17-08-2017, 05:53 PM
Tollega vast hea julge tunne,atm kästi peaks kompunnima
MB W140 500SEL, S600 ja teised ükssarvikud - Sm.Tihhonov
|
17-08-2017, 05:53 PM
Tollega vast hea julge tunne,atm kästi peaks kompunnima
13-11-2019, 02:47 AM
Joodikud ja muidu sõltlased on seisukohal, et head pohmelli ei tohi lasta raisku minna. Lugesin seda teemat algusest peale ja leidsin, et tegelikult oli ju täitsa tore teema. Milleks see kõik kanalisatsiooni lasta, parem ikka kohe peale võtta ... ja palju peale võtta. Muutsin pealkirja veits üldisemaks ja paneme aga edasi. Iseküsimus muidugi, kes keda ...
Mis sellest, et sõitmiseks kõnealune must 500SEL lõpuks ikkagi ei kõlvanud, aga ilus oli vaadata. Ja sellepärast tegelikult läks ka nii, et minu W140 saagad pole veel kaugeltki läbi. "Tule tagasi paha tüdruk!!!". Midagi pole teha, me kõik püüame oma ükssarvikut. Ja kuigi me teame, et seda üksildast ja tabamatut mütoloogilist looma saab legendi järgi endale allutada vaid neitsi, on meil - tugevatel ja karvastel siiski omad põikpäised eesmärgid. Suur osa mu tutvusringkonnast naerab mu üle, kuidas minu ükssarvik on raudselt W140. Mingi veetlev ja illusoorne ime, miraaž, millega ratsutamine tundub nii pagana ahvatlev, aga tegelikult lõpetan alati näoli poris ja mõnikord on veel kabjajälg ka otsaees. Aga jaht!!! Jaa ... ning klopime jälle püksipõlved puhtaks. Täna on minu elus neid autosid tegelikult kaks. Üks on mu hoolealune, üks päris enda oma. Esitlen neid fotodega, kus nad on oma kõige orgaanilisemas asendis - käru peal, teel remonti. Nimesid neil pole, kuid saage tuttavaks - must ja kuldne Must ei ole tegelikult must vaid tumesinine, kuid kuna meil mustemat pole, hüüame teda nii. Mõlemad on pikema teljevahega S600 versioonid. Must on aastast 1996 ja pärit Jaapanist. Kuldne on 1994 ja pärit Rootsist. Sõitud on mõlemad suurusjärgus 110-120 tuhat. Salongid ja üldine olek mõlemal üsna uuevärilises seisus. Ega inimene palju jaksa. Üks jaht korraga. Kaks aastat mängisin mustaga. Tema ärkamine oli väga vaevaline. Esiteks olid tal paar aastat võtmed kadunud ja varuvõti teda käima ei pannud. Siis kui sain jälle võtme, ei soostunud mammut ärkama. Käru peal sõitis hästi, aga ise ei tahtnud. Selgus, et bensiinipump oli hapuks läinud. Saanud selle korda, ärkas ta küll ellu, kuid sõitis nagu vahelduva eduga. Puterdas, rapsis, jõudu polnud, mingi ilge vibra oli kiirendusel sees jne jne. Korra Lasnamäel suri lausa nii ära, et oli vaja koguni kiirabi kutsuda. Küll temaga sai tegeletud palju. Aga lõpuks saime ta tõepoolest korda ja temaga saigi nagu päriselt sõita. Selgus isegi selline reaalne tõde, et kui mootor korralikult ei käi, tekitab ta kiirendusel keresse sellise paraja vibra, et tundub nagu oleks kardaanipukk lõhki. Aga tegelikult on lihtsalt löövad süütepoolid üle. See auto on nüüd viimased suved saanud sõita ja olulisi tagasilööke pole enam olnud. Isegi kliima ja parkimisandurid töötavad. Selle jubeda sarve võtsin talt stangelt ära, puhastasin esituled seest ära ja panin uued Xenoni pirnid ning täna on ta igati kena S-klass. Otsisin küll, kuid selgub, et tema kasutusest väga pilte polegi teinud. Mingid kaadrid tema argipäevadest siiski