MB W140 500SEL, S600 ja teised ükssarvikud - Sm.Tihhonov

[Sm.Tihhonov]

Koputamine ei aidanud, sest mootor töötas ilusti. Jõudsin kiiresti teadmiseni, et üks reduktor on katki. Esimese asjana käisin lammutuses ja tõin sealt teise istme. Samuti elektrilise ja mäludega. Jube ikka, milliseks muutub auto salong, kui ta vedeleb prügimäel ilma uste-akendeta. Peale kaltsuga üle käimist selgus, et tegu on väga korraliku istmega. Seega kui kellelgi musta nahkpolstrit vaja oleks...


Põrandal on hulka mõnusam mängida kui opereerida seda reduktorit autos sees. Vähemalt sain ma üsna täpselt teada, kuidas ma reduktorile ligi saan ja mismoodi teda osandada.


Autos sees sama tööd teha oli ikka paras operatsioon. Aga lahti ma ta lõpuks sain. Pildil on katkine veospiraal juba eemaldatud.


Selline väike detail oligi kogu probleem. Esimene asi, mille ma selle auto juures siis korda sain. Nüüd jääb veel ainult ülejäänud 500 asja.


Järgmisena veetsin pikki õhtuid internetis ja kuulasin ühe sõbra nõuandeid Mercedese vaakumi probleemide teemadel. Sain targemaks. Kaevasin end vaakumi peapumbani ja eemaldasin selle. Ma pole kunagi ühegi auto tagaistme alt leidnud nii palju maapähkleid. Õudne. K..di ameeriklased ja nende rasvunud lapsed. .


Harutasin peapumba laiali ja jõudsin ootuspärase tulemuseni - pumba elektrimootor lühises ja maha põlenud.


Osandasin selle detaili, lootes parimat. Tihti pidi pääsema ainult harjade vahetusega, kuid mul polnud seal küll enam midagi päästa. Mähis oli ka maha põlenud. Aga grafiidist pump ise oli vägagi korralik.


Ebayst uut (kasutatud) W140 pumbamoodulit tellida polnud ka mõtet. Häda on selles, et W140 vaakumisüsteem on suurem kui kõigil teistel Mercedestel ja tal on seetõttu ka üsna suur pump. Paraku kõrbevadki selle suure pumba otsas elektrimootorid maha ja see on W140 tüüpviga. Uus komplekspump maksis vist ca 1200 EUR Nüüd järgnes detektiivitöö, et millega põlenud mootorit asenadada saaks. Lõpuks selgus, et variante on palju rohkem kui oodatagi oskaks. Mina sain sobiva mootori W210 vaakumpumba seest. Mootor on sama, lihtsalt pump ise on väiksem (pildil vasakpoolne on W210, ülemine jurakas on minu originaal)


Panin kogu juraka kokku, jootsin klemmid külge tagasi ja valmis ta oligi.


Pump hakkas tööle ja pikkamisi hakkas taastuma ka kogu vaakumsüsteem. Esmalt ärkas tagaluugi link ja servo, siis hakkasid tõusma tagurdusvardad, veidi hiljem tärkas uks-ukse haaval kesklukk. Kliima osas ei oska ma veel midagi arvata. Ette armatuuri alla koguneb kokku päris muljetavaldav kogus vaakumjuhtmeid. Mida need kõik teevad, ei tea. Siiski ei ole see asi päris korras. Mingid uksed lukku panevad, aga lahti ei tee. Üks tagumine uks ei avane kui ta pikemat aega seisab jne. Tagurdusvardad küll tõusevad, ent kui nad korra alla tagasi läinud, siis uuesti enam ei tõuse. Istmete nimmetoed ei tööta üldse. Ühesõnaga asi justkui töötaks, kuid mitte päris õieti. Kas on mingid lekked kuskil? Eks tegeleb edasi.

Uste soft-close töötab ka vahelduva eduga. Mingi aeg lülitavad nad end ikkagi välja. Samas hiljuti lülitas välja ainult parem pool? Vasak jäigi tööle. Samas nende pump tundub toimivat õieti. Või on ikkagi sessiooni aeg liiga pikk ja peale mingi arvu kordi lülitab ta end välja? Eks uurib ja mõtleb millalgi.

[nostromo]

Kui V8 235kW juba üllatas siis soovitan soojalt kunagi ka M120 V12 290kW ära proovida C140 2,4 tonnist volaskit liigutas 6.6sek sajani ja IGAL vajutusel tundsid mille eest maksad-suurepärane auto mida oleksin tahtnud alles jätta.

Ei saa aru miks kõik seda vana M120 V12 kardavad-kui vähegi hooldatud siis piirdub hooldus vaid õlivahetustega. Enne 1996.a facelifti ka tihti juhtmestiku vahetusega kuid seda oskab vähemalt Hents ja Lesven vist 200-300eur eest teha et mitte midagi hullu. Kuigi usun et V8 on ka väga hea mootor siis V12-s on lihtsalt midagi majesteetlikku. Kasvõi juba need V12 logod tagauste akende piiril. 2x6 metalset riba massiivse mootori külgedel. V12 logo käigukangil jne. Ülimalt vaikne ja sujuv-maanteel nagu hõljuks tee kohal, nagu siid Kui teiste autodega sõitmine tekitab stressi siis see auto hoopis leevendab seda.

Usun et hetkel enamuste jaoks huvitavaim teema mida jälgida-nagu kõik sinu projektid

[allgoes]

Usun et hetkel enamuste jaoks huvitavaim teema mida jälgida-nagu kõik sinu projektid

+ 1

[Sm.Tihhonov]

Ei saa aru miks kõik seda vana M120 V12 kardavad

Olen paari väga korraliku kuuesajasega sõitnud ja oman ettekujutust kuidas nad sõidavad. Eks ta peabki paremini sõitma kui 500. Neil oli uuena ka ca 40% hinnaerinevus.

