500 SL, 1991, R129

[Raceboy]

No nagu kuulda, siis olevat päris respektaablid jõunumbrid mootorist tulnud vaatamata jahutussüsteemi puudulikkusele? Äkki räägid täpsemalt, mul jäi suht selgusetuks vähemalt, mis asjaoludel....

[sm. pelle]

Numbreid, numbreid :biggrin:

[R129]

No panen vahepealsed arenguetapid/tagasilöögis siis kirja:
Kardaan on nüüd täitsa uus, proovisime vana parandada ja tükke asendada, aga kokkuvõttes otsustasime "kummi" mitte lappida. Jällegi voolas hulk vett merre, enne kui asi valmis sai.
Edasi hakkas üks kristuse kannatuste jada.

Dorsselklapi juhtimine - paistab ju lihtsa ülesandena - aga tegelikult on paras keemia. Alguses proovisime tavalise pingega - see hoidis drosselit ühes asendid ja siis sai käega manuaalselt keerates õige asend sättida. Loomulikult ei olnud kellegil pärist kardaani pauku enam isu mootori juurde teda näppima minna.
Edasi kujunes asi järgmiselt: Juhitakse klappi siis PVM signaaliga. Proovisime akutrelli lülitiga midagi aretada (see annab väljundiks väga kõrge sagedusega PVM signaali), ehitasime transid vahele ja mängisime muidu elektroonikuid. Mingitmoodi ta töötas, aga ei käinud sujuvalt vaid suurte hüpetega. Sai ka ühe MB esitule reguleerimis süsteemi kasutatud (sisendiva drosselklapi asendinduri - potekas) ja teise potekaga niiöelda "tellisime" asendit. Samuti hakkas tööle, aga mitte sujuvalt vaid niiöelda jagas kogu drosseli käigi mingiks 10 osaks - ühesõnaga jõnksutas.
Siis sai asjast villanud ja mõõtsime ossiga ühe MB pealt kuidas siis Stuttgarti toote arendajad asja lahendanud on. Siis sai selgeks miks meie ajud seda asja lahendada ei oska. Ikka väga julm korrigeerimine käib seal voolu sageduse ja pingetega ning takkaotsa veel vedruga - täppisvärk ühesõnaga. Seellega meie mõtted ka otsa said.
Viimane testimine käis ikkagi käsitsi (võtsime seest vedru ära). Täistuure kahjuks ei saanud panna, sest klapp vajus lihtsalt kinni (suure õhuvoolu tõttu), aga sellest natukene hiljem....

Jahutussüsteem - esimest korda (paari nädala eest vist) sai proovitud pisikese radikaga ja vesi-vesi tüüpi vahejahutiga. Ilmselt toimiks asi korralikult kui vahejahuti läbilaske võime nii piiratud ei oleks või siis tuleks mingi vahepump panna, mis aitaks mootori jahutusvedeliku pumpa. Igatahes hakkas asi keema. Edasi proovisime erinevaid skeeme, küll ilma vesi-vesi jahutita, siis koos kahe radikaga ja ainult ühe radikaga ning ventilaatoriga jne. Vahepeal oli selline tunne, et valmimas oli uus tuumareaktori jahutussõlm - vahetpidamata käisin LUKOILI tanklas ja ostsin lõdvikute klambreid juurde. Viimane kord lugesin ära - koos intercooleri, õlijahutuse ja muude radikatega oli kasutusel 37 klambirt mis siis lõdvikuid kinni hoidsis. Loomulikult saaks ka vähesemaga hakkama, aga kellel neid õige nurga ja pikkusega voolikuid ikka nii kohe võtta on - aretasime lihtsalt. Ei aidanud ka see - ikka läks kuumaks ja tempi lüliti sekkus meie mängu.

Nädalavahetusel kiskusin SLil radika koos paigupaagi, voolikutega ära ning ühe teise Mercedes-Benz VÄGA suure ventilaatori (mingi 60 A kaitse on vist sees)hocked:
Lisaks sellele võtsin ka vanakooli elektroonilise gaasipedaali koos kogu krenpliga ja proovin sellega nüüd siis klappi juhtima hakata (hiljem auto peal oligi plaan seda kasutada).

