ja pahteldavad suudavad teha ka originaali lähedast tööd.

[Sm.Tihhonov]

Kas esiukse polstritega on vähemalt läinud nii hästi, et käepideme lukustusnagasid veel ei ole jõutud ära murda? Või saadi "hakkama"?

Kusjuures see on väga hea küsimus. Ma ei osanud teda selle pilguga vaadatagi. Loodan muidugi parimat, kuid eks ma olen seda viga ka varem teinud. Hakkan autot kuu teises pooles otsast lammutama. Eks siis näeb.

Vaheta padjad ära ja saad hoopis teise auto. Isegi, kui padja kõrgus võrreldes uuega ei ole väga madalam.

Olen selle peale ise ka mõelnud ja lootnud, et äkki see aitaks. Sest ma ei usu, et ta PEABKI niisugune olema. Muidu veel üsna kobe auto, kuid eks aeg teeb oma töö. Kui ma kodumaale naasen, võtan ühendust ja tulen läbi. Hõõrub niisama korra vastu poritiiba ja targutab diislite teemadel.

Tahan ära vahetada ka kõikvõimalikud käigukasti, kardaani ja tagadifri padjad, et vähendada lõtke ülekannetes. Praegu teeb auto käiguvahetusel tuntava kolksu kusagil tagasillas. Seda küll ainult siis, kui sõita üsna ühtlasel kiirusel. Kui hoida pidevalt tugev vedu taga, siis kolksu ei tule. Lisaks ei ole ma rahul tema maanteesõidu omadustega. Kipub veidi ujutama. Mitte midagi hullu, kuid Audiga võrreldes tundub kuidagi ebakindel. Ma olen siiani ainult kuulnud W124 tagasilla eripäradest. Eks varsti saan lähemalt teada.

[Werewolf]

No kui käiguvahetusel kolksub ja sõites ujub, siis üsna tõenäoliselt vajavad tagasillapadjad vahetust. Ex pead kellegi kompetentse juures käima ja laskma sillad üle vaadata/loxutada.

[Sm.Tihhonov]

Olen vabadel hetkedel veidi oma taksoga tegelenud. See on nagu köiel kõndimine, püüdes laveerida kahe kuristiku vahel. Ühel pool on kiusatus kõik jupid esindusest uuest osta, teine on meelevaldne pealesunnitud kainus, et taksosid parandatakse klaasiliimi ja romula prügiga. Takso komplekteerimine on minu jaoks uudne kogemus. Seni olen tegelenud ainult hobiautodega ning neile olen kohati valimatult soetanud uusi juppe. Siin aga peaks lugema ka raha ning mulle nii üldse ei meeldi. Nii kaob kogu rõõm autoga tegelemisest.

Nagu minu puhul ikka, tegelen ise asja esteetilise küljega. Sildasid ja mootoreid võivad remontida need, kellel see töö paremini käes. Esmalt tuli tegeleda puhtuse küsimusega. See auto oli seest võrdlemisi jälgilt nõgine. Ilmselt oli Peter Gollum olnud must mees ja tema mutt polnud parem. Lisaks kõigele oli neil olnud mingi tore kutsa, kes sittas kogu tagaosa oma äranägemise järgi ära. Istmetel on olnud küll katted peal, ent karvu on sellegipoolest nii et valus hakkab.

Seega kukkusin jälle vanadele rööbastele - selleks et autot kokku panna, tuleb seda enne korralikult lammutada.


Eemaldasin lõpuks suurema osa sisustusest. Sisse jäid vaid need detailid, mille eemaldamine oli liiga tüütu või seotud liiga suurte riskidega detailid ära lõhkuda. Hobiautol oleksin kahtlemata eemaldanud veel põrandavaiba. Aga seekord püüdsin olla ratsionaalne jätsin kompromissina sisse.

See on minu esimene kogemus W124 tüüpi autoga. Ei saa sugugi kindlalt väita, et see oleks üdini positiivne kogemus. Erinevalt W126-st on ta hoomatavalt kehvemini ehitatud. Nagu mingi õnnetu Moskvits, kõik on õbluke, õrn ja viletsate lahendustega kinnitatud. Võib julgelt väita, et W124 oli oma ajast kõvasti eest, sest jaapanlased õppisid sama kehvasti autosid koostama alles 90-te alguses. Suur osa salongi kattepaneelidest on kinnitatud ühekordsete kinnitustega, mida pole ette nähtud enam kunagi tervena avada. Teravad hammastüüblid, viletsad plastikust aasakesed, rabedad materjalid, suured detailid millel pole vahetatavaid kinnitusi, silmnähtavalt domineeris siin koostekiirus ja madal omahind.