V12 mootorit ma ei kardagi väga. Kardan selle mootoriga kaaas käivat vedrustust palju rohkem. Aga arvestades milline kühvel mu olemasolev auto on, jälgin paratamatult pidevalt turgu ja midagi ei tahaks välistada.

[2015c]

Palju pilte ja infot juurde- teema mida iga päev jälgin.
Ei saa üle kuidagi nahktoa toonist, ikkagi nii hubane ja fancy!
Oma autol võiks ka selline olla, oi mulle meeldiks

[Sm.Tihhonov]

Ei saa üle kuidagi nahktoa toonist, ikkagi nii hubane ja fancy!
Oma autol võiks ka selline olla, oi mulle meeldiks

Aga siis tuleb kiustatustele järele anda. Leedu on teatavasti maailmas suuruselt teine autotootja riik, mis tekitab omad kõhklused. Aga vast palju hullem ikka pole kui minu oma. Välisvärv on küll metallik, aga tuba on õige.
http://en.auto.plius.lt/ads/mercedes-ben...95245.html

[siim]

Ei saa üle kuidagi nahktoa toonist, ikkagi nii hubane ja fancy!
Oma autol võiks ka selline olla, oi mulle meeldiks

Aga siis tuleb kiustatustele järele anda. Leedu on teatavasti maailmas suuruselt teine autotootja riik, mis tekitab omad kõhklused. Aga vast palju hullem ikka pole kui minu oma. Välisvärv on küll metallik, aga tuba on õige.
http://en.auto.plius.lt/ads/mercedes-ben...95245.html

Piltide esmavaatlusel märkasin spidomeetri erinevust. Seega kas Usastanjoopolist või Kuninganna enda juurest siia kaugesse baltikumi nurka rännanud.

Minupoolt Sm. Tihhonovile palju jõudu ja jaksu. Kuigi autoehituse või õigemine hobindusega tegeledes tuleb ennekõike soovida paksu rahakotti.

Siim

[Sm.Tihhonov]

Saanud enam vähem tööle oma Mercedese vaakumi osa ja elektriistme, otsustasin hakata järgemööda lahendama teisi häirivaid tegureid. Ega seal alguses suurt muud teha polnudki, kui üsna kaootiliselt hakata siit-sealt lammutama. Sest reaalset plaani ju polnud, kuhu ma selle autoga üldse välja tahan jõuda.

Minu nõrk koht on originaalraadiod. Minu pärast võivad uued defiinidega raadiod koos oma saund-super-vuufrite, kullatud otste ja vingete kaablitega kõmada kasvõi kuu peale. Aga mulle ei sobi. Mulle meeldivad originaal lahendused ja võimalusel üritan ikka oma autodesse paigaldada omaaegse kõige kangema originaalsüsteemi. Enamasti nad ei konkureeri oma võimsuse ja veel vähem kasutusvõimaluste poolest uute aftermarket asjadega, aga kandilise ja raske Beckeri fiiling on hoopis teine.

Minu autot oli õnnistatud oma ajastu W140 kõige kangema Bose Beta Soundsystem komplektiga. See oli 1991. aastal ilmselt kõige karmim auto originaalsüsteem üldse. Ma ei usu, et kellelgi teisel paremat oli. BMW Professional oli ehk nr 2 süsteem. Mercedese mudelipaletis pakuti seda ka ainult W140-le, teised mudelid kasutasid Beckeri enda süsteemi. W140 Soundsystem koosneb kokku 11 kõlarist. Tagumisel aknalaual on 4 woofrit, tagaustes keskmised, esiustes keskmised ja kõrged ning laepeegli küljes veel tweeter.


Kasutajate sõnutsi pidi selle süsteemi helipilt väga ilus olema. Kuid mina ei tea sellest midagi, sest minu autost on see osaliselt välja roogitud ja asendatud mingi Kenwoodi asjaga.


Kindalaekast leidsin veel mingi aftermarketi viguri.


Üldiselt süda aimas halba, sest Mercedese originaal soundsystemite komplektid on nii keeruka ülesehitusega, et neisse autodesse aftermarket süsteemi ehitamiseks peab väga palju ringi tegema. Niisugusesse autosse on reaalselt ainult kaks varianti aftermarket süsteemi loomiseks:
a) vedada kogu juhtmestik uus
b) lõikuda ja rappida originaal juhtmestikku nii põhjalikult, et lõpuks ei saa keegi enam midagi aru.

Me just suvel taastasime venna 560SECi Becker Mexico CD + Soundsystem komplekti. See oli mingil hetkel juba nii kosmos projekt, et mul jooksid kuulid kokku. SEC-il oli Beckeri enda Soundsystem, mis koosnes Beckeri peamoodulist, tüüner+võimendi moodulist, võimendi väljundplokist, kahest eraldi võimendist (parem+ vasak), veel mingist filtriplokist ja varjestusega kaabeldusest, mis käis omakorda veel läbi konsoolis asuva kõlarite juhtimise nupukese. Venna SECist tõstsime välja umbes 5 kilo juhtmestikku, mis oli juurde veetud või rikutud. Tookord oli mul hea kõrvalt targutada, sest ma lootsin, et ma ei pea ise kunagi sama rada käima hakkama.




