MB W140 500SEL, S600 ja teised ükssarvikud - Sm.Tihhonov

[Laur]

Jagajakaaned kõrgeim ja jahedaim koht, kuhu pääseb mootorist tulev niiskus, mis siis sinna kondenseerub. Kui see talvel kogunenud välja sõita siis enam ööga niipalju juurde ei teki.
Kas jagaja põhjas mingit simmeri moodi asja pole?

[fubuq]

Lugupeetud Sm.Tihhonov, pea terve talv sai oodatud, et tuleks kätte see päikseline aeg mil hakkate autosid liigutama ning garaazi all toimetama. Vägagi nauditav on lugeda neid filosofeerimisi, toimetamisi ja mõtisklusi auto teemadel.
Kohe kindlasti Te ei saa siin peatuda, Te peate jätkama! Teil lasub moraalne vastutus oma fännide ees, keda te inspireerite ja motiveerite.
Autopark on teil küll muljetavaldav, vahest tasuks võtta neid kui projekte millel on algus ja lõpp, teatavasti kõige "magusam" osa ongi see teekond mis jääb just alguse ja lõpu vahele.
Seda kõike selleks, et astuda samm tagasi ja vaadata, et küll on ikka imeline auto valmis tehtud - õnn on tunne, mis on hetkes. Võib arvata et neid hetki tekib teie autodele vaadates, sõites, neid parendades palju. Just see on see mis paneb jällegi tegelema nende autodega, ennast tagant sundima ja vahel ka küsima endalt et miks ma teen seda?
Loodetavasti ei väsi te veel niipea ja leiate eneses jõudu ja tahtmist edasi toimetada ning omi mõtteid ja tegemisi ka laiemale publikule kajastada!


See jagajate niiskeks tõmbamise teema on tuttav ka endale, kui isal oli aastaid tagasi w124 2,6 bens. Paar päeva seis ja hakkas samuti paukuma ja ei töödanud korralikult. Viga oli niiskes jagajas. Igapäev sõites mitte mingit probleemi. Ilmselt on see tingitud millegi kulumisest/väsimisest, tehasest tulles ei usu et selline jant oli. Jagajakaane alune tihend? Või pakun päris huupi, et miski kondentsi eraldumise pilu kuskilt umbes? Pole teistel autodel sellist probleemi täheldanud, seega lahmin. Postituse mõte seisnes pigem ülaltoodul.

[sm. pelle]

Kui mu m103'l veel jagaja oli siis täpselt sama jama peale talvitumist, kuigi jagaja oli täiesti uus koos tihendi ja kõigega. Siis ka vaevasin pead, et mis on. Läksin kadunud sm. truumu juurde ja ta tuvastas kiiresti, et jagaja niiskust täis. Lasi sinna mingit sprayd niiskuse vastu ja peale seda enam ei tekkinud seda muret, ka peale pikemat seismist.

Kuna see oli nii ammu siis täpselt ei mäleta, mis ime spray see oli. Äkki midagi sellist - Link

[Sm.Tihhonov]

Loen siin teiste huviliste tegevusi ja tekkis vahelduseks tahtmine ka enda tegemised kuidagi kokku võtta. Veidi keeruline on muidugi välja selekteerida, millest kirjutada ja millest mitte, sest tegelikult on käimas taas üks rikkalik vanatehnikasuvi.


Esiteks käisime sõpradega Volgaga väiksel tripil Valgevenes ja Ukrainas. Sai mugavalt ca 5000 km ring sõidetud. Tore oli, kuid rohkem pole ma tänavu oma Volgaga sõita soovinud. Seda vaatamata tõigale, et mina sõitsin ise ainult Tallinnast Minskisse ja ülejäänud sõidu tegi Tauno ja meie teine teekaaslane Riho. Vankumatud sõdurid, kes kordagi ei vedanud nägu mossi. Aitäh teile. Sellest sõidust võib pikemalt lugeda Volgalehelt.


Päris vanatehnikahooaega alustasin Bentleyga. Ta on endiselt mu lemmik just igapäevakasutuseks. Olgugi, et mõõtmetelt isegi veidi suurem kui W140, tundub ta argipäevaselt kuidagi konkreetsem ja vähem väsitav. Kulude poolelt on nad suhteliselt võrreldavad. 500SEL joob umbes 2 pange sajale, Bentley tahab pool pange lisaks. Aga temaga on ka emotsionaalselt kuidagi huvitavam sõita.
Hetkel on Bentley väikesel täiendkoolitusel meie töökojas.