Igal juhul tegelesin päevade kaupa tema kasimisega. Olen üldiselt vastu loomade vedamisele auto salongis. Nägin kurja vaeva, et puhastada tagumine aknalaud loomakarvadest. Päriselt see ei õnnestunudki. Istmekatete alt tulid välja veel päris viisakad istmed, kuid ... oeh ... karvu ikka jätkus. Eriti hästi võtab karva ligi see sametisem riie.


Ilmselt tohtis kutsa suht vabalt kabinetis ringi jalutada. Sest keskkonsooli laeka vaip ja alumine puitpaneel olid täiesti ära äestatud. Lisaks oli ju mõnus näiteks peremehe süles sõita ja samal ajal hammastega turvavööd nakitseda. Juhi rihma viskasin pikemalt mõtlemata prügikasti ja tõin lammutusest järgmise.

Mõtlikuks tegi puitkonsooli olukord. Lootusetult kriibitud ja pragusid täis. Selge, et pragudega ei tee midagi ära, kuid pinna peaks ikka püüdma paremaks saada. Selline ta oli.


Kastsin ta märjaks ning tegin talle päris korraliku vesilihvi 2000 paberiga. Seejärel poleerisin villaga ja kõige jämedama abrasiiviga pastaga ning lõpuks viimistelsin peene pastaga üle. Täitsa julgelt võin väita, et see sai hea. Lakis on küll praod, kuid võrreldes endisega on ta nagu tutikas.


Lasin sama soojaga üle kogu oma auto puidu. Uksepolstrid läksid nagunii vanni, mistõttu oli hea võimalus ka uksepappidelt puitliiistud maha keerata ja ära poleerida. Tagumistel oli kutsa veidi lakki ka kriipinud. Eks ta tahtis teiselt poolt akent paistvat peremeest tervitada. Maha sai võetud ka konsooli paneelid ja uuele elule aidatud.


Kuna mul poleerimise projekt juba käsil oli, võtsin ette ka kere viimistlemise. Selleks tuli eemaldada ukselingid. Uskumatult lihtne protseduur, mistõttu ma ei saagi aru, kuidas neid üldse sai nii halvasti tagasi panna, et mulle kaks linki pihku jäid??? Käisin kõik viimased värvitööd klotsi ja 2000 paberiga üle, püüdes nii natukenegi päästa värvi struktuuri. Imet ma ei suutnud, kuid veidi parem ta sai. Ma ei saa öelda, et mul oleks nüüd väga ilus auto, kuid kahtlemata võin väita, et mul saab olema väga läikiv auto.



Sellega olin aga kahjuks alles üsna alguses.

[Werewolf]

Puitdetaile taastada on tegelikult väga lihtne. Lased fööniga laki soojax ja see koorub ise spooni pealt maha ilma spooni kahjustamata, seejärel lased püssiga mõned kihid paadilakki detailidele selga ja need näevad välja nagu uued. Enda autol sai käigukangi ümbruse puit nii tehtud ja tulemus sai päris hea.

Mis sisudetailide kinnitustesse puutub, siis niikaua, kui tead, kuidas need lahti peavad käima, ei ole küll kartust, et seal väga midagi katki lähex. Teadmatusest valesti lahti võttes lähevad need aga jah suhteliselt lihtsalt katki.

Uxetaskud kinnituvad küll pappi külge veidi kehvasti, kuid mina olen nende poolex murdunud plastkinnitustesse seespoolt seibi ja kruvi pannud ja hoiab väga ilusti. Ka poolex murtud uxepolstri kinnituskõrvu (tingitud valesti kokkupanemisest või lahtivõtmisest) annab liimi ja kruviga parandada kui tükid veel alles. Ka läbiproovitud ja väga hea tugev tulemus jääb.

[Karl]

Võib julgelt väita, et W124 oli oma ajast kõvasti eest, sest jaapanlased õppisid sama kehvasti autosid koostama alles 90-te alguses.