leidsin. Kasutada on teda nii hea kui üks S600 olla saab. Meie majas naudivad teda eeskätt need, kes tahavad vahelduseks sõita mingi teistmoodi autoga, kuid päris vanatehnikaga ei viitsi igapäevaselt rassida. Olgugi et 23 aastat vana, on ta siiski päris tänapäevane ja lihtsalt kasutatav auto. Ehkki W140 S600 iseenesest ei ole minu hinnangul maailma mõnusam auto millega inimene võiks sõita. Ma ei räägi siinkohal tema pidamise keerukusest ja jämedast kõrist, see on täitsa omaette teema. Mulle ta lihtsalt väga ei meeldi. Minu meelest tema 48 klapiline ja liiga raevukaks forseeritud 6,0 V12 ei ole luksusautole nauditav mootor, eriti komplektis tema arusaamatult "vedelate" sõiduomadustega. Aga antud auto puhul on hea, et tegemist on lõpuaastate eksemplariga ja seetõttu üsna turvaline variant mida omada. Tema kaasajastatud ühevärviline kere ja valged tuled muudavad ta puritaanidele mitteatraktiivseks, kuid kogemused on nüüdseks näidanud, et teda on ikka märksa lihtsam hallata kui algusaastate autot. Samuti teevad tema moodsamad (ehkki omas ajas juba totaalselt ajast maha jäänud) lisad ta argikasutuse veidi hõlpsamaks. Seega suures plaanis ikkagi kiidusõnad. Kui must sai korda, oli järg kuldse käes. Aga tema end juba nii kergelt kätte ei andnud.
Terve aasta poole aastaga
14-11-2019, 11:09 PM
"Minu meelest tema 48 klapiline ja liiga raevukaks forseeritud 6,0 V12 ei ole luksusautole nauditav mootor" - Just! om606 on õige valik
Ilusad autod mõlemad, silm puhkab.
15-11-2019, 10:32 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-11-2019, 10:33 AM ja muutjaks oli v6sa.)
(14-11-2019, 11:09 PM)cornah Kirjutas: "Minu meelest tema 48 klapiline ja liiga raevukaks forseeritud 6,0 V12 ei ole luksusautole nauditav mootor" - Just! om606 on õige valik Njaa, V8 on siiski seisusekohasem, kui R6. Rääkimata sellest, et lagisev diisel võiks jääda taksode ja kaubikute maailma. Aga nagu näha juba valmistajate valikust, igaühele leidub oma. Kusjuures see kohatu raevukus tuleb pigem sellest, et meil pole V12 midagi ette võtta. Kusagil Saksa Autobahnil vasakus reas paugutades pole liigse võimsusega muret kiiruse 200 km/h paremal poolele . Linnas või meie külateedel keerutades on ilmselt väga hoolikalt vaja oma paremat jalga talitseda Muus osas harjumuspäraselt nauditav lugemine. Palun jätkata!
15-11-2019, 11:43 AM
Seda ma arvasin, et leidub keegi kes mu sarkasmist aru ei saa. Minul on vähemalt ilus sile pill, aga sinu roostes kärakat ei päästa isegi V8. Vabandan OT pärast, aga kui keegi kutsub minu MBd lagisevaks taksoks, siis võtan seda isikliku solvanguna.
15-11-2019, 12:46 PM
Palun lahkesti solvuda ja nautida seda sobival temperatuuril.
Mul ei ole ühtegi V8 kahjuks. On paar lagisevat ridamootorit. Aga kuidas säärane ehteestlaslik näopeks minu suunas seondub praeguse teemaga?
15-11-2019, 03:40 PM
Ei ole mingit näopeksu, lihtsalt järgmine kord võiks naljast aru saada ja mitte vastata solvanguga.
15-11-2019, 03:48 PM
Võimsust ei ole kunagi liiga palju
Ilusad autod õigete mootoritega
SEC-i sõltlane.
560SEC, G55, 190E 2,0B, C400 4M Coupe
15-11-2019, 09:28 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-11-2019, 09:29 PM ja muutjaks oli v6sa.)