Siiski sai peep mõned seadistused tehtud ning eelmise nädala lõpus hiljem ka osa "tõmbeid" sooritatud (seda siis veel ilma eelpool toodud uuendusteta).
Kompressori rõhuga on veel mingid jamad - hakkab teine hilja laadima ja kole kesiselt. Peab sellesse probleemi veel süübima ja lahendust otsima. Igatahes oma 0,4 bar (originaalis peaks 1 bar olema) rõhuga hakkas "peletis" tööle. Hääletämber on lihtsalt kirjeldamatu mis seal ruumis valitses. Pöörde läks ka mitte nagu V8 vaid pigem nagu bike mootor - jube lihtsalt.
NAgu varem öeldud käis gaasi andmine käsitis. Piltlikult öeldes panime stendile 3000 rpm piirajaks (tõstab lihtsalt nii kiiresti koormust et mootor ei jaksa rohkem vedada). Seejärel sujuvalt gaas põhja - korraga ei saanud panna; seda tingis asjaolu, et pöörded kasvasid NIIIIIII kiiresti ja jõuliselt et 1200 kW (oli vist selline arv) võimsust taltsutada suutva pingi reageerimisaeg oli lihtsalt liiga pikka. Plaan oli, et kui gaas põhjas, saab pingi pööretepiirajat järk järgult vähendada ning mingi 6500 rpm ära proovida. Kuid kui drosselklapp 100 % avatuks lükata, siis ei tahtnud teine kohe mitte kuidagi seal seista vaid vajus kinni. Kui klapp üle lükata, siis tekkis mingi kummaline asjaolu (boost langes 0 bar peale). Ilmselt olid õhuvood siis täpselt sellised, et kompressori lõpus olev rõhuklapp avanes ja lasi boosti sealt välja (99,99 % kindel selles) - sest antud klappi hoidsime me samuti suht nõrga vooluga paigal ja arvatavasti oli õhuvool sellest tugevam. See selleks - nüüd siis paljuoodatud numbrid.
Peep peab siin rääkima, mis seadistus mootoril praegu on, aga alltoodu graafik näitab siis NM (719 Nm) ja hj (350 hj).

Päris jube siis kui arvestada, et tegemist on ainult 0,4 bar ülerõhuga ja ainult 3000 rpm. Ma ei kujuta kuhu need arvud lähevad kui 1 bar selga lajatada ja kõike tahta välja võtta. Peep käis välja mõtte, et siin on tegemist peaagu Vitsuti võistulusmootori momendiga juba :hump:

Ei tea, aga arvan, et originaalis kasutab MB sellist taktikat, et kui on saavutatud 2600 rpm (alates sellest on neil 700 Nm) siis lastakse boosti kõvasti alla ja niiöelda tehakse asi vagaseks. Eks kindlasti mängib rolli heitgaasid ja küttekulu ja arvatavasti saab kõva võimsuse kasvu nendegi arvelt. Kuid küsimus jääb - mis on selle mootori piir ilma raua näppimiseta.
900 NM julgeks välja võtta (Kleeman ja Renntechi pillid kannatavad seda) aga mida panna mootori ja tagasilla vahele :wow: Kastid ei armasta ju sellist pöördemomenti.

Homme proovime siis uuesti (kui Peep saab tulla) ja paneme terve Kopli poolsaare uuesti kajama. Loodetavasti saab ka jahutuse nüüd toimima ning gaasi andmise sujuvaks.

[92S500]

Varsti saab hakata pakkumisi tegema
Pakun, et kui kõik nii nagu peab ja kone saab seadistatud, tuleb sealt ca 650hp ja 900nm :tongue:

[Andres]

Ma ei julge midagi pakkuda. Ma ainult kardan. Seda, et mootori ja silla vahel lähevad kõik asjad hirmus kiiresti manala teed.