See lause pani küll pehmelt öeldes muigama, väga hea

[ReinGSM]

See puutükkide ilusaks tegemine liigub endalgi mõttes.
Mul aga tuhmile lakile lisaks see probleem, et need puujupid keeravad krussi ennast servadest eraldudes alumiiniumpleki küljest, mis selle all asub Samas ajab ka selle pleki lahti ja need on sellise kõvera kujuga. Kas tagasi liimida oleks mõistlikum ilma selle plekita või peaks see ikkagi vahele jääma?

[w1244]

mis trikiga see käigukangi alune puit küljest käib?

[Laur]

mis trikiga see käigukangi alune puit küljest käib?

Tagant ühe kruviga kinni.

[Sm.Tihhonov]

See lause pani küll pehmelt öeldes muigama, väga hea

Tegelikult ma mõistan, et W124 ON üks autotööstuse lipulaevu oma kvaliteedilt. Aga minu jaoks on kontrast suur, sest olen eelnevalt kokku puutunud peamiselt monumentaalse kvaliteediga vana kooli luksusklassi autodega. Lisaks enda autodele oli hiljuti vajadus veeta üks päev sõbra W116 450SEL salongi lahates. Ütleme nii, et selle kõrval on isegi W126 odav plastmassauto. Ühel teisel heal sõbral on W100 kerega 600, millega võrreldes on ka W116 täitsa taburet. See 600 on üldse nii valus auto, et vääriks eraldi käsitlust. Et kokkuvõttes sõltub kõik mõõtkavadest ja võrdlusmomentidest. Võrreldes populaarse E36 kerega BMWga on W124 näol tegu muidugi täitsa monoliitse tükiga.

Mul pole endal siiani ühtegi juppi katki läinud, sest õnneks on W124 professor Taunol alati käsi telefonil. Kuid enne mind on praktikandid jõudnud üle käia ja uste seest korjasin kokku mitmeid väikseid plastikjuppe. Uksepappidel olid alaosad lahti, mõned aasad murdunud. Kõik uksepapid tahtsid kuskilt liimimist. Istmete lahates veendusin, et erinevate kronsteinide katteplastid on nii võimatult kehva ehitusega, et nende eemaldamine tervelt on sisuliselt võimatu. Näiteks parema esiistme tagumiste kinnituste katted. Näidake mulle meest, kes väidab, et need on hästi lahendatud. Enamustel autodel on nad üldse puudu olen märganud.Tagumisi C-piilari katteid ei julgendudki eemaldada, sest nad olid sellise olemisega, et elusalt nad end kätte ei anna. Ja seetõttu jäigi aknalaud välja võtmata ja korralikult puhastamata. Et üldiselt ... masstoote kohta küll muljetavaldav kvaliteet, kuid paraku ei saa mööda vaadata faktist, et tegu on moodsa omahinna surve all valminud masstootega. Ma olen kindel, et W123 teeb silmad ette enamustes aspektides.

Uksepolstrid pesin toas puhtaks ja liimisin katkised kohad kokku. Puit sai poleeritud. Väga ilusti said külge tagasi. Peaaegu kõik aasad on kah olemas, äkki ei jäägi nagisema. Nii detailides vaadates on W124 ikka väga ilus. Võib tunduda haige inimese sonimsena, aga no küll on kenad uksepolstrid. Nii puhaste joontega, nii lihtsad, nii klassikaliselt ilusad. Ärge pange mind tähele, ma niisama heldin korraks. 80-ded olid ikka head ajad autodisainis.


Seejärel eemaldasin ka esiistmed. Istmetega on mul omad plaanid. Lisaks sain nii ligi turvavöödele ja põrandavaibale. Istmete all leidus ikka aastakümnete kõntsa.


Otsustasin põrandavaipa mitte eemaldada ja püüdsin teda kasida moodsa vaibapuhastuse vahendiga. Kahtlane värk. Eks näis kui ta on ära kuivanud. Pesin põhjalikult puhtaks ka armatuurlaua koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Kruvisin tagasi ka osad puitplaadid. Kuidagi sümpaatsem sai, mis sest et lõpuni komplekteerimata.