Aga siin ma nüüd olin. Hakkasin enda auto süsteemi kaardistama. Tagumised Bose woofrid on kõik olemas, ees tweeter oli ka. Uste sisse alguses ei näinud. Eemaldanud pakiruumist polstrid, lootsin väga, et seal oleks vajalikud moodulid alles. Paraku oli seal ainult Bose võimendi ja väga jõhkralt rapitud juhtmestik. Varjestusega kaablid oli lõigatud läbi, Beckeri tüüner oli puudu ja üldse oli pilt päris katastroofiline.


Eest raadio august tõmbasin välja sihukese rotipesa, et tegin rahunemiseks teise õlle veel.


Selle puntra harutamiseks hakkasin järjest autot laiali lammutama, et kogu üleliigne esmalt eemaldada. Lõpuks leidsin üles ka Beckeri varjestatud kaabli. Õigemini selle riismed.


Ühesõnaga tuleb hakata taastama. Aga millist raadiot kasutada? W140 Mercedesel kasutati palju erinevaid raadio mudeleid, mis esmapilgul on kõik peaaegu äravahetamiseni sarnased. Ma võiksin Mercedese Beckeri raadiotest kirjutada pikalt ja palju, kuid ma aiman, et keegi ei viitsiks lugeda. Seega teen järgmise sissekandena lihtsa lühikursuse Mercedese originaalraadiotest aastatel 1990-1993. Püsige liinil.

[v6sa]

...
Ma võiksin Mercedese Beckeri raadiotest kirjutada pikalt ja palju, kuid ma aiman, et keegi ei viitsiks lugeda. Seega teen järgmise sissekandena lihtsa lühikursuse Mercedese originaalraadiotest aastatel 1990-1993. Püsige liinil.

Millise mõjutusvahendiga peaks lähenema, et seda pikemat versiooni lugeda saada? Mina küll tahan...

Vajadusel organiseerin piisavalt provo...proraadiohuvilisi siia teemasse.

Loodetavasti leiad ustest siiski midagi originaalset.

[2015c]

Pakun välja, et kui sellist porri on seal helitehnikaga tehtud, siis need vanemad kasutajad ei saanud olla. Noored ja 'mina tean kõike' tüüpi kasutajat ei huvita heli puhtus, vaid et bass neerud lahti lööks. Keda huvitab kvaliteet kui saab ka sealt müra lasta.
Seda tervet ja originaalseades süsteemi tahaks oma kõrvagagi kuulata.
Samas meenub kui tööl tuli juttu helitehnikast ja siis üks kõiketeadja väitis mulle, et mu Audese kõlarid 75W on ikka jube lahjad. Vot, peabki vist müüki panema ja 500w mingisugune alamõõduliste magnetite, olematu kasti, filtri jne keskusekäraka vist vaatama.
Igatahes, soovin edu. Kui see tööle ja komplektseks saab siis on valatud higi seda väärt!

[Sm.Tihhonov]

Mercedes pakkus peaaegu kõigile oma mudelitele ühesuguseid raadiovalikuid. Mõningate eranditega. Kõigil mudelitel kõige prostam oli kaubandusliku nimega Becker Europa 2000, õige nimega Becker BE1100. Vist oli 2x13W? See oli ühtlasi kõigi tolleaegsete Mercedese mudelite baasraadio.


Järgmine level oli RDS-iga Grand Prix 2000, millel oli sarnaselt eelmisega moodsama disainiga esipaneel (ülemine nupurivi keerab üle serva). Kuid neid oli ka mitut tüüpi, sõltuvalt sellest, kas ta oli CD boksi juhtimisega või mitte. Lihtsam mudel, ilma CD juhtimiseta oli kahe kanaliga ja kandis mudelinime BE1302.


Veidi parem oli CD boksi väljundiga ja endiselt kahe kanaliga BE1319.


Ning Euroopa turu Grand Prix tippmudeliks oli CD boksi väljundiga ja nelja kanaliga BE1320. Nagu näha, on paneelil ka Fader ja Balance nupud, mida teistel pole. Neil saab ainult vasakule-paremale reguleerida ning ette-taha reguleeritakse auto enda kõlarite juhtnupuga.


Edasi läks asi kangemaks ja raadiod muutusid kahekomponentseks. Ees armatuuris asus headunit koos kassettmängijaga ja taga pakiruumis tüüner koos väljundvõimendiga. Neid ühendas spetsiaalne varjestatud kaabel. Kaubanduslik nimetus oli algusaastatel (1990-1992) Becker Mexico 2000, mudelinimi vanematel versioonidel BE1430:


Uuematel versioonidel oli ta BE1431. Eelmist kasutas W126, uuemat juba W140. Sisuline erinevus väike, mõned funktsioonid teismoodi.


Need olid mõlemad suht vanad mudelid, mis hakkasid kohati võimalustelt või kasutusmugavuselt odavamale Grand Prix seeriale alla jääma. Seega 1992 teisel poolel tuli välja uus Becker Mexico 2000 RDS, tegeliku mudelinimega Becker BE1460. See oli ühtlasi viimane ja konkurentsitult kõige kõvem vana disainiga Beckeri raadio. Teda paigaldati ainult 1992-1993.