Sellel hooajal kuusepuu juurde ei jõua? Seda tuleks suisa spessiaalselt vaatama

[Raceboy]

Seadistust kui sellist mootoril hetkel praktiliselt pole, sest ühtki täistõmmet pole teha veel saanud, ühtki loadsite'i maksimaalse võimaliku momendi peale samuti välja häälestada saanud ei ole, ainuke asi, et nende proovitõmmete ajal kiiruga kütust juurde toksitud.
Süütegraafik on pmst peast pandud, veidi korrigeerisin tühikäigu ja kuni 2000 pöörde alasid, et ühtlaselt käiks. Detonatsiooni ei esinenud, aga see on ka suhteliselt naeruväärne boost, mis praegu on.
Mingeid veksleid välja käia ei tahaks, aga selle rõhuga võiks 550-600 hj/800-850 Nm kätte saada.
Suurema rõhu suhtes ei julge pakkuda, aga see mootor on mind vähemalt küll juba ülimalt positiivselt üllatanud

[R129]

Nii positiivne on see, et suur radikas ja elektrooniline drosselklapp töötavad. Ühesõnaga jahutus toimib ja gaasi saab sujuvalt ja eemalt anda.
Korra tegime ca 3800 rpm juures tõmbe ära (0,5 bar rõhku), aga siis läks segu lahjaks ja katkestasime ürituse 740 NM juurest. Homme on spetsialist kohal.
Muide korraks läks ka mootor vastupidi käima :wow:. Mingi imelik anomaalia - lambda polnud veel järgi tulnud ja sel hetkel kui ta järgi tuli käis jõnks ja drosselklapist hakkas sutsu tulema ning kompressor imes summutist õhku ja surus ülevalt välja. Vedas et keti pinguti järgi ei andnud :bisou: ning klappe pähe ei saanud.
Sõber drosselklapp toimis nagu rekka mägipidur kuigi paarimillimeetrisest vahest suutis hetkega ikka tohutu suitsupilve tuppa tekitada.

Ja nii nagu Peep arvas (arvatavasti arvas õigesti), et varem toiminud anomaalia, et rõhk äkki ära kukkus kui drosselklapp üle 100 % lahti, oli põhjustatud sellest, et VEMS läks avariisse ja võttis magnetsiduri lihtsalt tagant ära.

[Karl]

Segased inimesed, seda sõna heas mõttes. Võiduka lõpuni ja et hoog ei raugeks! :cool_rsvd:

[R129]

Öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles, kuid seekord siiski TA hüüdis.
Lühidalt:
Sai jälle dünotud, mina tegelesin kütte ette tassimisega Sest kui Koplist ära läksin ja Sõle Statoilist tagasi jõudsin oli juba 10 L mutti auku kadunud. Igatahes sai ikka mitu korda 20 L nõuga sõidetud.
Peep peab siin ise sõna võtma, aga detonatsiooni esile kerkides keeras ta süüdet vist 10 kraadi võrra hilisemaks. Eks siin on põhjusi mitmeid, kuumem mootor ja sisselaske õhu temp, ning tohutult pikk koormustsükkel mida tänavasõidus ei õnnestu saada. Eks järgmine kord võibolla keerab süüdet tagasi vähe äkilisemaks. Igatahes oli vist viimane kord 3500 prm ja 680 NM. Asi seegi :hump: Ega üle 3900 prm ei jõudnudki seekord proovida.
Igatahes piisas sellisest pöördest ja õhukogusest, et "lõõts" torud liikuma panna - see väljandus selles, et ca 4-5 m metallist toru hakkas nagu boamadu elama ja tuli otseses mõttes aknast tuppa. Pilt nägi välja nagu Anaconda õudusfilmist (mõõduka kiirusega 3-4 m kõrgune elajas ennast minu poole pööramas). Ei taha ette kujutada millise põletusvilli selline kuumust õhkav jurakas oleks tekitanud kui ta oma asukohta ca 5 m muutis ja minust mitte just väga kaugele ennast keeras.

Peale seda kinnitasin toru otsad traadiga maja maanduse külge. Pildil on näha mida see õhujõud on teinud - mulda eemaldanud ja rohu ära kõrvetanud. Ikka vägev tuul puhus seal.

Samuti vaevasid meie pead kõiksugu temparatuuri probleemid, sest enamus ümbritsevaid detaile kippus põlema minema. Mitu korda tuli asi peatada ja torusid kohendada ja veelkord kinnitada. Sai ohtralt AL katseplekki kasutada ning elu paistis lõpus juba ilus olevat. Videode pealt on tagantjärgi tore vaadata kuidas toru "heledus" silmnähtavalt muutub.