Ta pakub põnevust ja elevust ka remondi käigus, sest tema ehitus on täpselt sama sinivereline ja ebastandartne kui tema välimuski. Erinevalt Mercedese detailsest sisemisest ilust on see auto ikka täitsa käsitöö. Ja tegelikult on väga äge näha, kuidas inimesed on justkui ise auto ehitanud. Mercedesel on iga detail nagu eraldi toode, Bentley puhul on see lihtsalt kuidagi valmis tehtud. Mercedese uksepolster on papist (mis läheb paari mahavõtmisega katki), Bentley uksepolster on tehtud vineerist ja alumiiniumplekist. Mercedesel võtad armatuuri maha, vaatavad sealt seest vastu filigraanse täpsusega sobitatud detailid. Bentley armatuuri oleks ma võinud ise ka teha, kui käepärast on korralik metallitöökoda ja treipink. See on plekist ja metallkonstruktsioonidest kokku polditud tugev ja monoliitne moodustis. Sisuliselt sirged plekid mille küljes on lülitid ja näiturid. Sealjuures on ta muidugi väga hästi puidu ja nahaga kaetud ja üldmulje on kahtlemata hea. Uksepolstri alt vaatavad vastu samuti ohtrad kästiöö jäljed ja loomulikult kettidega aknatõstukid. Vägev. Selline lähenemine ei ole täna enam tavaline.


Aga jah, oma teistest autodest võib ju pajatada pikalt. Arutleda E30 BMW kasutuslihtsuse üle ja kõrvutada teda näiteks Audi V8 absurdsete tehniliste lahendustega. Kuid see jutt läheks tüütuks.

Tulles tagasi S-klassi juurde, siis ei saa eitada, et temaga on olnud tänavugi palju probleeme. Õigemini mitte palju, vaid mõned vanad vead ei tahtnud üle minna. Pikka aega vaevanud auto ülekuumenemise teema lahendasin lõpuks ära. Mul oli mäletatavasti peal katkine ventilaatori viskosidur, sest uute siduritega ei jäänud ventilaator mitte kunagi vait. Isegi maanteel mitte. Ja see ajas hulluks. Samas mittetöötava ventilaatoriga palava ilmaga sõita ei saa.
Anomaalia peitus ikkagi vigases radiaatoris. Ostsin uue radiaatori, panin külge uue Hella/Behr visco ja see komplekt tundub nüüd töötavat.

Endiselt on lahendamata niiskust koguvate jagajakaante teema. Kui auto paar nädalat seisab, siis ta esimese sõidu ajal tee äärde ka jääb.

Ning endiselt pole hing rahul aeg ajalt peale tuleva ASR viirusega. Paneb tule põlema ja kaotab enamuse mootori võimsusest. Varemalt tegi ta seda paar korda hooaja jooksul, kuid tänavu ei lubanud ühel hetkel endaga enam üldse sõita. Viisin Lesvenisse, poisid uurisid, vahetasid prooviks detaile ja nägid palju vaeva, kuid tegelikku viga üles ei leidnud. Sest viga kadus äkki lihtsalt ise jälle ära Nüüd siis saab jälle sõita, kuid mine tea kui kaua.

Nojah, kui sellest juba juttu tuli, siis tõele au andes rändas tegelikult ASR viga hoopis meie kuldse S600 külge. Nüüd see jonnib, aa-ess-errib ja puterdab vahest. Temaga olen tänavu vaid paar sõitu teinud. Neist pikem oli perega jaanipäeva retk mööda Eestimaad. Midagi pole parata, facelift S600 on ikkagi parem asi sõita kui esimese otsa 500SEL. Ta ON vaiksem, jäigem, stabiilsem ja pedaali all palju tundlikum kui laisk 500. Ta on ka linnas mugavam kasutada. Veidi jäigem vedrustus, tihedamad uksepolstrid ja suurema väändega mootor teevad ta nauditavamaks.