(15-11-2019, 03:40 PM)cornah Kirjutas: Ei ole mingit näopeksu, lihtsalt järgmine kord võiks naljast aru saada ja mitte vastata solvanguga. Solvata ei ole võimalik. Solvuda on võimalik. Aga see ongi praegu moes, seega on kõik hästi ja ajastutruu. Aga kus on järgmine osa, milles lahatakse jahti kuldsele ükssarvikule?
16-11-2019, 01:37 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 16-11-2019, 01:42 PM ja muutjaks oli Sm. Västrik.)
Jumal tänatud, et on hullumeelseid sõpru, kes selliste asjadega mängida jaksavad. Niimoodi saab ise kõrvalt kaeda ja ja ei pea kõike seda valu omal nahal tundma, aga vahepeal sõita lubatakse ehk ikka.
Hiljutised kokkupuuted erinevate R6 mootoriga isenditega aga kinnitavad jätkuvalt, et väikese mootoriga W140 on lihtsasti käsitletav ja peaaegu vilgas auto ning linnas isegi parem kasutada kui mõni E-klass. Ka V8 on kahtlemata hea, aga peab ütlema, et R6, olgu ta kütuseks diisel või bensiin, võtab sellelt autolt märkimisväärse osa tema tajutavast raskusest ning teeb ta igapäevakasutuses kuidagi meeldivaks. W140 V12 mootori problemaatilisust ja luksusautole pisut sobimatuks muutumist on Mercedese mootoriinsenerid ka ise kinnitanud (nt selles suurepärases dokumentaalvideos alates ajapunktist 55:20). https://youtu.be/ihNVOLOuo7M Sportauto mootorit ja luksusauto rahu ongi lihtsalt liiga keeruline kombineerida, aga kui olud sunnivad, peab ju tootjana vajadusel isegi kiitma. :p Tubli mees, et neid elus hoiad ja elustad, Sm.Tihhonov, sest paljude närvikava ei peaks sellele vastu ja nad ostaksid endale VW Golfi, sest sellega on ju lihtne... või oota... Sa tegid ju ka nii, aga paremaks ei läinud. https://foorum.vwklubi.eu/viewtopic.php?f=50&t=151130 Edu ja jaksu ja tänud, et aitad maailmale tõestada, et see kõik on kuidagi võimalik ning ilus. Parimate soovidega, Tauno
22-12-2019, 01:06 AM
Korrastasin arvutis pildikatalooge ja pilk jäi pidama ühel fotol, kus mu kaks kullakallist mammutit on kenasti koos kaadrisse sattunud. Jäin mõtlema, et kui kirgas ja vaheldusrikas oli meie automaailm veel üsna hiljuti. Keerame end tagasi 90-te algusesse ja vaatame otsa neile autodele.
Oli 90-te algus ja mõlemad olid absoluutsed tippklassi luksuautod. Mercedes võrdlemisi värske asi, Bentley juba 10+ aasta vanusena lõpusirgele lähenev mudel. Nad on umbes ühesuurused (ca 5,2 meetrit), üheraskused ja ka sarnase töömahuga mootoriga. Mõlemad tootjad pakkusid oma äranägemise järgi parimat võimalikku autot maailma jõukamatele klientidele. Kui vaadata 1994.aasta hinnakirja, siis S600L maksis 199900 Šveitsi franki ja lühike Bentley Turbo R 306500 franki. OK, Mercedesele tuli veel varustus juurde osta, mis viis ta Bentley hinnale ligemale. Näiteks Ferrari Testarossa uuendus 512TR maksis 282000 ja BMW 750iL ainult 131000. Võiks eeldada, et need kaks maailma tippu kuuluvat luksusautot võiksid omada midagigi sarnast veel peale oma mõõtmete ja kütusekulu. Aga ei. Nagu siga ja kägu, täiesti teistelt planeetitdelt tulnud asjad on. Erinev on kõik, alates juba lähenemisest kuidas üldse autot ehitada, mis sümboliseerib kvaliteeti, milliseid omadusi peaks auto pakkuma, mis on oluline ja mis vähetähtis jne. Puht tehniliselt oli Bentley Mercedesega võrreldes täiesti aegunud toode, käsitöönduslikult ehitatud, tema varustus oli lihtne ja tema tehnilised lahendused ebamugavad