04-04-2011, 07:52 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 14-12-2011, 08:26 AM ja muutjaks oli Toomaz.)
ÜLDANDMED
Mark: Mercedes Benz
Mudel: E320 CDI T
VIN kood: WDB2102261B293537
Varustusaste: Avantgarde
Mootor: 3.2 R6 CDI
Käigukast: Automaat, 5 käiku, tiptronic
Võimsus: 145 kW, 197 hj @ 4200 rpm
Moment: 470 Nm @ 1800 - 2600 rpm
Keretüüp: S210 (universaal)
Registreeritud: 2000-12-19 (Eestis: 2011-02-14)
Läbisõit: 279 000 km (ostuhetkel)
Kütusekulu: 5.9/11.3/7.9 l/100km (tehaseandmed)
Kütusepaak: 70 l
Kiirendus: 8.8 s
Tippkiirus: 227 km/h
Veljed: 16 x 7.5" Mercedes Benz Merak valuveljed (taastatud, talviseks kasutamiseks)
Värvus: Brilliant Silver Metallic (hõbehall)
Sisu: Anthracite (must nahk)
Varustus:
- Peeglid päikesesirmides (valgustusega)
- Valgustuspakett
- Turvapadjad (igas ukses, roolis, kindalaeka kohal) ja -kardinad (küljeakende kohal)
- Esitulede pesur
- Xenon tuled (ainult lähituled)
- Kesklukk tehasealarmiga (kalde- ja mahuanduriga)
- Teisaldatav haagisekonks
- Vihmasensor
- Kiirusetundlik roolivõimendi
- Püsikiirusehoidja (koos limiteriga)
- Isetumenev tahavaatepeegel (koos Homelink garaažiukseavajaga)
- Kliimaautomaat (kahetsooniline)
- Comand: raadio, CD, TV (ETV, ETV2, Kanal 2, TV3), navi (kaarti pole), telefon, lisaks tehasepoolt AUX sisend ja TV tüünerile USB sisend
- CD-box (6 kohta, MP3 ei mängi)
- Autotelefon Nokia 6150, käetoe sees
- Integreeritud lasteistmed keskmises istmereas
- Kolmas istmerida (kaks kohta pagasiruumis, seljaga sõidusuunas nagu E-klassile kohane)
- Joogitopsihoidjad kolmandas istmereas
- Joogitopsihoidjad esiistmete vahel
- Puitliistud, Sapeli pruun
- Elektrilised akende tõstukid x4
- Elektriliselt avatav/suletav katuseluuk (kahes suunas, klaasist)
- Elektriliselt reguleeritavad küljepeeglid (soojendusega, mäluga, juhipoolne isetumenev)
- Elektriliselt reguleeritav rool (kahes suunas, mäluga, multifunktsionaalne)
- Elektriliselt reguleeritavad esiistmed (viies suunas, mäluga, ortopeedilised, soojendusega, ventileeritavad)
- Parkimisandurid (ees ja taga)
- ADS: adaptiivne vedrustus
- Linguatronic: saksakeelsed häälkäsud Comandi juhtimiseks
- Homelink garaažiukseavajaga tahavaatepeegel
- Teisaldatav haagisekonks Oris
- Homelink garaažiukseavajaga tahavaatepeegel
- Webasto eelsoojendi taimeriga
- BOSE helisüsteem
- Elektriliselt kokkuklapitavad peeglid
- Teisaldatav haagisekonks Westfalia
- TeleAid (see vist rohkem USA teema)
- Designo nahksisu
VAHETATUD OSAD
Läbisõit: 282000 km
- Mootoriõli ja õlifilter: 9.36 € / 65.28 €
- Õhufilter: 21.60 €
- Kütusefilter: 8.40 €
- Jahutusvedelik: 18.41 €
- Termostaat: 45.60 €
- Tagasillaõli: 14.74 €
- Pihustiseibid: 29.11 €
- Summuti klamber: 44.40 €
- Tagasillapadjad ja -puks: 60.00 € / 18.60 €
- Käigukastiõli ja -filter (koos käigukasti pesuga): 200.00 €
