MB W140 500SEL, S600 ja teised ükssarvikud - Sm.Tihhonov

[Sm.Tihhonov]

Minu viimast autoalast saavutust võiks samahästi nimetada ka õnnetuseks. Sest mul lebab nüüd garaazis üks pool-elutu keha millega ma kuidagi suhestuda ei oska. Aga et kõik ausalt ära rääkida, nii nagu oli, pean alustama juba aastatetagusest ajast.

W140 on minu jaoks olnud nagu Lord Voldemorti isiksus Harry Potteri saagas - mingi salapärane tume jõud, mis iga järgmise episoodiga tuli üha ligemale. Juba aastaid tagasi hakkasin pikkamööda kujundama arvamust W140 kohta, uurisin taustainfot, käisin mõnda vaatamas, hakkasin jälgima turgu jne. Mida aeg edasi, seda sagedamini tuli see mudel ka sõpruskonnas jutuks. Ka sõber Taunoga ei möödunud viimasel ajal enam ühtegi õlleõhtut ilma mingi filosoofiata antud mudeli teemal. Jutud kiskusid kuidagi alati sinnapoole kiiva, et tema soetamise aeg hakkab paratamatult kätte jõudma. Hinnad puudutavad oma põhja ja aktiivsed kärbsed üle maailma tegelevad aktiivselt edasi nende tapmisega.

Just nagu kiusamiseks oli Tauno kirjutanud ka lühikese referaadi W140 sünnitraumadest, mida ma lugesin umbes kolm korda.
http://karlovaauto.ee/index.php?leht=uud...klid&id=26

Vastuoludest ja raskustest kubisev sünnilugu muutis selle raskekaallase kuidagi veel ihaldusväärsemaks. Kui palju temasse panustati, kui palju kordi ta tagasi projekteerimislauale saadeti, milliste probleemidega silmitsi seisti ja mida temaga üritati saavutada - see kõik oli nii põnev. Hakkasin tundma juba selle olukorra paratamatust. Mingil hetkel ostsin "igaks juhuks" ära tema 15 auguga veljed. Olin hakanud juba paranoliselt ostma erinevatelt kontinentidelt kokku W140 tehasebrošüüre ja hinnakirju, tutvuma varustusega ja erinevate mudelite tehniliste eripäradega. Eks ta nägi originaalsetel tehasefotodel ikka pagana hea välja mis tegi hingamise veel raskemaks. Üsna igapäevaselt avastasin end sirvimas müügiportaale ja lugemas foorumeid tema pidamise eripäradest. Täitsa haiglane värk.

Mida rohkem tema peale mõtlesin, seda jäigema selgroo endale kasvatasin. Ma ei tahtnud lihtsalt mingit suvalist W140-t. Kuigi ma tean, et mudeliuuenduse järgsed autod on igati paremad, välistasin ma enda jaoks kõikide astmete feissliftid. Nad lihtsalt ei meeldi mulle. Tahtsin 100% algupärast, esimese otsa autot oma siledate karpidega, kuldsete aknaliistude, oranžide suundadega ja ruudulise esivõrega. Olgugi et probleemsem, tundus ta mulle kõige friigim. Mõnus üle võlli grande finale 80-te lõpu disainile. Justkui ülekerkinud "karbikas" W124. Feisslift tundub juba liiga moodne. Justkui vägisi oleks see tank tänapäeva üle toodud.

Võtsin seisukoha, et ma ostan endale W140, kui leian täpselt õige variandi. Lisaks sellele, et ta pidi mahtuma aastatesse 1991-1993, pidi ta kindlasti olema veel 5,0 mootoriga, pika kerega, 040 musta värvi ja kindlasti heleda sisuga. Sealjuures ma väga ei ihaldanud halli polstrit, vaid esimese eelistusena tahtsin 264 Safran, sest see on omakorda paranormaalselt friik toon. Teise eelistusena sobinuks hästi ka 265 Champignon.

Umbes poole aasta järel oli selge, et turg pakub W140 autosid küll väga odavalt, aga tegelikult osta ikka midagi pole. Alati oli juba eos midagi täiesti valesti. Lõpuks mõtlesin, et elu peaks ju olema seiklus ja miks ma pean olema kinni Euroopa turu kiduras valikus. Hakkasin vaatama ka USA turgu. Pilt läks kohe hoopis rõõmsamaks. Turg lokkab 040 värviga autodest ja musta polstri peal ameeriklane põhimõtteliselt ei sõida. Kered on enamasti pikad, autod hästi varustatud ja asjatundjate sõnul toomise protsess väga lihtne.