kasutada. Temas oli vähem ruumi, tema pakiruum oli väiksem, tema ergonoomika imelik, ta on aeglasem, ta pidurdab kehvemini, teeb maanteel rohkem müra … ehk siis kõik oleks justkui nagu kehvem. Aga sõita on parem. Lihtsalt tunnetuslikult pakub see vana auto nii vahetut, filtreerimata ja samas rafineeritud sõiduelamust, et tema roolis sa lihtsalt ei tüdine sellest klassikalisest "I'm driving a MOTOR-CAR" tundest. Ta ei üritagi peita oma suurust, ta on raskepärane, kuid ta kuidagi oskab oma suuruse keerata oma vooruseks, see mootor sobib talle ja ta lihtsalt mõjub sõites imposantsena ja oma suurele kogule vaatamata on ta super linnaauto. Mercedesel käib kõik läbi mugavusfiltri, hääletu, pehme, ülikerge kasutada, isegi tuulemühin ei tule tuppa. Kuid peegli teine külg on, et ta mõjub tee peal vedela ja tundetuna, ta vedrustus ei suuda toime tulla kehva teega, ta kõigub ja õõtsub, ta on kurvides ebakindel ning tema ülevõimendatud rool tundub peale mõningast kasutamist täiesti vale. Ehk näiteks mind see "võltskergus" hoopis väsitab. Tema pakutav varustus ja tehnoloogiline täpsus on küll hoopis teisest klassist, kuid see jääbki omanike otsustada kas elektrilisad kaaluvad üle käsitöö fiilingu ja kallite materjalide lõhna. Ja mulle tundub, et need kes omal ajal maksid kõige kallima Mercedese hinnale veel omajagu juurde, said selle eest vanamoelise ja näiliselt igati kehvemalt ehitatud auto võisid rahul olla - juba see üksi on vägev tunne, et sa saad rohkema raha ees vähem ja ainult vähesed saavad niisugust mõtlemist endale lubada. Sorteerisin veidi pilte ja püüdsin leida neist mammutitest sarnaseid rakursse Aga olgu, edasi Mercedese juurde. Kuldne S600 jõudis minu kätte 2015 aastal ja jättis siis väga hea mulje. 2016 aastal alustasime entusiastlikult hooaega, kuid ega ma palju temaga mängida ei saanud. Punni läinud tagarehvid olid väike probleem tema prognoosimatute tujude kõrval. Täiesti ootamatult hakkas täiesti laitmatult toiminud auto ühel hetkel puterdama ning summutist musta suitsuga segatud bensiini välja ajama. Lonkasime Lesvensisse ja tuvastati õhulugeja viga. 1994 oli kasutusel veel jagajatega vanema tüübi mootor, mis kasutas ka vanu õhulugejaid. See vanem variant V12-st on mitmeti kehvem pidada kui uuem. Ka meie maja kogemused näitavad, et uuema süütepoolidega mootoriga on jama vähem ning tema varuosad paremini kättesaadavad. Sellele vanale näiteks pole enam võimalik osta uusi õhulugejaid. Asendusi ka pole. Samas uuema mudeli omad maksavad mõnikümmend eurot ja on letis müügis. Samuti on uuema mudeli poolidega süütesüsteem palju töökindlam lahendus. Ma ei tea millal täpselt see uuem tuli, ilmselt mudeliaastaga 1996 ehk, kui tuli ka uuem kliima ja valged tagatuled. Tookord mul vedas, sain Lesveni abiga kasutatud õhulugeja ning auto hakkas jälle sõitma. Sõber Tauno oli endale selgeks teinud tagavedrustuse peenemad nüansid ja nii õnnestus seltsimees ära rääkida ja ta mingi kord meeleoluka VanaTallinna õhtu järel selle autoga Tartusse saata. Kuigi see oli ammu juba, siis tahaks mäletada, et Tauno käes sõitis see auto hästi ja tagaotsa kõrguse saime ka kenasti paika. Tallinna tagasi jõudes hakkas taas mootorist jõud kaduma. Ta nagu sõitis, kuid tunda oli, et puterdas kõikidel pööretel ja õiget minekut polnud. Vahepeal pani ASR tule põlema ja läks täitsa katki. Siis remonti viies jälle töötas jne, jne. Lõpuks ei viitsinudki temaga enam tegeleda, usaldada teda ei saanud, korda teha ei osanud ning lükkasin ta seina äärde. Terve 2017 ja 2018 auto rohkem seisis. 