Vähe udune küll sai see pilt aga kuumus oli ikka korralik mida mootor juba poole pöörde ajal tekitas. Ei tea mis juhtub kui päris lõpuni minna.

Kahjuks lõppes jällegi kogu üritus. Vana hea tuttav kardaan vedas alt. Õigemini tema poldid. Väsimustugevuse ületamisel murdus üks kolmest poldist ja seetõttu paindusid ka ülejäänud kaks läbi. Õnneks said asi seisatud enne täielikku purunemist. Jupid on nüüd natuke kõverad ja tuleb mingilt maalt otsast alata.



Aga eks raskused ongi selleks, et neid ületada.

[92S500]

Mis su vana 5.0 konega saab muidu? Müüki? Kui, siis mis vahemikus see hind oleks?

ei vägakõva kompressor mootor ikka tulemas, ootan huviga, mis sellest veel välja pigistate.:biggrin:

[R129]

Praegu on mõtted nii, et kõike teen selliselt, et originaal oleks taastatav. Nii, et kahjuks üle ei jää midagi. Kui sellest massinast ka väheseks jääb siis tuleb vist C klass osta ja selle kallale minna antud mootoriga.

Ise pakun, et üle 500-550 jõu ei ole mõtet see aasta trügida.

[Kalev]

TUBLI TUBLI TUBLI!!!

[R129]

Et siis järjekordne ebaõnnestumine projektiga. Lühidalt:
Peale kolme kardaani purunemist sai otsustatud 124 4MATIC esimese pooltelje kasuks. Mõeldud tehtud. Hunnik vahejuppe ja flantse, närvikulu ja vandumist. Asi sai valmis.
Kõik tundus jällegi ilus ja äge. Idee järgi peaks ju selline jubin tohutu momenti suutma taluda. Ma ei tea küll momente mida 300 TD tekitab, kuid kui võtta 300 NM korrutada see 1. käigu ülekandega ca. 2-3 ja veel pealülekandega 2-3. Siis peaks jõuvaru 700-800 NM juures ikka vägagi piisav olema. Ilmselt ongi. Kahjuks ununes selline asi nagu pöörlemiskiirus ära. Nimelt kui autol on viimane käik ja eeldusel otse 1:1 ülekanne siis ju enne kardaani jääb ikkagi reduktor, mis vähendab 2-3 korda pöördeid. Sõites siis 6000 pöördega ja viienda käiguga oleks pöörlemiskiiruse suurusjärk ikkagi 1500-200 prm Mina aga arvasin millegipärast, et 4000-5000
Eks poolassi kaitsekummid olid ka sama vanad kui maakera ning suur pöörlemine ja mõnus hunnik määret põhustaski õnneliku õnnetuse. Kumm ei pidanud tsentrifugaaljõule vastu ja "tavott" lendas mööda tuba laiali - ja kohe nii õnnetult, et otse elektrikilpi :hump: Mitte, et tal ei olnud valida 360 kraadi, aga raibe otsustas ikkagi "strateegilise suuna kasuks". Järsku oli tuba "tolmupilve täis" - ei saanud aru mis toimub. Arvasin, et mingi õlivoolik andis saba. See "tolm" oli aga üleppeneks jahvatatud tavotipritsmete kogum. Ei osanud nutta ega naerda kui see juhtus. Igatahes kui sellise laadungiga oleks piki nägu saanud, siis oleks vist pime küll. Kuid ega sellel tulejoonel julge juba tükk aega keegi enam seista põhjuseid ei ole vist vaja üle korrada. Igatahes on vaja turvalisust oluliselt tõsta ja kardaani ümber olev kaitsesein pikemaks/tugevamaks teha.
All siis väike pildiseeria kus näha mõlemad kaitsekummid millest üks purunes ja teine oli vist lihtsalt viletsasti kinni keeratud.



Nüüd ei ole vist muud teha kui otsida tugevam kaitsekumm ja proovida vähema määrdekogusega. Suureks küsimuseks jääb loomulikult kas kogu kardaan kannatab üldse 6500 rpm ära mis on 2-3 korda rohkem kui asi auto alla, aga samas oluliselt väiksema pöördemomendiga kui reaalses olukorras ratta küljes?
Igatahes peab olema loov ja uutele katsumustele väga avatud, sest see mida too MB reklaamist tuntud ELAJAS juba korda on saatnud ei oleks oma vaimusilmaski ette kujutanud:pissed2:.