Lõpuks siis komistasingi sobiva kombinatsiooniga auto otsa ühel USA prügimäel. Ega ma sealt palju ei lootnudki, arvestades müügikeskkonda. Aga kuna ta oli igatepidi nii õige variant ja maksis sealjuures nii häbematult vähe, siis mõtlesin, et ... sitta kah.

Nende piltide järgi ma ta ostsin.

[v6sa]

Krt, juba 7 tundi möödas ja II osa polegi veel?

[2015c]

Väga mõnus ja hubase värviga tuba sel autol.

[Cobra]

Seest on maasikas!

[Laur]

Tore kui inimesel on hobid ning aeg ja vahendid tegelemaks asjaga mis meeldib.

[nostromo]

Iludus! Enda unistustegaraazhis kindlasti W140.

[Cobra]

On ta nüüd S500 või S550? Usas peaks olema see viimane vist ju..

[Sm.Tihhonov]

On ta nüüd S500 või S550? Usas peaks olema see viimane vist ju..

Ta on ikka kõige tavalisem vana 500SEL. Jänki on lihtsalt veidi tagumist silti tuuninud, et moodsam välja paistaks. Ja minu teada ei erine USA W140 eurotsooni autodest tehniliselt mitte millegi muu, kui ainult põhivarustuse poolest. Noh ja tulede poolest muidugi ka. Kui BMW-del mängiti erinevatel turgudel veel erinevate mootorite ja ülekannetega, siis Mercedes on igal pool täpselt ühesugune.

Jah, USA turul oli W140 valik veidi piiratum kui Euroopas. Nemad ei saanud kombineerida mootoreid ja kerepikkusi nii vabalt nagu Euroopas. Neil oli väga lihtne:
- 300SE ja 300SD olid ainult lühikesed
- päris alguses oli 400SE ka ainult lühikesena, kuid juba 1992 teisest poolest hakkas 400 ja hiljem 420 tulema ainult SEL-ina.
- 500 ja 600 olid alati ainult SEL-id.

Samuti polnud USA turu autod kunagi varustusest nii paljad kui Euroopas. See mind peamiselt USA poole vaatama panigi. Kõikidel USA mudelitel, olenemata mootorist oli alati põhivarustuses:
- metallikvärv
200A - nahkpolster
227 - tuhatoosid+sigaretisüütelid taga
241 - elektriline juhiiste, mäludega
242 - elektriline parempoolne iste, mäludega
246 - peeglite mälu, salongipeegel elektriliselt reguleeritav
291 - airbag juhile ja kaassõitjale
302 - tagaistme käetugi, laekaga
332 - puidust rulookattega laegas ees keskkonsoolis
340 - kolmas pidurituli taga
412 - elektriline katuseluuk
420/425 - automaatkäigukast
441 - elektriga seatav rool
551 - tehasealarm
581 - automaatne kliimaseade
592 - mingi täiendava filtriga klaasid (täpselt ei saa aru)
600 - esitulede pesuseadmed
652 - 8 auguga valuveljed
752 - Becker Mexico raadio (sealsel turul ilma Mexico tähiseta)
810 - Bose Beta soundsüsteem, 11 kõlariga
880 - infrapunaga uste sulgemine
883 - soft-close uksed ja tagaluuk
ja kindlasti midagi veel, mille ma praegu ära unustasin.

400SEL lisas ainult pika kere

500SEL lisas:
223 - tagaistme seljatoe ja peatugede elektriline reguleerimine
471 - ASR
480 - nivooreguleering tagasillal
731 - pähklipuit
873 - istmesoojendused ees
872 - istmesoojendused taga

Kuna minu autole pole tellitud mitte ainsatki lisa, siis ülatoodud baasvarustuse loetelu kokku moodustabki minu auto komplektsuse. Lisades siia juurde veel soovitud välisvärvi 040 musta ning haruldase salongi 264 Safran, tundus mullegi, et on tekkinud soodne platvorm üheks mõnusaks W140 projektiks.

Selle esimese rahuloleva emotsiooni ja meie reaalse kohtumise vahele jäi peaaegu 4 kuud.

[v6sa]

Kas too "filter" pole mitte selektiivklaas? Päikeselises kliimas väga kasulik lisa.

Huvitav nimekiri. Kas seda tulebki mõista nii, et 400SEL sai nivoovedrustuse, teistele pidi lisaks tellima? Või üleüldse ei pakutudki "väiksematele"?

Igatahes paljulubav toorik.

[Sm.Tihhonov]

Kas too "filter" pole mitte selektiivklaas? Päikeselises kliimas väga kasulik lisa.