Nii Grand Prix kui Mexico seeria raadioid sai ühendada ka CD vahetiga. Paraku ei kuulunud CD vaheti üldse mitte kõikide Mercedeste lisavarustusse. Nii ei saanud seda üldse tellida näiteks 201 kerele ja 124 kerega universaalile. Samuti ei tekkinud CD vaheti lõpuni 126 kupee varustusse. Seetõttu pakuti kuni 1993. aasta lõpuni neile mudelitele erandina veel vana tüübi Becker Mexico CD raadiot. Tegemist on maailma esimese autole tehasevarustusena pakutud CD raadioga ja hakkas teda esmalt saama W126. Hiljem laienes nende valik ka teistele mudelitele ja pikapeale tekkisid sellest raadiost ka erinevad modifikatsioonid. Aastatel 1986-1990 oli see maailma kõige kallim autoraadio, makstes natuke vähem kui 5000 DEM (terve Lada 2101 maksis Saksamaal 7600 DEM).
Välja näeb see komplekt niisugune. Ta muutus veidi ajas ja kandis seetõttu ka erinevaid markeeringuid. Mercedesel on kõige levinum mudel BE0786. Tema tüünerplokk ei ole unikaalne, vaid see CD kasutas tavalist BE1430 tüünerit. Tegu on ka tänases päevas väga hea raadioga. Mu venna 560SEC-is on ta nüüd kenasti sees. Nii ilusa helipildiga raadiot pole mina seni originaalsüsteemide seas kuulnud. W140 seda raadiot kunagi ei kasutanud.


Vahepalaks veel niipalju, et need kahekomponentsed raadiod ei tee üksi mitte piuksugi. Tema head unit'il pole tagaküljel isegi kõlarite väljundi pistikuid. Seega kui keegi pakub teile mingit Beckerit müüa, siis uurige hoolega tema tagakülge ja markeeringut. Need suured raadiod on üksinda sisuliselt väärtusetud. Ning isegi kui pakutakse mõlemat moodulit, siis ilma septsiaalse kaablita on nad ka suht väärtusetud. See on varjestatud kaabel, kust lisaks signaalile juhitakse läbi ka kolm erinevat massi ja teda ei ole sugugi lihtne ise järgi teha.

Erinevalt üldlevinud arvamusest, et tähenda kaheosaline Becker Mexico või Mexico CD ilmtingimata ka Soundsystemi olemasolu. Need asjad olid omavahel seotud ainult niipalju, et Soundsystem eeldas vähemalt Mexico või Mexico CD alust. Need süsteemid on mudelite lõikes erinevad. Enamasti (W124, W126) kasutasid Mercedesed Beckeri SoundSystem, mis vist tehti tegelikult koostöös Harmaniga. W140 sai ainsana (vähemalt kuni 1993. aastani) endale Bose Beta süsteemi. 1994 see Bose süsteem veidi muutus koos uue põlvkonna raadiote tulekuga. Siis võib olla sai ka W124 endale Bose süsteemi. Kuid ma ei väida seda kindlalt.

SoundSystemi juhtimiseks on vaja raadiot, millel oleks olemas väljundploki pistik. Seega kui olete ostnud delfiinidega raadioga Mercedese ja soovite tagasi panna originaalset Beckerit, tehke esmalt kindlaks kas teie autos on Soundsystem. Kui on, siis iga Becker seda juhtida ei oska. Seda juhib spetsiaalne väljundplokk, mille jaoks kõvematel mudelitel on pistik olemas. Kui tavaliselt näeb Mexico kaheosaline raadio tagaküljelt välja niisugune (ülemine on pakiruumi moodul), kus kõlarite väljund võetakse tavalistet pistikutest.


Siis SoundSyüstem nõuab lisa väljundiplokki ja tavapärased kõlarite pistikud jäävad tühjaks. Siin on plokk küljes, ülemisel pildil on pistik tühi.


Kui nüüd mõni veel edasi lugeda viitsib, siis Ameerikas oli kõik natuke teistmoodi. Seal neid odava otsa raadioid üldse polnudki. S-klassil oli kõige kangem raadio ja Soundsystem standardis. Ainsa vahega, et raadiote markeeringud olid veidi teised ja Mercedese mudelite lõikes üldisemalt see pilt mingil määral varieerus.

USA turul ei ole mitte kunagi pakutud tippraadiona Mexico seeriat. Ilmselt ei kõlanud sealse jõuka klientuuri kõrvade jaoks sõna mexico just erilise kvaliteedi sünonüümina. Seetõttu kasutati USA-s ainult Grand Prix seeria raadioid, mis tegelikkuses vastasid täpselt Euroopa Mexico raadiotele. Sellepärast ma kirjutasingi eelnevalt lahti kõigi raadiote täpsed markeeringud, sest nimi Becker Grand Prix üksi ei tähenda sugugi igal pool sama asja. Veelgi enam - ta ei tähenda isegi USA turul kohapeal alati sama asja.

Väliselt eristusid USA turu raadiod Saksa turu omadest ainult selle poolest, et raadio lainepikkusi tähistati meile tuttavama AM ja FM tähistusega ning uuematel pole kassetiluugil enam Beckeri mudelinimi, vaid diskreetsem "Mercedes Benz".

Üldiselt oli neid raadioid kolme varianti. Kõige lihtsam Grand Prix oli ühekomponentne ja mudelinimega BE1480. Sellegipoolest oli ka temal tagaküljel olemas võimendi väljund ja sobib seega juhtima ka SoundSystem lahendust. Kuigi teda minu teada kasutati peamiselt W201 kerega autos, millele Soundsystemit ei pakutudki.


Sellest kangem oli kaheosaline Grand Prix BE1432 (Euroopas oli mäletatavasti 1430 ja 1431). Näeb üsna samasugune välja kui lihtsam mudel, kuid paraku üksinda täiesti kasutu. Seda komplekti kasutati USA-s peamiselt W124, W126 ja W129 autodes.

Siin on kehv pilt ka komplektist.


Ning kolmas variant oli täpselt sama head unit iga, kuid mingi moodsama tüünermooduliga komplekt, ehk siis esimene ots oli BE1432 ja tagumine ots BE1532. Sellist komplekti pandi W140 peale.