Sellegipoolest ei saa ma kuidagi mööda vaadata esimese otsa auto oranži suunatule ja ruudulise iluvõre karismast. Kahju, et nad pole nii head kui uuemad. Minu auto väljanägemine on üks peamisi põhjusi, miks meie teed pole juba lahku läinud. Ma annan talle kõik patud andeks, kui kergelt hämarduvas valguses teda vaatama jään. Ta on täpselt see mida olen tahtnud. Ta on oma värvikomboga minu jaoks üks kõigi aegade luksusauto etalon. Kahevärviline kere on läbi aegade olnud pidulik ja 040 must oma halli karbiga on minu jaoks vist sajandeid töötav kombo. Ilus auto on, midagi halba pole öelda. Hea joonega, suursuguse proportsiooniga ja ilma mingi kahtluseta tõupuhas luksusauto. Siin ei ole mitte midagi sportlikku, mis mulle väga meeldib. Ja originaal Bose Soundsystem ei suuda mind ka kuidagi ära tüüdata. Seda on raske uskuda, kui head häält teeb 25 aastat vana tippsüsteem.










Ainult üks mõte jääb vaevama - äkki peaks ta ikkagi väliselt euromudeliks ka veel ringi tegema? Oleks mulje veel parem? Mulle tegelikult need USA tuled meeldivad, kuid väiksed numbrid jubedalt segavad.

[v6sa]

Suurepärane lugemine, taas kord Kui tohin paluda, siis Volgareisile viitava tekstiosa linkiks tegemine aitaks laiskusel levida...

Oled ilmselt juba selle nüansi üle vaadanud, aga kui palju on pardapinge ASR-tõve ägenemisel? Ning millises biolagunemise staadiumis on katlamaja juhtmestik?

Niiskuseprobleem jaoturikaane all on tuttav mure. Kas Sinu tõllal on see pigem igakevadine või iganädalane häda? Kord aastas on see meie sita suusailma paratamatus, iganädalase reisi toppamine enne palee paraadtrepi ette jõudmist pole aga seisusele teps mitte kohane...

Kas mitu jooksu kaasi teeb sama nalja? Juuspraod on vastikud asjad

[fubuq]

Suurepärane lugemine, taas kord Kui tohin paluda, siis Volgareisile viitava tekstiosa linkiks tegemine aitaks laiskusel levida...

...

Vabandan teemavälise loba eest, aga Sm.Tihhonov mõtles seda komandeeringut ilmselt. Väga mõnus lugemine.
http://www.volga.ee/modules.php?name=For...pic&t=4782

[JorgenP]

Mina jätaks kindlasti nii nagu on, aga pole vist eriti objektiivne, kuna minu jaoks kõik USA turu jaoks loodud Euroopa auto versioonid alati huvitavamad. Samuti kaob minu meelest natuke osa selle auto taustast/võlust (eriti arvestades veel kogu selle auto lugu USAst Eestisse), kui Euroopa välimuseks ümber muuta.

[Sm.Tihhonov]

Oled ilmselt juba selle nüansi üle vaadanud, aga kui palju on pardapinge ASR-tõve ägenemisel? Ning millises biolagunemise staadiumis on katlamaja juhtmestik?

Pardapinget pole mõõtnud, kuid sellega ta seotud ei ole. Sest aku on mul korralik ja tihti ka täiesti täis. Ta ilmneb täiesti suvalistel hetkedel, enamasti kohe pärast käivitumist. Enamasti aitab uuesti käivitamine. Juhtmestik on kunagi üle vaadatud. Mootori ülemine kaabeldus tundus väga korralik. Ja drosselklapi oma olen ka vaadanud ja seegi tundus korras. Kuigi päris lahti pole harutanud. Võib olla peaks?

Kas Sinu tõllal on see pigem igakevadine või iganädalane häda?

Kas mitu jooksu kaasi teeb sama nalja? Juuspraod on vastikud asjad

Ta ilmneb juba siis, kui auto seisab näiteks nädala või kaks. Jagajakaaned on uued, Bosch omad. Kui ma hästi järgi mõtlen, siis äkki vanade kaantega polnud seda jama??? Võiks huvi pärast proovida tagasi vahetada. Minu meelest mu W126-l ilmnes ka see probleem siis, kui ma vahetasin originaal jagajakaane uue vastu. Toona ostsin vist Bremi tooted?
Samas see ei saa olla normaalne olukord ja sel peab olema mingi lahendus. Minu hoolealuste seas on ka üks teine samasuguse 5,0 mootoriga Mercedes ja temaga pole mingit jama. Milles seisneb vahe? Ja kas viga on üldse jagajakaantes? Ja kust ta selle niiskuse võtab? Miks kondenseerub niisuguses koguses niiskust just jagajakaane alla tulikuumas mootoriruumis?