- Armatuuri display'de remont (temperatuuri ja kella display'd): 55.00 €
- Uus mootori ja käigukasti põhjakate: 48.60 € / 37.20 €
- KOKKU (koos tööga): 831.10 €
- Tagaluugi amordid: 50.00 €
- KOKKU (koos tööga): 105.20 €
Läbisõit: 285800 km
- Tuhatoosi pirn: 0.50 €
- Tagaluugi sisevalgustuse pirn: 0.00 € (oli kunagi üle jäänud)
- KOKKU (koos tööga): 0.50 €
Läbisõit: 286100 km
- Valuvelgede taastamine
VEAD
- Mõned roosteplekid katusel, tagatulede all ja ühe ukse alumisel serval
- Valuveljed vajavad taastamist
- Mõned salongivalgustuse pirnid vaja vahetada
- Udutule pirnid vaja vahetada
- Vasak Xenon on väsinud
- Mõned lisad on puudu
AUTO OSTMINE JA SÕIT KOJU
Hiilisin S210't salaja juba eelmisest kevadest alates, aga kuna oma C220 CDI T (1999) müük tol hetkel ei edenenud, siis kaugemale see asi ei viinud. Lõpuks, 2011. aasta alguses, väsis ühe tuttava auto ära ja kähku oli vaja uut. Näitasin oma auto ette ja talle tundus see täitsa sobivat (eelnevalt omas ta ainult Audisid). Enne üleandmist sai veel Lesvenis kõik minule teadaolevad vead eemaldada lastud ja nii jäingi jalameheks.
Eksamiteks õppimise vahepeal sai pingsalt tegeletud mobile.de sirvimisega. Siht oli seatud S210'le ning erilise tähelepanu alla olid võetud E270 CDI T ja E320T CDI (parema varustuse pärast). Et mudeliuuendusega paranes turvalisus, lisandus varustust ja ka välimus muutus kaasaegsemaks, siis jätsin näotõsteta masinad kõrvale.
Esimese sirvimisega jäi silma 4-5 masinat, millest parim tundus antud loo peategelane (samas pidi selle eest ka rahakotti rohkem kergendama). Kiire e-mail müüjale ei andnud tulemust, nagu arvata oli. Paari päeva pärast helistades sain kõik vastused kätte ja hakkas ka e-maili vahetus toimima. Sain mõned pildid, VIN koodi ja kinnituse, et autol on talverehvid all (et saaks tagasi Eestisse sõita). Proovisin oskuste ja tutvuste abil VIN koodist kõikvõimalikku infot välja pigistada, midagi häirivat kuskilt silma ei jäänud. Vahetasime müüjaga veel mõned e-mailid, et auto ikka alles oleks, kui ma Saksamaale jõuan.
Järgmisena rääkisin oma plaanist Saksamaale autot tooma minna paarile sõbrale, kes olid sarnase reisi paar aastat tagasi läbi teinud. Kuna tookord tuldi tagasi lennukiga, siis seekord pidi plaan põhjalikum saama. Sõbrad lõid ise ka kampa lootuses, et ehk jääb midagi huvitavat silma.
Kohe alguses võtsime eesmärgiks kulusid võimalikult madalal hoida, seega lükkasin mineku natuke kaugemale, et lennukipiletid odavamalt saada. Et Ryanair sel ajal veel Tallinnast Bremenisse ei viinud, ostsin piletid Düsseldorfi. Kuu aega varem ostes oli pilet üpris odav (kõik reisikulud on allpool väljatoodud) ja suure hirmuga ostsime ka tagasilennupiletid kohe ära.
Nüüd oli vaja paika panna, kuidas Düsseldorfist Bremenisse saada, rendiauto tundus selleks kõige mugavam variant.