Istmetega läks nii nagu tavaliselt. Mina ei leia kontakti autoga, kui juhiiste on istumise all lõtv. Iga kord sisse istudes tekitas see väsinud padjaga iste minus ärritust. Sõbrad mersumehed proovisid ka sõita ja ei kaevanud sugugi. Aga mind jubedalt segas, sest parempoolne iste tõestas, et ta peaks palju parem olema. Ega valikuid ei rohkem jäänud, kui tõin lammutusest musta polstriga väga tugeva olemisega kaassõitja istme ja lõhkusin enda oma ära. Kusjuures vanasti maksid korralikud Mercedese istmed terve varanduse, täna antakse neid 15 euro eest tükk.


Veendusin, et minu juhiistmel oli vedrupakk pehmeks vajunud. Väga kergesti vajusid vedrud kummist tugipukside sisse. Kusjuures pange tähele, et W124-l on ainult neli spiraalvedru istme sees. Ime ka, et need paar kõverat traati 20 aastaga ära väsivad. W116 istmes on vedrusid suurusjärgus 30 tk.


Kuna parempoolse istme patja ei saa juhi poolel kasutada, tuli valida raskem tee. Valtsisin enda istmepõhja küljest vana vedrupaki lahti ja eemaldasin lammutusest toodud istme küljest samuti vedrupaki. Nüüd jäi üle ainult värskem vedrupakk oma istmepõhja külge valtsida. Nii sain sisuliselt uue istmepõhja.


See polnud aga veel kõik. Mercedese istme väga oluline osa on segakiududest matt vedrude ja polstri vahel. Isegi kui ta tundub terve, vajub ta aastatega läbi ja muutub pehmeks. Tema seisukorda saab hinnata, kui ajada käsi polstri sisse ja katsuda seda matti polstri poolelt. Enamasti on nad vanadel istmetel keskelt pehmed. Tuli teise istme küljest see matt ära harutada ja enda istme sisse panna.


Paraku pole ma istet siiani kokku saanud panna, sest seljatoe üks kinnitusi oli pooleks murdunud ja vajab keevitamist. Ja üldse on kogu auto alles lootusetult pooleli.

Samas hakkan muutuma juba lootusrikkamaks selle diiselauto osas. Äkki ta siiski võimaldab odavalt ja töökindlalt liikuda, kui raatsin ta ühe korra põhjalikult üle käia. Täna näiteks lasin teha oma moodsale VW Golfile rutiinse 60 tuhande tehnohoolduse koos 3 aasta hooldusega. Arve oli "kõigest" 640 EUR. Blin, moodsad autod my ass. Mercedesele annab sellist summat ikka kulutada.

[Karl]

Muigama pani mind huumor seal lauses, asja tõe vastu ma ei vaidle, teades kui palju sa erinevaid
autosi sa oled lahanud.

W100 on W100, seal pole midagi kommenteerida. Teame seda autot, see on......
Tõesti võiks sellest isendist omaette teema olla.
450 SEL vääriks ka seda, piitsuta sõpra

[Sm.Tihhonov]

Oma taksot komplekteerides lähen pidevalt iseendaga tülli ja siis püüan jälle ära leppida. Peamiseks tüliõunaks on mõistlikkuse piir, kui palju võib talle osta esindusest uusi juppe. Üldiselt üritan siiski ökonoomitada. Näiteks tegin midagi sellist, mida pole kunagi varem teinud - käisin Kadaka tee lammutusest tüübleid toomas. Vohh ... majanduskriis. Sain sealt katkistele klambritele asendused katuseliistude kinnitamiseks. Kuna tüüblid maksavad esinduses kokkuvõttes suure summa raha, püüdsin veel igatemoodi ennast lollitada. Näiteks küljeplastikute kinnitustest läks päris suur osa miskipärast katki (või olid nad juba enne katki?). Seal on ju aga veel topelt tüüblid - isased kere küljes, emased karbi küljes. Arvutasin kokku orienteeruva "emaste" eelarve, ning veendusin, et mul on vaja osta osta siit foorumist hoopis terve küljeplastikute komplekt. Nii saingi vajaliku hulga tüübleid ja boonusena on mul tagavaraks veel üks komplekt plastikuid. No kuigi tüübleid osta olnuks muidugi ikka odavam Vähemasti on nüüd julgem tunne autot maja ees hoida.