Otsinud välja enda W140 kasutusjuhendi, veendusin, et täpselt sellist komplekti mul vaja ongi.

[Sm.Tihhonov]

üks kõiketeadja väitis mulle, et mu Audese kõlarid 75W on ikka jube lahjad. Vot, peabki vist müüki panema ja 500w mingisugune alamõõduliste magnetite, olematu kasti, filtri jne keskusekäraka vist vaatama.

Muidugi, too need Audesed mulle ukse taha ja vali Anttilast mingi plastmassist muusikakeskus välja. Usun, et saame kaubale.

[Ermo]

üks kõiketeadja väitis mulle, et mu Audese kõlarid 75W on ikka jube lahjad. Vot, peabki vist müüki panema ja 500w mingisugune alamõõduliste magnetite, olematu kasti, filtri jne keskusekäraka vist vaatama.

Muidugi, too need Audesed mulle ukse taha ja vali Anttilast mingi plastmassist muusikakeskus välja. Usun, et saame kaubale.

10 points

[nostromo]

Väga huvitav ajalootund

[Sm.Tihhonov]

Mõtlesin viivuks, et millest järgmine peatükk kirjutada. Häda on selles, et minu tegevus garaazis on üsna kaootiline. Lähen hakkan kusagilt nokkima, ei oska mingit asja lahti saada, oleks vaja internetist uurida ja hakkan järgmise asjaga tegelema. Aga üldiselt on minu tegevuse laiem nimetaja siiski lammutamine.

Olen üsna erinevate autodega mänginud, kuid W140 on minu jaoks täiesti uus objekt. Ja tema ehitusloogika nõuab kõva peamurdmist. Ma tõesti olen nõus tunnistama, et ma ei oska kohati seda autot lahti võtta. Võrrelduna W126-ga koosneb ta ilmselt 3 korda rohkematest detailidest, kõik kinnitused on varjatud, iga asja eemaldamiseks on vaja eemaldada mingi eelnev asi jne. Ta on tõesti kohati absurdselt keeruliselt ehitatud. Samas igal asjal on jällegi mingi loogika taga, mis näitab, et õige oskusteabe olemasolul on ta siiski täiesti osandatav. Armatuuri puitkonsooli kõrval istusin ligi tund aega enne kui välja mõtlesin kuidas ta elusalt ära peaks tulema. Armatuurlaua aluse katte eemaldamine võttis ka kokku üle tunni. Teistel autodel käib ta tavaliselt paari kruvi ja tüübliga. W140-l tuli selleks eemaldada armatuuri kõlarikate, vent rest koos ääre vent toruga, kindalaegas (!!!), otsmine ukse sisse minev rest jne. Absurd. Tagaistme vent.restide eemaldamist pole näiteks siiani välja mõelnud. Trossi kinnituse leidsin küll üles, kuid reste kätte ei saa.

Tagaiste jäi ka välja võtmata. Padja sain kätte, kuid seljatuge mitte. Käisin toas, lugesin internetist kuidas kõik kirjutavad mingist kolmest poldist - kaks äärtes, üks keskel. No ma ei tea. Ma ka päris eilane pole, kuid istme välja võtmine käib mul üle mõistuse. Mul on tagaiste muidugi elektriga, mis teeb ta kahtlemata keerukamaks. Olles alt neli polti lahti päästnud ja istme konksudest välja tõstnud, kukkus see jurakas koos oma elektriliste peatugede mehhanismide ja aknalaua liikuvate osadega umbes 20 cm allapoole. Raske kui kurat.


All keskel on tema liigutamise mootor, trossid lähevad ülemistesse nurrkadesse ja seal on siis mingid hoovad ja hammasvööd mis teda liigutavad. Aga seljatoe lahti päästmiseks nende heeblite küljest peaksin ma eemaldama mingisugused tüüblid, mis minu meelest end elusalt ei anna. Teisel pildil keskel on siis peatoe mehhanism ja vasakul seljatoe liigutamise süsteem.


Lõpuks andsingi loobuka, sest tegelikult saan ma istme alt kõik vajalikud operatsioonid ära teha. Aga ikkagi oleks maru huvitav teada, kuidas ta ära käib. Või kuidas näiteks peatoed ära käivad?


Mis üleüldiselt W140 koostet ja kvaliteeti puudutab, siis minu meelest on asi selle mudeliga suht halb. Minu esimene Mercedes oli (ja on siiani) W126. Sellele järgnes 1991. aasta W124 300D. Kui ma W126 puhul sain ainult imestada kui hästi see auto oli tehtud, siis W124 kooste eripärad olid minu jaoks juba pettumus. Võrreldes 126-ga oli W124 salongi poolelt kohati väga läbimõtlemata koostatud. Kasutati palju neid vastikuid plekist hammastega klambreid, mis lubavad ühtepidi detaili kinni vajutada, kuid teistpidi kätte enam ei anna. Paljud asjad kippusid katki minema. Nüüd ma näen, et W124 oli veel kuldse ajastu auto.

W140 on kordades hullem. Tema ehitusloogika jätkab W124 suunda, ehk paljud polstrid ja katted kinnituvad nende plekist hammasklambritega. Aga erinevalt W124-st on tal plastikuid kordades rohkem ja nad on palju kehvemast materjalist. See auto on justkui tehtud ühekordseks kasutamiseks. Tehases värskelt kokkulööduna jätab ta hea mulje, kuid täna 20 aasta vanusena laguneb see kõik halastamatult käte vahel laiali. Tema plastikud ongi nii uskumatult rabedad, et praktiliselt kõik mida puudutad, läheb katki. Veelgi enam - ta laguneb kohati isegi ilma näppimata loomuliku kasutamise käigus laiali.