Veel tuli leida mingi ööbimise võimalus ja nagu eelmiste asjade puhul oli ka seekord määravaks hind (arvestades, et see pidi sisaldama hommikusööki, pesemisvõimalust, parkimiskohta ja WiFi't). Nüüd olid tähtsamad asjad paigas ja sai kooliga natuke tegeleda.
Enne minekut pidi siiski veel midagi tegema - plaan B oli vaja välja mõelda. Selleks otsisin lisaks käputäie punnsilmseid kaubalifte, ent asukohti kaardile pannes selgus, et plaan B tähendab suurt aja (ja raha) lisakulu - kõik varuvariandid olid Stuttgarti ümber. Aga mis teha, Das Beste oder nichts, planku punni ma omale tuua ei kavatse!
9. veebruaril, pärast seda, kui kõik vähegi mõeldavad variandid välja said prinditud, istusime Tallinnast lennukisse ning 2 tundi 40 minutit hiljem maandusime Weeze's. Väikese seletamise peale saime lennujaamast rendiauto ja alustasime oma teekonda 300 km kaugusele Bremenisse. Kohalejõudmise eest vastutas TomTom, mis sai oma tööga ilusti hakkama.
Hotell vastas ootustele: midagi erilist ei olnud, aga kõik vajalik olemas. Järgmisel hommikul sai kõhu ka täis ja oligi aeg minna kohtuma oma väljavalituga.
Auto asus ~40 km kaugusel Bremenist ning kohale jõudes oli kell juba 11. Niipea, kui aia taha jõudsime, tuldi juba võtmega. Müüjal (eraisik), oli sõbra poeg tõlgiks võetud ja inglise keeles sai kõik vajalikud asjad aetud. Uurisime autot väljast ja seest, seejärel väike proovisõit. Nagu kasutatud autode puhul ikka, olid ka sellel mõned vead, aga ei midagi hullu: mootor töötas rahulikult, käigukast vahetas ilusti, kõik lisad töötasid ning naha seisukord oli ka vastuvõetavates piirides. Põhilised mured olid mõned roostetäpid, lisaks olid veljed kannatada saanud, tagaluuk seisis harjavarre toel ja display'delt osad pixlid puudusid. Hind sulas ka natuke (oleks võinud vist rohkemgi kaubelda) ja hakkasimegi ostumüügilepingut täitma. Seejärel tuli auto ringiregistreerida, mis võttis aega pea pool päeva.
Ümberregistreerimiseks pidi jooksma 2 maja vahet. Esimeses anti mingid paberid, siis vut-vut 500 m kaugusele, kus tehti numbrimärke. Seal küsiti 85.00 € (numbrid + kindlustus viieks päevaks). Siis jälle tagasi esimesse majja, mis oli vahepeal kaheks tunniks lõunale läinud vms. Otsustasime ise ka väikese lõuna teha, mille automüüja oma nõudmisel meile välja tegi. Pärast kella kahte sai registreerimisega jätkata. Küsiti veel 10.50 € ning pidin korraks teise hoonesse numbrite järgi jooksma ja siis uuesti esimesse tagasi .
Kõigi ametnike kiuste said paberid siiski korda ja lubati, et nendega saame õnnelikult koju sõita. Tagasi müüja koju, kus otsiti välja kõik paberid, mis auto kohta olemas olid. Müüja sai oma autoga veel hüvasti jätta ja asusime teele.
Viisime rendiauto Bremeni lennujaama ära, ühtlasi proovisime internetti saada, aga tasuta WiFit ei leidnud mitte kuskilt. Õnneks oli sõpradel midagi paberile ka pandud, seega oli järgmine sihtpunkt olemas. Hannoveri jõudsime pimedas ning otsustasime järgmiseks päevaks välja puhata. Sama varustusega hotellitoa eest tuli seekord tiba rohkem välja käia. Pärast poole päevast tuhnimist autoturgudel hakkasime vaikselt kodu poole suunduma. Tee peale plaanisime veel kaks pikemat peatust: Berliinis ja Kaunases.