Kui siin mõned postitused tagasi sai räägitud 0,4 bar siis kinnitust on saanud eestlaste vanasõna - ära hõiska enne õhtut. Väga suure tõenäosusega oli tegemist ikkagi oluliselt suurema rõhuga, lihtsalt mõõtevoolikutes olid lekked sees. Tõsi pisikesed, aga neid oli palju. Nii, et ega sealt vist rohkem kui 800 Nm ei pigistagi välja - asi seegi :evil:

[hents99]

Nojah, ei vea teil üldse. Selline kadalipp tuleb ennem läbida...nagu minulgi, peaaegu.
Kuid sellise tulemusega, nagu sealt eeldaks, võiks jännata küll ja veel.
Soovin edu!

[Kustav]

Sa oled HAIGE ! hocked:
Seda muidugi heas mõttes
Aga edu !

[92S500]

1 võmalus on veel, võtta kas see sama pooltelg ja kumm ära lõigata ja asi sisse lihtsalt kinni keevitada (eeldusel et asi on sirgelt).

Aga jah suur kummardus minupoolt, tõsine projekt!

[R129]

1 võmalus on veel, võtta kas see sama pooltelg ja kumm ära lõigata ja asi sisse lihtsalt  kinni keevitada (eeldusel et asi on sirgelt).

Aga jah suur kummardus minupoolt, tõsine projekt!

Selline võimalus viib ilmselt selleni, et keegi jääb peast ilma. Kunagi ei õnnestu mootorit nii otse dünopingiga ühendada, et absoluutselt jäik võll ilma aksiaal-, radiaaljõududeta töötaks. Teoorias on asi võimalik aga praktiliselt mitte. Kui isegi mingite NASA mõõteriistadega saaks süsteemi otseks, siis gaasi andes toimuks ikkagi kuskilt mingi vääne ja lõpuks toimub "poomine". Loomulikult kui kasutada piisavalt suur võlli ja mitte päevi seda piinata võib asi isegi vastu pidada. Kuid selle välistab kohe dünopink ise - nimelt on tal suhteliselt nõrgad ja väga kallid laagrid mis ei talu absoluutselt radiaalsuunalisi koormuseid.
Samuti ei vaata ka vist saaled ja vänt väga hea meelega sellisele väänamisele.

Igatahes sai katkine kumm uuega asendatud (kõvasti väiksem) ja see pidas 3500 rpm juba ära. Tagumine kumm on veel asendamata - sellega tegeleme praegu.

Siinsetele lugejatele on veel mainimata üks natukene kurvastav asjaolu. Nimelt on see stend algupäraselt mõeldud natukene teistsuguste mootorite katsetamiseks. Seega põhirõhk SUURED pöörded (kuni 14 000 oli vist). Meie momendimonstrum, eelistab aga juba madalatel pööretel elama hakata. Siin teemas toodud düno sheet (ilus lineaarne momendi joon) ei ole seega midagi muud kui STENI sheet, mitte mootori oma - sest stend lihtsalt ei jaksa mootorit alla 3500 rpm täisgaasil kinni hoida :hump:. "Tänu" sellele ei tea ka millal boost taha tuleb, sest gaasi ei saa alguses põhja vändata. Seetõttu pole kompressoril piltlikult öeldes eriti ka õhku mida kokku suruda. Suht mannetu on vadata kuidas alles 3000 rpm juures mingisugune ülerõhk tekib. Aga eks selle saab ka kunagi selgeks teha (näiteks auto dünostendis), ning ega eriti vahet pole ka - teada on, et ta ikka suht madalalt juba istmesse kisub.

[R129]

Nonii, aeg jälle oma kogemusi teiega jagada. Reedel oli siis asi niikaugel et sai uuesti mapingut tehtud.