Nii palju on olnud olukordi, et näen enne lahkamist oma silmaga, et detail on terve, ent detaili kinnitusaasad ja kõrvad murduvad küljest samal hetkel kui kinnituskruvi lahti keeran. Plastist kruvipesad armatuuris on kohati ajaga nii mõranenud, nii et ei hoia enam kruvi kinni. Isegi kui detail kinnitub kruviga oma tavapärase plekist kruvivastuse külge, ei tähenda see veel õnnestumist. Sest plekist vastus kinnitub ikkagi omakorda plastikust aasa küljes ja see murdub ikkagi ära. Lävepaku plastikud lähevad isegi väga ettevaatliku ära võtmisega katki, Istmete alused plastikud ja küljeplastikud on kalgid, rabedad ja purunevad esimese painde peale. Armatuurlaua restide eemaldamiseks peab painutama väikseid plastikust kõrvakesi, kuid enamus neist murduvad samal hetkel kui neid puudutada. Rääkimata A-piilari katetest, mis kukkusid üldse esimese katsumise peale ise küljest. Sest autol on kunagi klaasi vahetatud ja keegi oli juba proovinud neid eemaldada. Algul ma kirusin nekusid, kuid nüüd ma näen, et ma ise poleks osanud midagi teisiti teha.

Toome veel mõned näited, kus see auto laguneb ära isegi nii, et keegi pole kruvikaga teda lõhkumas käinud. Näiteks uksepolstritel on tal käetoe sees laekad. Mind segas, et nad sulgusid kuidagi lõdvalt ja tegid kolksu kui ust kinni lüüa. Ja kuna uksepolstri dekoratiivne nahk oli ka täiesti lõtv, mõtlesin asja lähemalt uurida. Polster ise jätab esmapilgul justkui hea mulje. Papist välja pressitud detail, servad kenasti tihendatud ja polsterdatud, et ta ei nagiseks. Pealtpoolt kaetud kvaliteetse vakstuga, vaibaga, nahaga, puiduga jne. Uhke soojaõhu kanal suundus polstri siseküljel käetoe kohale nahkkatte alla, et nahalapp uksel ikka talvel soe oleks. See on äge asi, mida facelift autodel enam minu teada pole.


Isegi uhke etikett igal polstril viitaks justkui kvaliteedile.


Mis on tegelikkus? Tegelikkus on see, et kõik tüüblikohad on prostalt polstri külge liimitud, mis paraku ei taha neid enam kinni hoida. Polstri keskmine kruvikinnitus on tehtud sellest samast rabedast plastikust, mistõttu on see ammu küljest ära pudenenud pelgalt ukse kinni tõmbamisega. See uhke õhutoru on ka liimitud polstri külge, ning kui seda natuke liigutada tuleb ta malbete praksude saatel polstri küljest lahti.

Käetoe luuki peaks sulgema kaks vedrulehte. Aga paraku istuvad vedrud rabedast plastist pesades ja kuna vedru saab laeka avamisel koormust, murduvad kinnitused lõpuks küljest. Nagu näha, siis üks on juba läinud ja teine murdub kohe-kohe ära, sest all on juba pragu näha.



Analoogselt on praktiliselt kõik selle auto küljes katki. Palju isegi selliseid asju, mida ilmselt inimene pole kunagi lammutanud, vaid lihtsalt andnud detailile loomulikku koormust. Näiteks vajutanud lülitit või avanud tuhatoosi. Usute või mitte, isegi käigukangi kulissi mingi alumine võru oli pooleks. Seda detaili polnud keegi iialgi ära võtnud.


Kuna mul on millalgi vaja tagaklaasi vahetada ja üks tagumine turvavöö ka ei töötanud, oli mul vaja eemaldada C-piilari katted. Võta kuidas tahad, igal juhul lähevad katki. Ühe poole oma eemaldasin nii nagu juhend ette näeb - tõmbasin ta esmalt tagantpoolt eemale, sest sealt hoiavad teda rõhtklambrid. Läksid katki. Lisaks murdus ka üks esimene kinnitus. Teisel poolel mõtlesin, et eemaldan ta täpselt vastupidiselt nende paigaldamise protsessile, ehk tundus nagu veel lollikindlam. Ikka läks katki. Teisel pildil olevad kaks plekist klambrit oleks pidanud igal juhul polstri külge jääma. Enam õrnemalt neid ära võtta pole võimalik. Ja seda ma ei tea, kuidas ma nad tagasi panen.


Ülemisel pildil see katte siseküljel olev poroloon või siis mürasummutusvaht pudeneb tolmuna põrandale kui seda puutuda. Samamoodi oli tolmuks saanud uksepolstri nahkosa all olev poroloon.

Ilmselt on see kõik ajastu eripära. W140 oli esimene moodne Mercedes - kõrgtehnoloogiline, taaskasutatav ja biolagunev. Ning need kõik kolm nimetajat hakkavad mingil hetkel üksteisele vastu töötama. Seni kuni ta oma esimeses komplektsuses kannatab tarbida, on ta ilmselt jumalik auto. Aga kui ta otsast lagunema hakkab, tundub tema ellu äratamine juba vägagi kahtlane. Ta lihtsalt biolaguneb igast otsast. Materjalid lähevad rabedaks, juhtmed mädanevad ära, vaakumid ei püsi enam tihedad, plastikud pudenevad koost jne jne. Tema ekspluateerimine vanana tundub kuidagi perspektiivitu ja kurb. Näiteks avastasin, et minu uksepeeglisse minevad juhtmed on niisugused. Ma ei taha mõeldagi millised võivad veel olla kõik kapotialused juhtmed.