Berliinis sattusime kogemata täpselt samasse kanti, kus sõbrad mõne aasta eest olid käinud ja lubanud sinna enam mitte kunagi minna . Auto oleks saanud sealt osta, aga dokumendid pidavat 5 päeva pärast postiga järgi tulema . Selliste kahtlaste tehingutega me kaasa ei läinud ning jätkus sõit Kaunasesse.
Maksustatud teede kohta puudus meil igasugune info, otsustasime TomTomile selgeks teha, et ta meid nendest mööda juhataks. Pärast tunniajast sõitu muutsime meelt, ent TomTomi arvates oli juba hilja. Jäi mulje, et pooled Poola asulad said läbi sõidetud: iga paari maja pärast olid asula märgid väljas. Vahepeal läks maantee garaažide vahelt läbi, aga siis keeras kahe garaaži vahelt ära ning vahepealne kartus, et tee lõpeb tupikuga, kadus. Ootamatult teele tekkinud jäide oli Poola - Leedu piiri lähedale moodustanud mitme kilomeetri pikkuse veokite rivi, millest me vaikselt mööda hiilisime. Hiljem selgus ka viivituse põhjus - üks tõus oli "suhteliselt" libedaks muutunud ning tänu mittesobivale rehvivalikule saime seda ka omal nahal tunda . Kokku saime Poola teid "nautida" ligikaudu 16 tundi.
Lõpuks jõudsime ikkagi Leetu ning kohe, kui Kaunase autoturu värava taga autost välja sain, tuldi juba hinda uurima (Saksa numbrimärgid jätsid vist mulje nagu oleks äsja müügiks toodud). Loobusin igasugusest kauplemisest ning pugesin tagasi sooja, sõbrad läksid paaritunnisele jalutuskäigule. Kuna jõudsime sinna natuke liiga hilja, oli suurem pidu juba läbi ja võtta polnud enam midagi. Kaunases tegime veel enne äratulekut väikese lõuna ja järgmine peatus oli juba Tallinn.
Sõit Hannoverist Tallinna kestis 34 tundi, lisaks kulus aega veel autoturgudel käimisele ja söömisele. Sõitmine oli organiseeritud kahes vahetuses, 3-4 tunni kaupa (kaks autojuhti, kaks ärkvelhoidjat). Kilomeetreid tuli kuhugi 2000 kanti ning kombiinstrument näitas keskmiseks kütusekuluks 6.1 l/100km.
Eksamiteks õppimise vahepeal sai pingsalt tegeletud mobile.de sirvimisega. Siht oli seatud S210'le ning erilise tähelepanu alla olid võetud E270 CDI T ja E320T CDI (parema varustuse pärast). Et mudeliuuendusega paranes turvalisus, lisandus varustust ja ka välimus muutus kaasaegsemaks, siis jätsin näotõsteta masinad kõrvale.
Esimese sirvimisega jäi silma 4-5 masinat, millest parim tundus antud loo peategelane (samas pidi selle eest ka rahakotti rohkem kergendama). Kiire e-mail müüjale ei andnud tulemust, nagu arvata oli. Paari päeva pärast helistades sain kõik vastused kätte ja hakkas ka e-maili vahetus toimima. Sain mõned pildid, VIN koodi ja kinnituse, et autol on talverehvid all (et saaks tagasi Eestisse sõita). Proovisin oskuste ja tutvuste abil VIN koodist kõikvõimalikku infot välja pigistada, midagi häirivat kuskilt silma ei jäänud. Vahetasime müüjaga veel mõned e-mailid, et auto ikka alles oleks, kui ma Saksamaale jõuan.
Järgmisena rääkisin oma plaanist Saksamaale autot tooma minna paarile sõbrale, kes olid sarnase reisi paar aastat tagasi läbi teinud. Kuna tookord tuldi tagasi lennukiga, siis seekord pidi plaan põhjalikum saama. Sõbrad lõid ise ka kampa lootuses, et ehk jääb midagi huvitavat silma.