[sm. pelle]

Kas see jagaja kaane servas olev tihend peab? Võibolla hydroscandist leiaks sinna gramm paksema o-ringi?

[v6sa]

Pardapinget pole mõõtnud, kuid sellega ta seotud ei ole.
...

Eeldamine on kõigi perssekeeramiste ema

ASR toimetamist mõjutavad pistikud oled ilmselt juba korduvalt üle vaadanud ja vastava määrdega sisse prepareerinud. Ma ei välistaks olukorda, kus aku klemmidel on pinge täiesti OK, kuid tõrkuvatesse süsteemidesse kogu vurts kohale ei jõua.

...
Jagajakaaned on uued, Bosch omad.
...
Ja kas viga on üldse jagajakaantes? Ja kust ta selle niiskuse võtab? Miks kondenseerub niisuguses koguses niiskust just jagajakaane alla tulikuumas mootoriruumis?

Võtab ümbritsevast õhust. Niiskust meil sel aastal juba jagub

Järgnev teooria on puhas fiktsioon ja ei pruugi olla üldse Sinu murega seotud.

Sõidust tulles on mootoriruum kuum. Jaguris olev õhk on samuti kuum. Nüüd hakkab mootor jahtuma. Jagur ja selles olev õhk ka. Õhk jahtudes aga tõmbab kokku. Meestele on see nähtus tuttav... Kuna loodus tühja kohta ei salli, siis tõmmatakse väljast värsket peale. Mis ilmselt on juba jahedam, kui juba seesolev. Mis seega sisaldab rohkem vett. Usutavasti seisab kõnealune auto jahedas garaažis, kus on püsivalt madal temperatuur, mis võib langeda alla kastepunkti. Kui nüüd pada käivitada, siis hakkab mootor kiiresti soojenema. Jagurikaas on plastist ja soojeneb aeglasemalt ja on võimalik lühiajaline olukord, kus kastepunkt on jagurikaane sisepinnal. Kui nüüd selles kaanes juhtub olema mikromõra, siis oskab vesi sinna kenasti jääda oluliselt pikemaks ajaks, kui mujale. Vesi aga teadupärast on elektrijuht. Kaane all käib aga pidev kõrgepingeline tulemöll. Kui nüüd üks kord on säde osanud mööda kaant valesse kohta hüpata ja sellega endale raja ette kõrvetanud, on protsess pöördumatu.

Kuna kaotada ei ole midagi ja kodurahu nimel on mees valmis peaaegu kõigeks, siis mina teeks loomkatse vanade kaantega: paneks need külge ja jälgiks käitumist. Kui nüüd muret pole, on ahv seekord puu otsast kukkunud...
Kui ikka plärtsub, kuivataks needsamad vanad kaaned boileri peal ära (nädalast peaks piisama) ja laseks enne paigaldust elektriseadmete niiskustõrjega seest ja väljast üle. Kui nüüd muret pole, oli probleemiks niiskus kaane all.

Kuhupoole antud mootoril jääb kaane rõhutasand? O-rõngas ei ole mitte vee, vaid tolmu ja prahi kaane alla pääsemise takistamiseks. Kaas peab saama hingata, see ei tohi olla hermeetiline.

Aga tegelikult ma ei tea ottomootori hingeelust mitte sittagi, sestap võta ülalkirjutatut lihtsalt kirjapandud mõtisklusena sädesüütelise mootori võimaliku sädemekao teemal.

Sama hästi võib üle peksta kõrgepingepooli kaas või nöökida kommutataator. Mõlemale tuleks ilmselt kasuks paarinädalane pikutamine soojal boileril. Või soojamüüril/lesol, kui säärane on käepärast.

Mis nägu on küünlad, kui mõni neist vahetult puterdamise järel välja keerata.