[Rolz]

Ärme nüüd nii palju W140 koostekvaliteeti ka kritiseeri, siinkohal on suurem süüdlane ikka ilmselt kõrge UV kiirgus ja kõrged temperatuurid.

[itbilen]

Ärme nüüd nii palju W140 koostekvaliteeti ka kritiseeri, siinkohal on suurem süüdlane ikka ilmselt kõrge UV kiirgus ja kõrged temperatuurid.

Nii on!
Ilmselt ei kannata W140 soojemat kliimat aga milline suht jahedas euroopas syndinud auto kannataks? Endal oli kunagi sama kogemus l6una itaalias elanud 140ga. Tavaline asi kui peale pikemat s6itu oli kusagilt matile mingi plastikdetail pudenenud... Pundunud polstrid, tolmuks muutunud poroloon, jne.
Samas teiste 140tega pole seda probleemi olnud. Julgeks isegi öelda et 140 plastikud on ikka väga palju kvaliteetsemad kui nooremal generatsioonil. Kuigi jh, keeruliselt on koostatud ja net ikka vajaka.
Rahulikke närve !

[Sm.Tihhonov]

Ma olen nõus, et kuuma kliima tõttu on mul tagumine aknalaud heledaks pleekinud ja mõned nähtavad salongi plastikud on värvi muutnud. Aga mis UV kiirgusest me räägime polstrite siseküljel? Ja mis need kõrged temperatuurid plastikule teevad? Pigem ikka tapab külm plastikuid. Vähemalt vanasti oli see nii.

Ma hoidusin teadlikult võrdlusmomentidest teiste autodega, sest siin foorumis on see tabu. Kindlasti on maailmas enamus autosid veel kehvemini tehtud ja hinnangud sõltuvad taustsüsteemidest. Kuid võrreldes W126-ga on "paksu" materjalikvaliteet ikka väga näru. Ja nii mõnigi omaaegne konkurent ületab selles teda oma säilivusvõime poolest.

[Sm.Tihhonov]

Mercedes W140 on ehitatud nii monoliitsena ühtseks tervikuks, et raske on osandada tema küljest mõnda üksikut juppi. Ikka on nii, et ühe asja eemaldamiseks tuleb enne ka midagi muud eemaldada jne. Seetõttu hakkab tema salongi projekt võtma üha üüratumaid mõõtmeid. Ühtegi eemaldatud detaili ei taha ju niisama tagasi panna. Kindlasti tuleb ta vähemalt põhjalikult ära pesta, enamikel juhtudel tuleb teda ka liimida (tulles tagasi eelmise pikema posti juurde) ja sagedasti ka hoopis välja vahetada. Üks ebamugavus on veel seegi, et auto ise on nii kohutavalt suur ja võtab garaazis enneolematult palju ruumi. Minu tüüpgaraazis jätab ta enda ette täpselt 20 cm, et pääseb veel napilt teisele poole. Ning asju tuleb selle auto küljest nii palju, et pidin kõrvalt boksist juba auto välja viskama, et Mercedese tükkidele ruumi teha. Praegu on mul ju veel istmed sees ja karbid-stanged küljes ... seega pole ma veel reaalselt lammutama hakanudki.


Kohe alguses koostasin pika nimekirja katkistest või ülemäära kulunud detailidest. Ning autot osandades täiendan seda pidevalt. Nii on mugav. Õhtul netist varuosi otsides ei pea pidevalt mälu treenima, et mida kõike mul vaja oli. Tegin ka ühe pikema Eesti-tripi ja käisin ainult tema varuosade pärast ära Nursi lammutuses. Väga hea koht, kiidan. Minu meelest väga meeldiv inimfaktor, mõistlik hinnatase ja üsna lai valik juppe. Veetsime Taunoga seal vist oma 4 tundi ja laadisime VW Caravelli tagant ikka korralikult kola täis.

Suurem häda on siiski selles, et minu auto spetsiifilisi tükke on üsna raske Euroopast hankida. Esiteks pole Euroopas praktiliselt olemas sellise salongivärviga autosid ning teiseks on Euroopas miskipärast harva levinud mõned minu auto varustuse detailid. Isegi Saksa turul kohtab väga harva Bose Soundsystem komponente. Miks? Ta polnud ju uuena üldse nii kallis. Samuti näeb siinpool Atlandi harva elektrilist salongipeeglit ja veel mõnda väiksemat asja. Nii pean ma palju asju tellima USA-st. See aga tähendab omakorda pikka ooteperioodi ja väga suuri kulusid. Lisaks ebamõistlikele postikuludele jäävad enamus varuosad tihti tolli kinni ja tuleb neid veel deklareerida. See omakorda tähendab tollimaksu 2-10% ja lisaks veel kogu summalt käibemaksu 20%. Palju õnne.

Aga jah, jõuame jutuga tagasi sinna, et mul on plaanis ära taastada tema originaalne helisüsteem. Sellest tegelikult algaski kogu see suur lammutamine. Esmalt tahtsin vabaneda kõigest üleliigsest ja hakkasin raadiokonsoolist mööda juhtmeid tahapoole liikuma. Harutades seda rotipesa jõudsin kindalaekani, kus oli mingi helitoonide seadistusplokk. Tore on, aga kahjuks oli sellepärast puruks lõigatud kindalaegas.


Sofi Oksanen "puhastus":


Ja käes ta ongi. See kõik jäi üle.