Kõiki tüübleid muidugi kasutatuna ei saa ja mingi ports tuli ikka poest ka tuua. Omamoodi friigid on ukse plastikute esimesed alumised tüüblid. Nad on kahe hambaga, kuid vaja on neist ainult ühte. Mul olid kõik neli katki. Teoreetiliselt saanuks panna vasakpoolsed paremale ja vastupidi, sest "üleliigne" hammas oli ju kõigil terve. Kuid minul ei õnnestunud neid elusalt kätte saada ukse küljest. Sihukesed väiksed vidinad:


Väljast hakkab juba natukene looma.


Tüüblid on suures plaanis siiski odavad vidinad ja nende ostmine on paratamatus. Iseküsimus on aga ilujunnidega. Mida võib välja vahetada ja mida mitte? Kuigi kõigil minu autodel on tagaluugil alati mudelikirjad, jätsin selle taksole ostmata. Ca 25 eurot tundus hetkel mittevajalik kulutus. Kompenseerimaks hinges tekkinud tühimikku, otsustasin tellida tagaluugile vähemalt uue hõbetähe. Vana oli nii näru ja uus maksis ainult miskine 15-17 eurot vist.


Mul on stangede mustad puhverliistud koledalt kriibitud. Esimene+tagumine maksaks kokku ainult suurusjärgus 200+ EUR. No ei raatsinud tellida. Aga katkist ja kriibitud tagaluugi äärekatet ei saanud sellegipoolest asendamata jätta. Ta polnud nii kallis ka - äkki midagi 45 EUR?


Nüüd jõledalt kripeldab. Pagan vist peaks need stangede mustad liistud ka ikka ära tellima ... Ma võin ju endaga kokku leppida, et sel juhul ma uut esivõre ei telli Mul on võre plastikust keskosa kole, kuid seda eraldi enam ei saa. Pealegi peaks ju siis nagunii ostma uued liistud ja nendele omakorda tuleb nüüd osta tüüblid ja siis tunduski mõte üleni säravast tutikast võrest ühtäkki nii põhjendatud. Mul W126-le sai kunagi ostetud ja kui nad kõrvuti seisavad, siis vahe tutika ja kulunud võre vahel on ikka meeletu. Samas mis oleks uus võre ilma uute esitulede klaasideta

No ei ole lihtne projekt.

[ralak]

Kiiduväärt töö, kahju, et mõni komplektsema varustusega isend Sulle toona Saksas ette ei jäänud.

[Sm.Tihhonov]

See projekt on juba nii habemega lugu, et endal on ka piinlik. Ma pole tegelikult siiani suutnud oma diiselautot tänavalegaalseks teha. Võib olla on tegemist ka kerge motivatsioonikriisiga? Eks peab tunnistama, et mudel ise ei tekita piisaval määral positiivset värinat ning tema ebaõnnestunud värvitööd nullivad viimasegi positiivse meele.

Siiski olen tahtejõu abiga nüüd takso ära komplekteerinud. Tahtsin saada viimaks riiulid tühjaks ja garaazis ruumi juurde. Seest sai ta ootuspäraselt ilus. Üsna vähe kulunud auto, mis hakkas pärast puhtaks kasimist uuesti särama. Midagi ekstra ägedat siin muidugi pole. Piltidel vaatab vastu täiesti plank baasmudeli salong, kuid ma olen miskipärast ikkagi rahul. Olen seda ennegi korduvalt öelnud, et lisavarustus on alati tore, kuid Mercedese puhul mitte esimene põhiväärtus. See muidugi ei tähenda, et ma poleks võimalusel eelistanud paremas varustuses autot.


Salongis on piltidel maas ka esimese ringiga ostetud põrandamatid (originaali koopiad). Sobivad kenasti. Istmed said head. Juhiiste sai ju uued vedrud ja uue alusmati ning tundub mulle päris uue vääriline. Harva kohtab sellist diisel Mercedest, millel juhiiste tõesti tihe ja korralik oleks.