[kaupo51]

Ma kunagi jagasin maid oma W124 300E-ga, sellel jagaja nukkvõlli otsas. Hobiauto, seisis terve talve kütteta garaažis, kevadel käima ei läinud. Treileriga Truumu Diagnostikasse ja need panin auto käima. Niiskus oli kogunenud jagaja kaane alla. Sõitsin suve lõpuni ja järgmine talv oli hoiukoht juba parem, soe (+10+15 kraadi) garaaž. Siis läks kevadel ilusti käima. Sõitis kogu suve ilusti. Ikka nende samade kaane ja rootoriga. Aasta edasi 2015 aasta suvel hakkas jama pihta, ei läinud vahel peale poes käimist käima. Viisin pädeva diagnostika Tõnu Palli kätte auto ja lõpuks vahetasin südamerahu huvides ära jagaja kaane, rootori, süütepooli (kõik uued ja Bosch toodang). Pihustid ja süüteküünlad, süütejuhtmed olid tal vahetatud enne seda uute vastu. Mul oli veel kommutaator ka tagavaraks, aga selle vahetamine ei olnud vajalik. Nüüd sõidab ilusti.

---

Aga seda musta W140 nägin laupäeva lõunal kella 12 ja 13 vahel kiirendusharjutusi tegemas Pärnu maanteel endise motell Peoleo kandis.

[ZEBRA111]

Tervist, natuke küll teemaväline aga äkki SM Tihhonovile pakub huvi järgnev auto http://www.avariilised-autod.ee/vehicles...p?id=16712
Edu ka 500SEL iga.

[Sm.Tihhonov]

Aga seda musta W140 nägin laupäeva lõunal kella 12 ja 13 vahel kiirendusharjutusi tegemas Pärnu maanteel endise motell Peoleo kandis.

Kas tõesti? Nojah, mis siis ikka salata. Ei saa ikka liikluses rumalusi teha, alati jääd vahele. Käisin ASR-i jama testimas. Kahtlustati drosselklapi viga ja tahtsin näha, kas õnnestub täiskoormuse all viga kätte saada või mitte.

Üldiselt oli hea veenduda, et kannatas mitu korda põhjagaasiga spurtida ja ühtegi olulist tükki asfaltile ei kukkunudki.

äkki SM Tihhonovile pakub huvi järgnev auto http://www.avariilised-autod.ee/vehicles...p?id=16712

See katkine sinivereline on huvitav pakkumine küll. Ilus värvikombo ka. Huvitav mis temaga juhtus? Minu esimene katse Bentleyt osta oli ka aastaid tagasi avariiliste platsilt. Jäin leedukatele 1000 krooniga alla. Äkki oligi parem, sest nende autodega on vist enamasti odavam kohe sirge osta? Tema keredetailid väga odavad pole. Ainuüksi Rollsi esivõre maksab ilma maskotita kasutatuna ca 1000 EUR.
Kuna link kaob lähipäevil ära, siis jätan endale siia mõned pildid meenutuseks, mis imelikud mõtted...

[Werewolf]

Mis seos on Bentley-l ja Rolls-Royce-l? Kas nad on kunagi tulnud samast tehasest, kuna võrreldes sama ajastu mudeleid on need tihti üsna sarnased ja kasutavad vist suures osas samu komponente (teemas eelpool nähtavate autode armatuurid on vist samad kui pilte võrrelda). Et kas Bentley ja Rolls-Royce olid siis varem nagu tänapäeval on S-klassi AMG ja Maybach variandid, üx sportlikum ja teine väärikam, aga baseeruvad samal mudelil?

[Sm.Tihhonov]

Et kas Bentley ja Rolls-Royce olid siis varem nagu tänapäeval on S-klassi AMG ja Maybach variandid, üx sportlikum ja teine väärikam, aga baseeruvad samal mudelil?

Jah, umbes sellise paralleeli võib tõmmata küll. Rolls Royce ostis kunagi (äkki 1950-tel) Bentley ära ja tegi sellest enda sõsarmudeli. Alguses oli Bentley hambutu ja odavam Rolls. Hiljem, 80-te alguses, pöörati see bränd ajaloolisele sportlikule teele tagasi. Bentleyst sai omanikule endale sõitmiseks mõeldud sinivereline - olles sisuliselt sportlikum, täpsema juhitavusega ja võimsama mootoriga Rolls. 90-te lõpuks müüdi juba Bentleyd 4x rohkem kui Rollsi.