Asi kulges suhteliselt hästi. Veovõlli uued kaitsekummid ei pidanud ka see kord vastu. Need olid nüüd plastikust ja uued ning kasutasime ka kõvasti vähem määret, ning surusime kummid nii kõvasti kokku (et määre ikka pesas, mitte kaitsekummi all ei oleks) kuid ikkagi lendas täpselt 6000 rpm saabudes sealt tavotti välja. Midagi hullu polnud, lihtsalt veidi määris seinu ja kaitsekorpust, aga jätkasime.
„modifitseerisime” ka sisselaske õhu jahutamise mehhanisme (vot kui keeruline lause). Intercooleri radikad olid paigutatud suurde vanni (mingi 50 L ma arvan). Ega eriti testida ei saanudki kui vesi juba täitsa soe oli. Otsustasime siis veel kaks radikat sinna vanni visata ja nendest kraanivee läbi suunata – asi toimis väga hästi. Temp oli kontrolli all.



Peaaegu täistuuridel (5000-6000):
Jube kuidas see ikka tootis soojust. 5 meetrised torud olid otsast lõpuni (hele) punased. Tohutu gaaside hulk mis seal liikus hakkas neid „lõõtstorusid” ka väänama – tahtsid sirgeks minna. Ikka mitmeid kordi tuli üritus seisma jätta, sest küll süttis laud ja teinekord aknaraamid. Ei osanud sellise asjaga arvestada. Niiöelda üle põlve tehes sai ohtralt traktoristi moodi traati kasutatud ja vähegi proovitud neid torusid kõiksugu süttivatest materjalidest eemal hoida. Enne seda kui 5 m toru valgel võis ajalehte lugeda juhtus jällegi üks väiksemat sorti äpardus – toru lihtsalt põles läbi. Suhteliselt kõrge temperatuur ja liiga järsk väänamise nurk tegid oma töö.


Edasi vaatasime, et jõud kukub kõrgetel pööretel natuke liiga kähku. Eelpool nimetatud probleemida tõttu otsustasime väljalaske „pudelikaelad” (toru viimased otsad mis olid kõige kitsamad) maha lõigata.

Kui enne sai veel kõrvatroppidega kuidagi olla, siis nüüd olid ainult kõrvaklapid abiks. Ühel sõbral hakkasid sõltumata ka troppidest kõrvad lihtsalt valutama – selline tunne nagu automaadist tulistaks keegi kõrva ääres. Sama olukord valitses ka väljas – kartsin, et 100 meetri kaugusel asuvast baarist tulevad varsti „külalised” :flaming:, sest müranormid olid vist x korda juba ületatud :hump: Igatahes nende baarikülastajate palvetele vastati.
Üles ütles järgmine nõrgim lüli meie projektis – õlivoolik. Jällegi peab jumalat tänama, et see juhtus praktiliselt tühikäigul ja olukorras kus torude temp oli võibolla 300 kraadi. Korraga viskas ikka mõnusa pilve ülesse. Ma ei taha ette kujutada mis oleks juhtunud siis kui õli oleks hõõguvale torule lennanud – ilus leek oleks olnud ikka küll. 3 kg kustuti poleks vist päästnud kuid õnneks on ka vooliku otsas trassi vesi olemas. Igatahes midagi ei juhtunud, suur koristus ootas jälle meid ees.



Päeva lõpuks sai eesmärk ka ületatud – 370 kw oli käes ja mingi 740 Nm. Peale „uute” summutite kasutamist ei saanud enam eriti testida, nii et süütega ja seguga vähe mängides on lootus sinna 800 Nm kanti ikka ka jõuda – elame näeme ja loodame parimat. Peep oskab äkki siin midagi lisada.

PS tundub et seadistamise kõige kallim komponent on kütus, seda on juba 130 liitrit saanud ära põletada ja ega eriti testida pole veel jõudnudki – probleemid katkestavad kogu aeg.

Üks eriti udune pilt ka siia - ei julgenud lihtsalt lähemale minna. Siin on nähe kui punased (ja kui pikalt) siis toru on.

[python]

Väga aukartus äratav projekt. Jõud ja paksu rahakotti siis. Millest see heitgaaside kõrge temp. tingitud on?

[Karl]

Kuulge, insenerid, vaadake et hing ikka sisse jääks! :bigsmile:

Segased, ikka sõna heas mõttes, täitsa segased.