Ta võib seda olla küll. Inglise keeles on ta "all-round WD-green glass, heated rear window-vsg". Saksa keeles "Wärmedämmendes Glas Windschutzscheibe mit Bandfilter Heckscheibe Verbundglas". Ma ei saa kummastki šifreeringust aru. Igal juhul on silmaga näha, et tegu on teistsuguse klaasiga kui ma tavaliselt olen siin näinud. Soojenduse ribad paiknevad hoopis teistmoodi.

Kas seda tulebki mõista nii, et 400SEL sai nivoovedrustuse, teistele pidi lisaks tellima? Või üleüldse ei pakutudki "väiksematele"?

400SEL-il ei olnud nivood standardis. Aga kõik väiksemad said kõike seda soovi korral lisana tellida. Vähemalt kataloogi põhjal võib nii väita. Kuigi niipalju kui mina olen USA turgu nüüd jälginud, siis seal polnud vist kombeks lisavarustust tellida. Tundub, et nemad valisid ainult värvi. Sest kõik W140-d, mis mina seniajani vin-dekooderist läbi olen lasknud (sadakond) vastavad täpselt oma baasvarustusele. Parimal juhul olen kohanud klaasist katuseluuke ja CD-vahetit. Aga "väikemad" on näiteks alati Zebrano puiduga, mis on Euroopas enamasti isegi odava otsa autodel "pähkli" vastu vahetatud.
Võimalik, et kuna tehas asus nii kaugel võttis tehasetellimus ebamõistlikult kaua aega ja importöörid hoidsid seetõttu ise suuri ladusid. Siis sai klient endale sobiva auto kohe valida. Sellepärast nad nii standartsed ongi. Ja USA-s vist ei saanud ka nii detailselt lisavarustust tellida kui Eurooplased. Näiteks 500SEL-ile pakuti veel juurde vaid:
- kahekohaline tagaiste koos kõige selle juurde kuuluvaga
- ortopeedilised esiistmed
- elektriline tagaakna ruloo
- CD vaheti pakiruumis
- klaasist katuseluuk
- adaptiivvedrustus ADS
- webasto

Kuuesajasel oli mingi osa sellest loetelust seerias. Lisaks teistelegi kuuesajase eripäradele nagu parem siseviimistlus jne.

[väikemees]

See klaasitähendus on soojust neelav klaas ja tagumine on lamineeritud klaas ja filtriga mis tõenäoliselt on ka sellevastu, et kuum suvepäike autot liigselt ei kütaks.
Mõne auto puhul on ju selgelt tunda, kuidas küljelt paistev päike kütab nii et aitab, et isegi konditsioneerist jääb väheks.

[itbilen]

Huuh. Must on alati ilus Ja 92 on 6ige aasta... Katid?
Kas tagaklaasi alaäärtes 6hku ka vahel on , kuidas mootori juhtmestik vastu pidanud on kliimale ja suurele kuumale kapoti all? Mis gaas kliimas,kas toimetab? Edu projekti puhul, väga kena toorik!
Terv.

[Sm.Tihhonov]

Peale arusaamatult pikka ooteperioodi nägin viimaks konteineri trackingu infost, et minu pakike on jõudnud Muugale. Läksime teda siis maha laadima. Muuga sadam on muidu võimas koht küll. Seal sõidavad neljakorruselise maja kõrgused "autod", mille kõik kahemeetrised rattad keeravad ja mille juht istub umbes 10 meetri kõrgusel. Need elukad tassivad konteineried. Täitsa põnev elamus kohe.

Nagu oma teise auto teemas olen juba esitlenud, rippus paksuke ninapidi konteineri lae all. Tagarattad olid kenasti fikseeritud puidust ehitatud tõkistega, kuid ninaosa toestus tundus mulle pehmelt öeldes kummaline. Auto oli lihtsalt toetatud stangega puidust prussi peale ja pingutatud koormarihmadega. OK, kusagil sügavamal oli ka radika alune tala teda kandmas, kuid stange oli ikka mõnustalt paindes nagu vibu. Miks ei võinud teda toestada teiselt poolt rattaid, tungi kohtadelt? Lisaks oli kohe näha, et ilmselt laadimiste käigus oli kõmatatud tõstukiga ka vastu auto nina, jättes maha koledad valged kriimud ja muljudes esivõre raami paar cm sissepoole.


Tema kätte saamine sellest ebaloomulikust sundasendist nõudis umbes tunni. Paras akrobaatika nii meestele kui autole.


Aga viimaks veeres ta Maarjamaa porisele pinnale ning kerge ärevusega sain teha kiire esmatutvuse oma uue patsiendiga.


