MB W140 500SEL, S600 ja teised ükssarvikud - Sm.Tihhonov

[Sm.Tihhonov]

Näinud seda 500SE Lesvenis

Me käisime näitasime jah sõbraga mõlemad oma uued rümbad Lesvenis ette. Kabrio seisis seal mõnda aega, tehti põhjalik üldtehniline uuenduskuur. Mina lasin enda omale algatuseks anda vaid esmase üldhinnangu. Meistrid pakkisid mulle kaasa neljakohalise kogusummaga varuosade hinnapakkumise veermiku remondi miinimumprogrammiks. Rõõmsa optimismiga ütlesid nad, et on veel hullemaid näinud.

Ega tõesti - W140 kerega mudelil on palju tüüpvigasid, mis võivad ühel või teisel kujul esineda. Aga minu omal on nad eranditult kõik olemas. Tal on tõesti kõik katki, mis üldse olla saab. Ta koliseb nii kohutavalt, et ma tegelikult ka väga ei julgenud temaga sõita. Mul pole iial ükski auto niimoodi kolisenud. Eest kostavad polüfoonilised teravad kobinad, tagant aga teravata kolakate vahele veel sihukesed jämedad kõmakad, nagu keegi lööks üüratu kummivasaraga vastu sillatala. Lesvenis vahetati algatuseks taga ära mingid käänmikute silikoonpuksid. Need olid juba oma pesadest välja roninud. Rohkem lihtsalt seekord ei jõudnud. Tulemusena paranes asi niipalju, et auto ei uju enam nii koledalt. Kuid kõmakad käivad endiselt.

Esisillas on otsas põhimõtteliselt kõik läbi. Ülemised õõtsad reaalselt loksuvad oma pesades, kogu roolivarrastik on surnud, stabikakondid on otsas nii ees kui taga, ja alumistel õõtsadel ka veel mingid sardiinid... Muude pisiasjadena võib veel mainida, et roolivõim jookseb, katalüsaatorid on kinni, mootor puterdab nii et vahepeal ei taha isegi kohalt ära minna, kogu vaakumisüsteem on surnud, katuseluuk on katki, salongipeegel on katki, mingi osa elektrist ei tööta jne. Positiivse poole pealt hakkas silma, et kojamehed on veel päris head.

Sellest tulenevalt ei hakkaks ma esialgu ka kirja panema oma oma esmamuljeid selle auto sõiduomadustest üldiselt. Ainus asi, mis mind tõesti üllatas on selle 5,0 mootori võimekus. Mul endal on BMW 750i ja vennal on 560SEC, seega olen suure töömahuga mootoritega üsnagi kohanenud. Aga see jube tank tõesti šhokeeris oma minekuga. Muidugi vaid neil üksikutel hetkedel, kui tal parasjagu kõik 8 silindrit lõid. Ta kaalub tühimassis 2 tonni, aga lendab edasi nii vihaselt, et tõstab kõrvalistujal jalad maast lahti. Imelik. Ikka hea mootori on fašistid valmis teinud. See kõik pani mind tahtmatult mõtlema, et kuidas see mootor veel W124 peal võiks sõita.

Otsustasin, et hakkan veermiku ja mootoriga tegelema kevadel, kui saab autoga reaalselt sõita. Seni aga põgenen õhtuti paarikus tunniks garaazi pisiasjadega tegelema. Alustasin sellest, et miks parem iste ei liigu. Kõige tagumises asendis on ta üsna ebamugav.


Olin päris mures, et kuidas teda remontida. Ma ei saa ju teda autost kätte ka sedasi. Õnneks on insenerid selle peale mõelnud, et saaks istet remontida ka siis, kui seda autost kätte ei saa. Kaks polti lahti ja istmepadi tõuseb üles.


Nüüd sai juba defekteerima hakata.