Keskkonsooli puitplaadid poleerisin üle. Enamat ei hakanud pingutama. Käigukasti kulissi (või siis kangi liikumistee plaadi) ostsin poest uue. Vana oli kuidagi nii räsitud ja kole. Seetõttu on ta muidugi ilma kleebiseta, kuid ikka parem kui enne. Sealjuures ei saa mitte vaiki olla, et juba mitmendat korda puutun kokku probleemiga, et uus originaal salongi plastikdetail ei saa oma kvaliteedilt ligilähedalegi vanale originaalosale. Nii ka see käigukasti plaadike. Konsooli tagapool oleva vaiba lõikasin uue ühest lammarist toodud põrandavaiba tükist. Minu oma läbis kõik võimalikud pesud, kuid asja temast ei saanud.


Lootusetult otsas olid esiuste lävepaku liistud. Nad pole küll poes nii kallid, et neid kohe kuidagi osta ei jõuaks, kuid tundus ikkagi mõttetu kulu. Tõin poest mingit alumiiniumteipi ning remontisin oma vanad lävepakud ära. Jäid täitsa OK.


Tagumistega pole veel viitsinud tegeleda, nagu võib näha juuresolevalt slaidilt.


Loomulikult läbis ka see projekt kohustusliku põrandamattide agoonia. Kui kuidagi poolkogemata tulid lisaks koopiatele ka päris originaalid koju. Kahtlesin tükk aega, kas ma üldse raatsin nii kalleid matte takso põrandale panna. Äkki peaks nad hoopis riiulile panema minu järgmise W124 jaoks. Aga kes teab kuna see tuleb? Nii et panin nad lõpuks ikka maha. Ilmselt muidugi hakkan autot tankima vahetusjalatsitega. Need diisli tankuri ümbrused on ikka päris karmid kohad isegi korralikes jaamades.


Väljast pole siin midagi vaadata. Tavaline virvendavate külgedega Maardu taksojuhi roop. Lihtsalt läigib paremini ja kõik tükid on enam vähem küljes. Palun mitte tekitada furoori puudulike registriandmete pärast. Inimesel oli vaja esimesed proovisõidud teha.


Iluvigu on tegelikult palju. Mõni häirib rohkem, mõni vähem. Kõige jõledamad on stanged, mis on korralikult kriibitud ja mõned karbid ka. Kui ma peaksin mingil põhjusel otsustama selle autoga pikalt koos elada, lasen tal ilmselt kogu alaosa kuni klaasideni uuesti värvida. Ja siis ennistan ka stangede ja karpide värvkatte. Aga täna on see pelgalt mõte.


Proovisõidu muljed olid üldjoontes head. Suverehvidega sõidab ta ikka palju paremini kui talvekatega. Ei saa salata, et kõige enam meeldib mulle tema väike kütusekulu. Kõik muu meeldib 3,0D juures vähem. Kuid kuna kogu ülejäänud W124 kontseptsioon on nii õnnestunud, siis elab ka selle diiselmootori üle. Eks ta tahab veel saada hooldust ja paljude kuluosade vahetust. Kuid suures plaanis peaks siin veel autot palju järel olema. Kõige enam teeb murelikuks see, et mootor on pealt õline. Õli immitseb läbi kummivooliku juurest, mis asub klapikambri kaane peal (ilmselt karterituulutus?). Miks ta sealt tuleb ja kas see on suur jama, pean hakkama tuvastama.

[nostromo]

Sinu teemasid on alati meeldiv lugeda oma korrektsete piltide ja paraja teksti paigutuse tõttu. Meelekindlust sellise "vanakese" taastamisel meie kiiade ja jaariste ühiskonnas

[audi]

Sinu teemasid on alati meeldiv lugeda oma korrektsete piltide ja paraja teksti paigutuse tõttu.

+1
väga ilusti ja huvitav lahti kirjutatud.
Et siis edu sulle.

[Sm.Tihhonov]

Olen mitu korda tabanud end mõttelt, et autod valivad ise endale omaniku, mitte vastupidi. Minul polnud ju kumbagi oma Mercedest vaja, ega üldse plaanis neid soetada. Kuid S-klass tahtis pääseda diiseldatud taksoks saamisest (mis oli enam kui tõenäoline väljavaade) ning antud 300D ilmselt kartis väga Aafrikasse minna. Seega olin lihtsalt valel ajal vales kohas ning pidin nad vastu võtma. Sest kui omanik valiks auto, siis valiks ta ju täpselt sellise auto, nagu talle meeldib. Aga minul pole kunagi niimoodi õnnestund, et ma ei peaks oma autosid enda näo järgi kohandama. Muidugi äkki olen ma lihtsalt "lõdva kummiga" ja võtan vastu iga roojase eluka, kes minu aia taha ilmub?