Edasi sain viimaks hakata originaalset süsteemi üles ehitama. See võib tähendada paraku veel suuremat lammutamist, kuna kogu tema originaalne helisüsteemi juhtmestik on ju puruks lõigutud. Üsna kerge vaevaga jootsin uuesti kokku tema tavalised 12V toitejuhtmed. Beckerite pistikuid mul õnneks on. Siin on peakimp veel musta riideteibiga katmata, kuid lõpuks jääbki nagu originaal


Samuti veetsin ühe pika õhtu ja jootsin uuesti kokku pakiruumis võimendi pistiku juhtmestiku. Praegu jäid veel tegemata signaalijuhtmed. Ja milleks üldse oli vaja need läbi lõigata? Täiesti mittevajalik liigutus. Ja tegelikult poleks üldse pidanud midagi lõikuma. Internet on täis informatsiooni, kuidas paigaldada W140 Soundsystemi asemele aftermarket süsteem ilma ühtegi juhet lõikumata.


Suurem häda on selle peamise varjestatud kaabliga, mis ühendab raadio mooduleid. Õige oleks ta vahetada ja tegelikult õnnestus mul üks selline kaabel ka hankida.


Aga tema vahetamine tähendab suure osa auto laiali lõhkumist. Ta jookseb keskkonsooli alt kuhugi vaiba alla. Sealt juhiistme alt läbi ja siis mööda vasakut küljekarpi pakiruumi. See kõik on põimitud tihedalt teibiga ülejäänud juhtmestiku külge, mis omakorda on kümnete kaablivitsadega kinnitatud kere külge. Ikka väga põhjalik ja korralik töö. Mitte nagu Jaguaris, kus juhtmed jooksevad suvaliselt nagu trolliliinid põrandavaiba all. Vaadakem kasvõi pakiruumist - kuidas ma saaks seda halli juhet nüüd eemaldada nii et ma kõike lahti ei haruta?


Kiusatus oleks lõhkuda nii vähe kui võimalik ja üritada see auto küljes olev kaabel ära remontida. Ma ei tea, kas seda tegelikult tohiks jätkata või mitte? Sealt jookseb läbi 9 karva, millest 6 on signaalid ja 3 on massid. Jaguneb ta kolmeks sektsiooniks, millest kõik on mässitud eraldi fooliumi sisse. See omakorda vaskrüü sisse, vase ümber on veel üks kiht fooliumit ja siis veel üks kiht vaskrüüd. Varjestus on maandatud raadio korpusesse.

Igal juhul on huvi proovida. Signaali kaablid saan ma ju kokku joota, massid samuti, jääb ainult kehvem varjestus paarist kohast. Kui palju ta ikka mõjutab? Ja kui ei saa asja, vean lihtsalt uue kaabli täiendavalt sisse. Vana ilmselt eemaldama ei hakka. Alustuseks harutasin lahti ühe lõigutud juhtmestiku köndi, et kaardistada pistiku skeem.


Mõtlesin, et teen ühest Blaupunkti 8-klemmiga pistikust ümber selle Beckeri pistiku. Ehk siis jootsin Blaupunkti kaablilt pistiku otsast ära ja üritasin joota seda uuesti vahetult juhtme otsa. Tunnistan, et ei saanud hakkama. Pean ikkagi hankima veel paar originaal pistikuga könti ja jätkama ikkagi kaablit. Nüüd läheb natuke aega, kuni leian õiged otsad. Tagumise mooduli pistik mul on, esimese oma mitte.

Siis harutasin ajaviiteks siit ja sealt. Näiteks veendusin, et esiukse sees on originaal Bose kesktoonide kõlarid puudu. Asendatud mingi Blaupunkti tootega. Plaan on siiski hankida õiged kõlarid. Muljetavaldav on ka tema ukse sisene müramatt. Kui tavalistel autodel on seal lihtsalt hüdrotõkke kile ja W126-l on kerge soojustusega kile, siis W140 lööb siin pika puuga. Kile peal on paks kiht porolooni ja see kõik on pressitud ukse järgi kujusse. Minu autol kahjuks ... katki.


Siis eemaldasin naljaviluks laepeegli. See oli mul kenasti teibiga parandatud ja töötas kuidagi väga kehvasti. Päris põnev oli. Ma polegi varem näinud elektrilist laepeeglit. Vaatab, äkki annab ikka kuidagi olemasoleva ära remontida.


Samamoodi on lootusetult katki tagumine pidurituli. Siin on kindlasti UV oma panuse andnud. Häda on selles, et teda on raske asendada. Euroopas seda üldse ei kasutatud ja USA ebays pole ma teda märganud.


Vahepalana remotisin ära ka ühe tagaistme turvavöö. Mul ei soostunud ta kuidagi sealt välja tulema ja oli seega kasutamiskõlbmatu. Imelik on aga see, et sama aastakäigu euromudelit võetud asendusvöö oli teistsugune. Minu omal oli kassetil veel mingi jurakas küljes ja pistik läks sisse. Asendusvööl seda polnud. Mida see pistik teeb?


Mercedese turvavööde juures on tore, et rihma on võimalik kergelt vahetada. Seega eemaldasin enda rikkis kasseti küljest oma pruuni rihma ja panin ta korras kasseti külge musta rihma asemele.


Viskasin välja ka keskmise käetoe. See on katki ja kole.


Nii pikkamööda võiks ta saada paremaks autoks.

[erx000]

Selle varjestusega juhtme parandamine võib täitsa õnnestuda. Idee on selles, et audio kaablid jooksevad teiste juhtmetega kõrvuti, sellest ka vajadus varjestuseks. Otste puhul see mõni cm tõenäoliselt ei mõjuta midagi, peaasi et varjestuse kiht raadio korpusesse tagasi ühendada. Aftermarket kaablid on enamasti varjestuseta ja siis on soovituslik toide ja rca üksteisest lihtsalt eemal vedada.