Kohe alguses võtsime eesmärgiks kulusid võimalikult madalal hoida, seega lükkasin mineku natuke kaugemale, et lennukipiletid odavamalt saada. Et Ryanair sel ajal veel Tallinnast Bremenisse ei viinud, ostsin piletid Düsseldorfi. Kuu aega varem ostes oli pilet üpris odav (kõik reisikulud on allpool väljatoodud) ja suure hirmuga ostsime ka tagasilennupiletid kohe ära.
Nüüd oli vaja paika panna, kuidas Düsseldorfist Bremenisse saada, rendiauto tundus selleks kõige mugavam variant.
Veel tuli leida mingi ööbimise võimalus ja nagu eelmiste asjade puhul oli ka seekord määravaks hind (arvestades, et see pidi sisaldama hommikusööki, pesemisvõimalust, parkimiskohta ja WiFi't). Nüüd olid tähtsamad asjad paigas ja sai kooliga natuke tegeleda.
Enne minekut pidi siiski veel midagi tegema - plaan B oli vaja välja mõelda. Selleks otsisin lisaks käputäie punnsilmseid kaubalifte, ent asukohti kaardile pannes selgus, et plaan B tähendab suurt aja (ja raha) lisakulu - kõik varuvariandid olid Stuttgarti ümber. Aga mis teha, Das Beste oder nichts, planku punni ma omale tuua ei kavatse!
9. veebruaril, pärast seda, kui kõik vähegi mõeldavad variandid välja said prinditud, istusime Tallinnast lennukisse ning 2 tundi 40 minutit hiljem maandusime Weeze's. Väikese seletamise peale saime lennujaamast rendiauto ja alustasime oma teekonda 300 km kaugusele Bremenisse. Kohalejõudmise eest vastutas TomTom, mis sai oma tööga ilusti hakkama.
Hotell vastas ootustele: midagi erilist ei olnud, aga kõik vajalik olemas. Järgmisel hommikul sai kõhu ka täis ja oligi aeg minna kohtuma oma väljavalituga.
Auto asus ~40 km kaugusel Bremenist ning kohale jõudes oli kell juba 11. Niipea, kui aia taha jõudsime, tuldi juba võtmega. Müüjal (eraisik), oli sõbra poeg tõlgiks võetud ja inglise keeles sai kõik vajalikud asjad aetud. Uurisime autot väljast ja seest, seejärel väike proovisõit. Nagu kasutatud autode puhul ikka, olid ka sellel mõned vead, aga ei midagi hullu: mootor töötas rahulikult, käigukast vahetas ilusti, kõik lisad töötasid ning naha seisukord oli ka vastuvõetavates piirides. Põhilised mured olid mõned roostetäpid, lisaks olid veljed kannatada saanud, tagaluuk seisis harjavarre toel ja display'delt osad pixlid puudusid. Hind sulas ka natuke (oleks võinud vist rohkemgi kaubelda) ja hakkasimegi ostumüügilepingut täitma. Seejärel tuli auto ringiregistreerida, mis võttis aega pea pool päeva.
Ümberregistreerimiseks pidi jooksma 2 maja vahet. Esimeses anti mingid paberid, siis vut-vut 500 m kaugusele, kus tehti numbrimärke. Seal küsiti 85.00 € (numbrid + kindlustus viieks päevaks). Siis jälle tagasi esimesse majja, mis oli vahepeal kaheks tunniks lõunale läinud vms. Otsustasime ise ka väikese lõuna teha, mille automüüja oma nõudmisel meile välja tegi. Pärast kella kahte sai registreerimisega jätkata. Küsiti veel 10.50 € ning pidin korraks teise hoonesse numbrite järgi jooksma ja siis uuesti esimesse tagasi .
Kõigi ametnike kiuste said paberid siiski korda ja lubati, et nendega saame õnnelikult koju sõita. Tagasi müüja koju, kus otsiti välja kõik paberid, mis auto kohta olemas olid. Müüja sai oma autoga veel hüvasti jätta ja asusime teele.