Aga miks on nii, et näiteks sõber Tauno juurde on tulnud kodu otsima ainult sellised Mercedesed, millel on eranditult kallist materjalist salong, alati pähklipuidust liistud, korralik varustus ja alati ideaalselt sobivad tehase valuveljed. Minu omad on alati olnud jumala paljad, kotiriidest sisuga, zebrano puiduga ja kilpidega. Ma parem seda ei mainigi, et neil pole kunagi olnud isegi põrandamatte sees. Nagu needus. Selge, et puitu ma ei viitsi vahetada, polstrist rääkimata. Kuid veljed meeldivad tegelikult mulle ka.

Tegin nüüd taksoga läbi üsna tüüpilise programmi, millega on ilmselt kokku puutunud paljud, kes on otsustanud paigaldada oma Mercedesele originaal valuveljed.

Millalgi sai ostetud jooks kasutatud originaalvelgi. Odavad olid. Selliseid 15 väikse auguga taldrikud. Nagu ikka kasutatud velgede puhul, on lootusetu eeldada, et eelmine omanik oleks neid kordagi elus piduritahmast puhastanud. Kuna see on nii suur töö, otsustasin algul, et igapäevase käru jaoks ei viitsi seda tööd ette võtta. Lähevad niisama alla.

Läksin rehvitöökotta, eesmärgiga lihtsalt veljed ringi visata, paigaldades neile olemasolevad Kleber-no-name poolkulunud rehvid. Poole töö pealt selgus, et minu olemasolevad rattapoldid ei sobi ju nendele velgedele. Neetud, kuidas ma ometi unustasin? Mul ju garaazis oli karp pikkade poltidega. Rehvimees veel kirus, et Mercedestega on alati ilge higi nende poltidega, neid pikki olla ka igasugu erinevaid.

Lasin plekid tagasi panna ja jätsin valukad töökotta. Loomulikult ei suutnud ma nüüd juba hoiduda uute rehvide hinnakirja sirvimast. Kes veel ei tea, siis mul on "uute rehvide fetiš". Ma nimelt ostan peaaegu alati oma autodele kohe uued kvaliteetrehvid alla, isegi kui see majanduslikult mõistlik pole. Mitmed sõbrad naeravad mu üle sellepärast, ja peavad seda vana auto puhul lolliks luksuseks. Aga auto näeb uute rehvidega parem välja ning iga auto sõidab uute korraliku tootja rehvidega palju paremini. Kes on proovinud, need teavad mida ma räägin.

Niisiis ostsin ka rehvid, säästukad - Nokian i3, ja palusin need hommikuks peale tõmmata. Täna tõin veljed ära ning vaatasin kurvastusega, kuidas ilusad uued lohvid ei taha olla nende rämedate määrdunud velgede peal. Ostsin spetsiaalse keemia ja harja ning veetsin terve päeva velgesid puhastades. Sain viimaks sellise 4+ tulemuse. Olin päris rahul. Otsisin riiulilt õhinal karbi originaal veljepoltidega, mis mu 126 varastatud velgedest üle jäid ning kruvisin auto üles. "Küll nüüd saab hea" jõudsin veel mõelda...

Hetkel seisab auto aga ikkagi nendel samadel plekkvelgedel. Rehvimehel oli õigus. Nimelt selgus, et W126 velgede pikad poldid ei sobi W124 velje jaoks. 126 väljapoole tulev offset vajab pikema keermeosaga polte ja nad ei sobi õhema keskosaga W124 veljele.

Seega - kas keegi saab mind aidata ja müüa mulle mõistliku raha eest poldid? Ilmselt peaks sobima ka 190 ja esimese C klassi poldid. Olen avatud igasugustele pakkumistele. Mulle võib helistada 5294360 või kirjutada martin@volga.ee

Tänan tähelepanu eest.

[Laur]

Nagu juba rehvimees seletas polte on erinevaid. Isegi kui keerme pikkus klapib, ei pruugi klappida poldi pea pikkus, kas jääb pea velje servast välja või kaob ära, õige peaks olema velje servaga tasa.
Edu poldi otsingul.