2019 tekkis taas huvi. Leppisin talle diagnostika aja kokku Rakveres ja otsustasin, et lonkan temaga omal jalal sinna. Minu üllatuseks oli auto end vahepeal korda seisunud ja Rakveres midagi remontida nagu polnudki. Sain teda kasutada ca 2 kuud, kuni täitsa ootamatult kadus kuhugi pool mootorit. Seekord ei olnud ta sellise olemisega, et ise korda seisaks. Kuigi ma täitsa mitu nädalat proovisin. Käru peale ja Rakverre tagasi. Mitmete rumalate asjaolude kokkulangemise tõttu suutsin autot käru pealt maha ajades veel ka tagurpidi vastu posti sõita. Tundus kuidagi nagu täispank. No ei saa seda ükssarvikut kätte, pigem ikka kabjaga kümnesse. Tehniliselt tehti auto jälle korda. Selgus, et seekord oli läbi põlenud süütepool. Neid õnneks oli veel saada ja hindki oli mõistlik. Ühtlasi saime korda ka kiirustundliku roolivõimendi, mis temal polnud kunagi töötanud. Auto sõitis koju nagu siidi ja hakkasin taas uskuma, et kuskil pilvede peal äkki paistabki päike. Kuni järgmisel õhtul oli mootoril jälle jõud kadunud ning armatuuris põles nõudlikult AAA ESS ERR !!! Ja siis kaks päeva hiljem läks ta jälle ise korda Ehk siis tundub, et selles maailmas väga erandeid ei tehta. Kui tahad "kuuesajast" pidada, siis juhtmekimpude vahetamisest pääsu pole. Hakkan end selle mõttega harjutama. Mingid nädalad hiljem ajasin auto garaazi ja püüdsin mingeid mõtteid hakata koondama. Tunnistan, et tegelikult juurdlesin ja vaidlesin endaga selle üle, et äkki pole mõtet seda autot üldse taastada? Ja ma pole siiani kindel, et kas ikka on. Sest olgugi, et kuuesajase ümber keerutatakse palju tolmu kui vägev ja ülim auto ta ikka oli ja milline verstapost Mercedese ajaloos ... pole S600 reaalsuses kuigi väärtuslik Mercedese mudel. Neid saab siiani valida ja osta alla 10000 euroses hinnaklassis ning arvestades tema kapriisset iseloomu ja üüratuid kulusid, pole ma veendunud et see auto väga hinda üldse kunagi läheb. Need kes teda ihaldavad, ei jõua teda pidada ning need kes jõuavad … nende jaoks pole ta ehk piisavalt huvitav ikkagi. Samas vaadates W140 heas korras kasutatud varuosade hindu eBay's tundus täiesti majanduslikult põhjendatud mõte auto üldse ära hukata ja varuosadeks müüa. Aga noh … minu mõtted tembeldati liiga radikaalseks ja ei leidnud ma sõpruskonnas toetust. Ja odavalt maha müüa tundus veel mõttetum. Nii ta ikka väikseks projektiks taas läks. Tagaosa sirutamiseks palusin appi professionaalse plekksepa. Omamoodi tähelepanuväärne on W140 auto pleki kvaliteet. Paar nädalat haljana olnud plekk oli pelgalt õhuniiskusest juba roostetama hakanud. Mõne teise autoga saab mitu aastat nii sõita, et värvitäkked roostetama ei hakka. Kuna juba värvimiseks läheb, otsustasin ühe soojaga ära vahetada ka esistange. See pre-face mudeli esistange on mind häirinud algusest peale. Ja nii ta siis nüüd seisab koos paari teise patsiendiga kuuris ja ootab aega mil keegi ta ette võtab. Äkki uus aasta toob uudiseid.
13-08-2023, 12:57 PM
Hea lugemine nagu alati ja kenad autod meeldiva varustusega. Kas kuldse Mammuti elus on toimunud ka muutuseid viimastel aastatel?
W124 E320 US
|
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
|