Viisime rendiauto Bremeni lennujaama ära, ühtlasi proovisime internetti saada, aga tasuta WiFit ei leidnud mitte kuskilt. Õnneks oli sõpradel midagi paberile ka pandud, seega oli järgmine sihtpunkt olemas. Hannoveri jõudsime pimedas ning otsustasime järgmiseks päevaks välja puhata. Sama varustusega hotellitoa eest tuli seekord tiba rohkem välja käia. Pärast poole päevast tuhnimist autoturgudel hakkasime vaikselt kodu poole suunduma. Tee peale plaanisime veel kaks pikemat peatust: Berliinis ja Kaunases.
Berliinis sattusime kogemata täpselt samasse kanti, kus sõbrad mõne aasta eest olid käinud ja lubanud sinna enam mitte kunagi minna . Auto oleks saanud sealt osta, aga dokumendid pidavat 5 päeva pärast postiga järgi tulema . Selliste kahtlaste tehingutega me kaasa ei läinud ning jätkus sõit Kaunasesse.
Maksustatud teede kohta puudus meil igasugune info, otsustasime TomTomile selgeks teha, et ta meid nendest mööda juhataks. Pärast tunniajast sõitu muutsime meelt, ent TomTomi arvates oli juba hilja. Jäi mulje, et pooled Poola asulad said läbi sõidetud: iga paari maja pärast olid asula märgid väljas. Vahepeal läks maantee garaažide vahelt läbi, aga siis keeras kahe garaaži vahelt ära ning vahepealne kartus, et tee lõpeb tupikuga, kadus. Ootamatult teele tekkinud jäide oli Poola - Leedu piiri lähedale moodustanud mitme kilomeetri pikkuse veokite rivi, millest me vaikselt mööda hiilisime. Hiljem selgus ka viivituse põhjus - üks tõus oli "suhteliselt" libedaks muutunud ning tänu mittesobivale rehvivalikule saime seda ka omal nahal tunda . Kokku saime Poola teid "nautida" ligikaudu 16 tundi.
Lõpuks jõudsime ikkagi Leetu ning kohe, kui Kaunase autoturu värava taga autost välja sain, tuldi juba hinda uurima (Saksa numbrimärgid jätsid vist mulje nagu oleks äsja müügiks toodud). Loobusin igasugusest kauplemisest ning pugesin tagasi sooja, sõbrad läksid paaritunnisele jalutuskäigule. Kuna jõudsime sinna natuke liiga hilja, oli suurem pidu juba läbi ja võtta polnud enam midagi. Kaunases tegime veel enne äratulekut väikese lõuna ja järgmine peatus oli juba Tallinn.
Sõit Hannoverist Tallinna kestis 34 tundi, lisaks kulus aega veel autoturgudel käimisele ja söömisele. Sõitmine oli organiseeritud kahes vahetuses, 3-4 tunni kaupa (kaks autojuhti, kaks ärkvelhoidjat). Kilomeetreid tuli kuhugi 2000 kanti ning kombiinstrument näitas keskmiseks kütusekuluks 6.1 l/100km.
Reisikulud kokku:
- Lennukipiletid neljale Tallinn - Düsseldorf (Ryanair, kuu aega ette ostetud): 52.00 €
- Lennukipiletid neljale Düsseldorf - Tallinn (Ryanair, kuu aega ette ostetud, igaksjuhuks): 95.96 €
- Rendiauto 24h, võtsime Weeze'st, tagasi andsime Bremenis (Hertz): 115.00 €
- Rendiauto kütus (Ford Fusion, kütusekulu ei tea, aga ~400 km sõitsime kokku): 48.31 €
- Hotell Riede neljale (kaks kahest tuba üheks ööks koos hommikusöögiga): 118.00 €
- Hotell Flora neljale (kaks kahest tuba üheks ööks koos hommikusöögiga): 138.00 €
- Kütus tagasisõiduks (ostes oli pool paaki): 193.13 €
- KOKKU (nelja peale, ilma söögi-joogita): 760.40 €
ESIMESED MULJED
Sõbrapäeval autot ARKis arvele võttes teadsin kohe mainida, et auto on seitsmekohaline (saksa tehnilises passis oli 5 kohta). Vaadati korra tagant sisse, et istmed ja turvavööd ikka olemas oleks ning sellega asi piirdus. Järgmisena sai tehnoülevaatus ära tehtud - jällegi no problemo. Et rahuliku südamega sõita saaks, lasin ka hoolduse ära teha.