Üleüldiselt oli kogu see hetk väga trööstitu. Jah, ma ei lootnudki temast ülemäära palju, kuna ma ju ostsin ta copartist. Seal reeglina ei müüda liiga häid autosid. Aga reaalsus oli, et Muugal konteinerist välja veerenud toode oleks justkui vahepeal veel ringi Iraagis käinud. Täiesti mõistatuslik, et kuidas õnnestus neegritel üks auto transa käigus nii totaalselt ära lõhkuda? Esiteks oli midagi talle peale kukkunud, rikkudes katuse, lömastades C-piilari ja mis kõige hullem - purustanud tagaklaasi. Et seda tegu "varjata" oli sibi visanud autole peale pangetäie mingit savi-kruusa-liimi segu, mis oli mõnusalt ära kivistunud nagu betoon. Lisaks olid transamehed toetanud midagi tagaluugile, kuhu oli hõõrunud sisse sügavad värsked jäljed. Ka teise tagatiiva vastas oli transa käigus midagi pikka aega hõõrunud, kulutades värvi kuni plekini läbi. Noh ja siis muidugi veel esistange, mille mõlemad otsakinnitused olid nüüd katki ja stange töllerdas ees lõdvalt. Rääkimata veel, et stangenurgad olid vajutatud esitiibade peale, kratsides sealt ohtralt värvi maha. Ülejäänud oli juba pisiasi, nagu õlised jalajäljed auto kapotil ja esitiibadel, uksepolstril, istmetel jne.

Peale uue aku paigaldust läks see surnuna tundunud toode isegi käima, kuigi näidikud ei näidanud õlirõhku, õlitaseme hoiatustuli põles ja veel mingi hunnik tulesid põles. Seega keerasin ta kohe jälle välja. Vaakumiga töötavad asjad olid kõik surnud, roolivõim karjus koledalt, mootori eestosast kostus veel mingite kulunud laagrite hääli jne. Seest oli ta täis pori, õli ja klaasikilde.




Kuna ta oli vaja liigutada sadama pääsla juurde, kontrollisin õlitaset ja käivitasin siiski uuesti silindrid. Õlirõhu tuli kustus ära, kuid osuti ei tõusnud. Seega õlirõhk ilmselt ikka eksisteeris, lihtsalt andur oli küps. Loivasin selle tühjade kummidega autoga vaikselt sadama värava poole. Klaasid läbi ei pastnud, karjuv rolivõim ei soosinud ka kuidagi head esmamuljet. Rääkimata sellest, et manööverdades ragisesid rehvid vastu purunenud logareid. Tõmbasime ta treilerile ja jäime ootama piirivalvet. Sel hetkel oli meeleolu küll niisugune, et oleks kuidagi soovinud selle episoodi oma elust välja lõigata.

[nostromo]

Njaa. Kunagi enne CL600 ostu plaanisin USA-st konteineriga Chevrolet Impala SS 1994-1996 lasta tuua-hea et lõpuks siiski CL600 kasuks otsustasin ja seda igas mõttes

[HotPapa]

Oled lasknud masina kellelgi üle vaadata juba, mis head vead on välja tulnud?

[jegesmesh]

USA "S" on kena küll. Kahjuks miskite neegrite pärast pead nüüd kõvasti raha hakkama kulutama.

[arts24h]

Hirmus vaadata mida autoga tehtud.

[tommyboy]

Kaastunne, see on nii tavaline, et respekt teiste omandi suhtes tänapäeval puudub.
Enamustel veostel/transportteenustel on kindlustused peal, kas mönelt kindlustusfirmalt ei saaks midagi sisse nöuda(vigastused tekkinud transportimise käigus, pildid enne ja pärast on ju selged töendid)?
Essu puhul saaks kindlasti teha päris magusa kalkulatsiooni kindlustusele esitamiseks...

[Rolz]

Oi jeerum
Ilmselt see soetamise hind oli ka vastav, loodan vähemalt
Kas see ikka on S'i nime väärt...teades Sinu suhtumist Autodesse...
Unusta ära, see on liigne ajalise ja rahalise ressursi tapmine, kuluta see parem mujale.
Kuigi samas, inimesed peavad palju-palju kallimaid hobisid

[v6sa]

Wohaa... Kuigi transaneegrite (nahavärvist sõltumata!) pohhuism on teada, ületab tagaaknaga ettevõetu küll sündsuse piirid.

Ma loodan, et too stangealune pruss oli ikka vaid julgestus/tugi ja peamise raskuse kandsid rihmad?

Toorik näikse hea olevat. Kõik muu on tehtav, kui meelekindlust jagub. Ning Sinul juba jagub...

Jään huviga järgmist epoisoodi ootama.