Aga küllap see avariiline auto jääb minust puutumata. Kui just mingit suuremat egoprobleemi pole, siis on üldiselt nii, et kui Bentley juba olemas, siis pole Rollsi mingit iva pidada. Ta näeb uhkem välja, kuid on viletsam sõita.

[v6sa]

....
on üldiselt nii, et kui Bentley juba olemas, siis pole Rollsi mingit iva pidada. Ta näeb uhkem välja, kuid on viletsam sõita.

Jepjep, Weekendile sõites pole ju vahet, kummast välja astutakse - sealse seltskonna jaoks on üks mõttetult vana ront kõik. Rüütlikslöömise tseremooniale aga siit oma autoga niiikuinii ei lähe...

[shogun]

Mind huvitaks dovariši arvamus sellest, kas 20 aastat vana 500/600 on tänapäeval ka veel täiesti arvestatav igapäevaliikur, seda ka talvistes oludes? Hüpoteetilise küsimusena - kas selline masin võiks edukalt teenida ühena (ja seejuures praktilisema optsioonina - suur sedaan seda ju on) pere kahest sõidukist?

[.Alar.]

Ma pole siiani julgenud Sm Tihhonovi teemades sõna võtta, kuna suurest imestusest ja imetlusest inimese kannatlikuse (ja võimaluste) üle olen suht sõnatu olnud, kuid peab mainima, et antud teema on olnud suureks eeskujuks oma auto endale meelepäraseks tegemisel.

Mina antud autot (nagu ka enda oma) talvel ei julgeks kasutada.

[Sm.Tihhonov]

Eelmistes postides tõstatatud küsimused w140 igapäevakasutuse võimalikkuse osas on huvitavad. Olen selle peale isegi mõelnud. Ja minu arvates oleks W140 vägagi kasutatav igapäevasena kui end ise õigele lainele häälestada. Kuid see just võibki olla oodatust raskem. Vastupidavuse mõttes ei näe ma siin üldse probleemi kui algselt korralik eksemplar osta. Pigem saavad määravaks kolm olulist takistust:
- 500/600 mudelite üüratu kütusekulu, eriti talvel
- W140 jubedad gabariidid ja mass, mis mind ilmselt pikapeale ära tüütaks
- alateadlik rahulolematus, et hea auto muutub iga päevaga kehvemaks, hakkab kontrollimatult roostetama ja sa ei suuda teda tegelikult korras hoida.

Ja see viimane on vaat, et kõige määravam takistustegur. Mina olen olnud juba ca 15 aastat igapäevaselt uute autode tarbija ja ses mõttes on hing kogu aeg rahul olnud. Nendest pole ju kahju. Aga samas tüütab see mugavus ka ära. Me kõik saame vanemaks ja ühel päeval hakkame mõistma, et elu on tegelikult liiga lühike, et kulutada veel mõni aasta nõmeda autoga sõitmisele. Isegi mitte ilmtingimata nõmeda, kuid me peaks püüdma oma elus vältida halltoone. Omades autot, mis ei jää meelde, või mille armatuurlaua kuju sa ei suuda kinniste silmadega detailideni ette kujutada, on raisatud aeg. Iga sõit läbi linna peab olema nauditav. Ja see ei tähenda mitte ilmtingimata vanatehnikaga sõitmist vaid lihtsalt hingele väärtuslikku autot. Diisel-universaal-hall-metallik-must-nahk minu puhul ei tööta.

Mina ise hakkasin mõned aastat tagasi suviti sõitma eranditult vanatehnikaga. Tänavu suvel pole ma ka peaaegu meetritki sõitnud uute autodega. Talvel on ägeda auto tarbimine olnud raskem, sest rondiga sõita ei taha ja hea autoga ei raatsi. Olen umbes 3 talve pidanud endal talveautodena Audi V8. Mulle ta lihtsalt meeldib. Enne oli 3,6-ne, nüüd uus on 4,2-ne. Ilus auto tegelikult, kuid nüüd äkki avastasin, et mul pole temast mitte ühtegi pilti. Talveautost pole viitsinud teha. Piinlik tegelikult.