Üldiselt olen autoga väga rahul: suur, mugav, ökonoomne ja jõudu jääb ülegi. Lisasid on omajagu, mistõttu igav ei hakka, pagasiruumi annab mitut moodi ümber sättida, keskmisel istmereal on jalaruumi piisavalt (viimast rida pole veel kasutanud), panipaiku jagub ka, müratasemele ei oska midagi ette heita, samuti ei raputa meie teedel hambaid suust.
Kütusekulust rääkides olen positiivselt üllatunud: maanteel olen paaril korral saanud hakkama 5.7 l/100km ja pikemal linnas tiirutamisel olen näinud numbrit 7.5! Viimase 3700 km keskmine püsib 7.0 peal.
Välimus on muidugi maitse asi. Aastaid tagasi ei meeldinud mulle punni disain üldse, kuid mida aeg edasi, seda rohkem ta on mulle meeldima hakanud. Siiski pean tunnistama, et järgmise põlvkonna E-klassi universaal näeb veel ilusam välja.
Pettumust on valmistanud ainult Webasto puudumine, praegu on autol peal mittetoimiv elektriline lisasoojendi, mis on ka lahtiühendatud. Veel võiks igaksjuhuks olla haagisekonks. Need vead on plaanis lähitulevikus kõrvaldada.
Üldiselt olen autoga väga rahul: suur, mugav, ökonoomne ja jõudu jääb ülegi. Lisasid on omajagu, mistõttu igav ei hakka, pagasiruumi annab mitut moodi ümber sättida, keskmisel istmereal on jalaruumi piisavalt (viimast rida pole veel kasutanud), panipaiku jagub ka, müratasemele ei oska midagi ette heita, samuti ei raputa meie teedel hambaid suust.
Kütusekulust rääkides olen positiivselt üllatunud: maanteel olen paaril korral saanud hakkama 5.7 l/100km ja pikemal linnas tiirutamisel olen näinud numbrit 7.5! Viimase 3700 km keskmine püsib 7.0 peal.
Välimus on muidugi maitse asi. Aastaid tagasi ei meeldinud mulle punni disain üldse, kuid mida aeg edasi, seda rohkem ta on mulle meeldima hakanud. Siiski pean tunnistama, et järgmise põlvkonna E-klassi universaal näeb veel ilusam välja.
Pettumust on valmistanud ainult Webasto puudumine, praegu on autol peal mittetoimiv elektriline lisasoojendi, mis on ka lahtiühendatud. Veel võiks igaksjuhuks olla haagisekonks. Need vead on plaanis lähitulevikus kõrvaldada.
PLAANID
- Rooste ja kraapsude tõttu teatud kohad üle värvida
- Asendada mittetoimiv elektriline lisasoojendi Webastoga
- Panna teisaldatav Westfalia haagisekonks
- Kuna hetkel kannan pidevalt 3 väravapulti endaga kaasas, siis ideaalis paneks ka Homelink'ga tahavaatepeegli
- Ja kui eelmised plaanid on täidetud, siis võiks juba kokkuklapitavad peeglid ka panna
- BOSE helisüsteem ei pidavat tänapäevaste lahendustega enam konkureerima, seega sellest olen nõus loobuma
PILDID
Bremeni lennujaamas rendiautot tagastamas
Vaade esiistmetele
[attachment=5022]
Vabandan, et auto must on. Paremad pildid siis, kui ilmad ilusamad.