27-04-2009, 12:23 AM
Viimase poeretkega tõin hulka igasuguseid pisidetaile. Hakkasin siis neid sortima ning vaatama, et mida nendega teha saaks. Võtsin ette üsna lihtsana näiva töö. Mul oli ühel tagaukse aknatõstukil katki see plastikust kelk, mis mööda klaasi siini sõidab. Varuosade programmi slaidil oli ta osana olemas ja ma tahtsin teda tellida. Varuosamüüja informeeris, et neid tükke on enne ka tellitud, kuid nendega on mingi jama, et need asjad ei sobi ja neid ei saa vahetada. Minu poolt kirjeldatud probleemi lahendamiseks tuleb tellida terve aknatõstuk. Et neid olla ennegi tellitud ja W126 tüüpviga. Ma ei saanud siis aru mida ta mõtles. Jäin enda juurde kindlaks ja tellisin selle mõnekümne kroonise jupi siiski ära. Mis mõttes ei saa vahetada???
Asudes asja juurde hakkasin taipama mida müüja mõtles. Siin esimesel pildil on näha vana katkine detail ning uus. Ning teiselt pildilt loeb välja ka olukorra kirjelduse - kuidas sa paned selle plastiku aknatõstuki külge??? Uuel plastikul on see junn küll kaasas, mille otsas ta istub, kuid aknatõstukil ei käi see nupp ju küljest ära. Ehk tõesti - see plastikust kelk ei ole kergesti vahetatav.
Ma olen Volgasid ehitades sellega korduvalt kokku puutunud, et varuosa auto külge kohe üldse ei sobi ning kõik tuleb ringi ehitada. Ja veel on Volgad õpetanud, et kõik asjad käivad lahti ning kõike mis inimene on valmistanud saab ka remontida. Uut tõstukit nüüd kindlasti ostma ei hakka.
Asusin aknatõstukit eemaldama. Tee või tina, kuid mina ei mõelnud välja, kuidas on inseneride poolt mõeldud selle eemaldamine. Tõstuki küljes on mootor, mootori küljes on ju juhe ning ühtegi pistikut vahel pole. Ebareaalne. Lõpuks otsustasin lammutada laiali elektriakna lüliti pistiku. Sest sinna jooksevad kõik juhtmed kokku. Kirjutasin paberile kogu pistiku skeemi, mis juhe kuhu auku läks ning nokkisin tõstuki juhtmed pistikust välja.
Sain siis kätte sihukese detaili.
Vedasin kapi alt välja vana hea kingsepa tööriista. Hea raske asi, mille peal saab kõiki töid teha. Ning puurisin selle otsiku oma klaasitõstuki küljest lahti. Järgi jäi ilus auk, kuhu sobis täpselt sisse uue kelguga kaasas olnud klaasitõstuki otsik.
Panin asjad õiges järjekorras kokku ning valtsisin (või hoopis stantsisin???) selle uue otsiku oma klaasitõstukile külge. Tekitasin lihtsalt sellise hea tugeva punkti kuhu vastu see otsiku südamik toetada nii et plastik viga ei saaks ning kolkisin teiselt poolt kuvaldaga otsa lapikuks. Mingeid eritööriistu polnud vaja. Täpselt sama tehnoloogiaga oli ka originaal kinnitatud. Kinni jäi sama kõvasti kui originaal.
Veidi muterdamist ning valmis ta oligi. Kõik toimib, ise olen rahul.
Asudes asja juurde hakkasin taipama mida müüja mõtles. Siin esimesel pildil on näha vana katkine detail ning uus. Ning teiselt pildilt loeb välja ka olukorra kirjelduse - kuidas sa paned selle plastiku aknatõstuki külge??? Uuel plastikul on see junn küll kaasas, mille otsas ta istub, kuid aknatõstukil ei käi see nupp ju küljest ära. Ehk tõesti - see plastikust kelk ei ole kergesti vahetatav.
Ma olen Volgasid ehitades sellega korduvalt kokku puutunud, et varuosa auto külge kohe üldse ei sobi ning kõik tuleb ringi ehitada. Ja veel on Volgad õpetanud, et kõik asjad käivad lahti ning kõike mis inimene on valmistanud saab ka remontida. Uut tõstukit nüüd kindlasti ostma ei hakka.
Asusin aknatõstukit eemaldama. Tee või tina, kuid mina ei mõelnud välja, kuidas on inseneride poolt mõeldud selle eemaldamine. Tõstuki küljes on mootor, mootori küljes on ju juhe ning ühtegi pistikut vahel pole. Ebareaalne. Lõpuks otsustasin lammutada laiali elektriakna lüliti pistiku. Sest sinna jooksevad kõik juhtmed kokku. Kirjutasin paberile kogu pistiku skeemi, mis juhe kuhu auku läks ning nokkisin tõstuki juhtmed pistikust välja.
Sain siis kätte sihukese detaili.
Vedasin kapi alt välja vana hea kingsepa tööriista. Hea raske asi, mille peal saab kõiki töid teha. Ning puurisin selle otsiku oma klaasitõstuki küljest lahti. Järgi jäi ilus auk, kuhu sobis täpselt sisse uue kelguga kaasas olnud klaasitõstuki otsik.
Panin asjad õiges järjekorras kokku ning valtsisin (või hoopis stantsisin???) selle uue otsiku oma klaasitõstukile külge. Tekitasin lihtsalt sellise hea tugeva punkti kuhu vastu see otsiku südamik toetada nii et plastik viga ei saaks ning kolkisin teiselt poolt kuvaldaga otsa lapikuks. Mingeid eritööriistu polnud vaja. Täpselt sama tehnoloogiaga oli ka originaal kinnitatud. Kinni jäi sama kõvasti kui originaal.
Veidi muterdamist ning valmis ta oligi. Kõik toimib, ise olen rahul.
Terve aasta poole aastaga