Aga ka selle autoga jõuan tahtmatult kolmandas punktis toodud probleemini - auto on piisavalt korralik ja liiga haruldane, et hakkab juba kahju trööbata soola sees. Tahtmatult avastan end mõtetelt, et peaks ta seisma panema ja ostma talveks hoopis W126. Sest ka w126 on üks minu lemmikautodest läbi aegade, ta on minu meelest väga hea sõita, näeb ajatult pidulik välja ja lõppeks poleks teda väga kahju talvel trööbata ka. Kui Audi V8 kogutoodang oli ca 19500 autot, siis W126 kerega autosid tehti veidi all miljoni. Neid on tänaseni nii palju järel, jätkub meie lastele ka.

Minu W140 on ka tänavu saanud sõita. Rohkem kui varasematel aastatel ehk? Mind pikka aega häirinud jahutuse probleemi võtsin ühel päeval otsustavalt ette. Kuna ma ei näinud ühtegi lihtsat lahendust, käisin poes ja tõin uue radika. Komplekteerisin koos uue radikaga ka varemalt ostetud uue viskosiduri. Töö oli vastik ja ligane nagu tosoolitööd ikka, kuid tegelikult uskumatult lihtsalt teostatav.



Tulemusena olen nüüd vabastatud nendest tüütutetst jahutusprobleemidest. Või siis peaaegu vabastatud. Kuumaks ta enam ei lähe, kuid uus B-kat visco töötab ikkagi veidi valesti. Kui auto seisab kasvõi paar minutit poe parklas, rakendub ventikas alati järgmise käivitusega. Ja siis ta jaurab mitu minutit või seni kuni mul närv mustaks läheb ja korra pöörded ca 4000 peale vajutan. Ja nii iga käivitusega.

Täitsin jälle ära ka kliima, mis talvega tühjaks jooksnud. Hetkel olen seda meelt, et odavam on kord aastas teda täita kui hakata remontima. Sain umbes 2 nädalat sõita, päris tore oli. Siis äkki hakkas auto halvasti käivituma. Hommikuti pidi maru pikalt käiama. Kolmandal päeval avastasin põhjuse - bensuloik auto all. Survevoolik puruks. Tavaline ca 60 cm pikk kummivoolik ja Silberis 120 EUR. Pole just päris säästumarket.

Korra tuli mõte, et äkki keegi tahab seda autot ikkagi endale. Ma ise tunnen vahepeal, et võiks oma energiat kuhugi mujale kulutada. Panin ta müüki "poole hinnaga", kuid keegi pole tormi jooksnud. Ega ma muidugi ei arvanudki. Kaalun võimalust viia ta Tartusse asumisele ja tuua sealt üle pika aja ära oma ammune lemmik - Riigikantselei W126.

Mercedes W140 kõrval on tänavu saanud tähelepanu ka mõned teised lemmikud. Fotodel paistev rullnoka BMW on saanud palju sõita. Lisaks ka mõned sõprade autod. Esimest korda elus sõidan pikemalt USA autoga. Sõbra Chevrolet Impala SS-iga läheb mul juba teine nädal. See on üks väheseid USA autosid, mis on mulle alati hinge mahtunud. Ja pean tunnistama, et mulle meeldib. Euroopa autoga võrredles on ta küll justkui teiselt planeedilt, ent tegelikult uskumatult hõlbus igapäevaselt kasutada.


Teised toredad kaaslased on olnud minu pisikesed kasulapsed. Need kaks putukat on nagu opossumid Mürts ja Eddie animasarjast Jääaeg. Täiesti uskumatud tüübid. Igav ei hakka.




Mitte just igapäevaselt, aga hobisõitudeks olen kasutanud ka oma suuremat kasulast - ZIL 130 MMZ555. Mulle lihtsalt meeldib see auto. Ta on nii nummi. Zil on hobiautona palju parem objekt kui näiteks Gaz 24. Sest nõukogude vanatehnikaga me ju reeglina ei sõida sellepärast, et on vaja sõita. Nendega sõidetakse ikka peamiselt selleks, et a) endal äge oleks ja b) et teistele veidi showd teha. Ja mõlemad tulevad Ziliga paremini välja kui Gaz 24-ga.


Ziliga Tallinna linnapildis nii läbi ei lipsa, et keegi sind ei märka. Ka mind on märgatud sõprade poolt ...


Tänan jälle tähelepanu eest.

[nostromo]

94'-96' Impala SS on ka minu 1 USA lemmikuid. Oleks ise 2009 kevadel äärepealt enda esimeseks autoks ostnud aga müüja jöudis ümber möelda enne kui raha kokku sain ning tuli CL600 "leppida".