11-03-2009, 04:40 PM
Järjejutu jätk:
Võtsin nõuks kinnitada autole külge esitiivad ning paigaldada küljekarbid. Selleks, et seda teha, eemaldasin kõigepealt kogu küljekarbi plastiku, kuna seal sees oli 15 aasta sopp. Seda oli nii palju, et garaazi põrand oli pärast nagu kartulimaa. Samuti oli ta aastate jooksul nii kõvaks läinud, et soppa tuli kruvikaga raiuda nagu betooni. Sealjuures oli hämmastav, et karbid ei olnudki roostes. Ainult otsast oli veidi mullitama hakanud. Käiasin puhtaks ja katsin kivikaitsmega. Kinnitasin tiivad. Hakkasin paigaldama küljekarbi seda plaati, mis tiiva küljes käib ja selgus, et karp jääb umbes pool cm teistest väljapoole. Uurisin niipidi ja naapidi ning veendusin, et viga peitub tiivapleki profiilis. Tiiva alaosa, mis oli mäletatavasti B-kat, on nii vale kujuga, et karpi normaalselt kinnitada ei saagi. Keevitaja viga see ei olnud, sest keeviskoht oli hoopis kõrgemal ning selgelt oli näha, kuidas B-kati tiivaosal olid mõned painded (need, mis uksevahesse varju jäävad) halvasti välja löödud. Ja nii ma siis väänasin paar tundi plekki. Panin tiiva külge, vaatasin, võtsin jälle ära ja väänasin jälle. Ja nii terve õhtu.
Võtsin vana originaalvõre näppu ja läksin kroomimeeste juurde. Jutuga, et " tehke ilusaks". Sain teada, et see töö maksab vähemalt 5000 krooni. Nende soovitus oli, et kui uus komplektne detail maksab esinduses 7400 krooni, siis mine osta ära. Saavat lihtsamalt, kindla kvaliteedi ja isegi kokkuvõttes ehk soodsamalt. Liistu kroomimise hinda ei hakanud parem küsimagi. Seda antakse ju poes puhta muidu, ainult 3900 krooni!!!
Jätkasin varuosade hinnapäringutega:
Esistange kroomliist (keskosa) - 3936 (A), 3300 (B)
Esitule klaasid, tk - 1270 (A), 680 (B)
Esimene suunatuli, tk - 1160 (A), 580 (B)
Tellisin ära origiaal võre ja stange keskosa liistu.
Tegelesin vahepeal tuledega. Vaatasin auto ID plaadilt, et konkreetne auto on varustatud Bosch valgustusseadmetega. Ostsin komplekti Boschi tulesid (õigemini suunad + põhitulede klaasid) hinnaga 2450 krooni.
Siis düüblid. Esistange liist kinnitub kokku 15 klambriga, mis on kõik spetsiifilised metallist nikerdised. Kokku on liistu hoidmiseks kolme erinevat tüüpi klamberid. Isegi kruvid on mingid imelikud ja neid on ka kaks erinevat tüüpi. Lisaks ostsin esimeste karpide kinnitamsieks vajaliku inventari, kolme tüüpi düübelid ja nende vastuseid, millest kroomliistu kinnitused on taas metallist keerulised detailid. Kõik see rõõm (kõik klambrid+kruvid+poldid+düüblid) kokku maksis Silberautos 1252 krooni. Mu meelest hästi saadud krt. Ma oli juba selleks valmis, et ainuüksi stange kinnitamine maksab vähemalt 1500, pluss veel karbid.
Ise rahul. Auto ehitamine on täielik rõõm, kui saad poest kotikesega uusi juppe tuua. Volgaga nii ei ole.
Kevadeks oli auto komplekteeritud. Soetasin alla veel uued rehvid Nokian NRV, mis pidid sobima luksusautole oma väikse veeremüra poolest. Välimuses jäid küll veel mõned puudujäägid, kuid need likvideerin sel kevadel. Üldiselt sai päris ok.
Siin on esimene sõit selle autoga pärast restaureerimise esimese järgu lõppu. Kevad 2006.
Veel mõned kaadrid samas sõidust:
... järgneb
Võtsin nõuks kinnitada autole külge esitiivad ning paigaldada küljekarbid. Selleks, et seda teha, eemaldasin kõigepealt kogu küljekarbi plastiku, kuna seal sees oli 15 aasta sopp. Seda oli nii palju, et garaazi põrand oli pärast nagu kartulimaa. Samuti oli ta aastate jooksul nii kõvaks läinud, et soppa tuli kruvikaga raiuda nagu betooni. Sealjuures oli hämmastav, et karbid ei olnudki roostes. Ainult otsast oli veidi mullitama hakanud. Käiasin puhtaks ja katsin kivikaitsmega. Kinnitasin tiivad. Hakkasin paigaldama küljekarbi seda plaati, mis tiiva küljes käib ja selgus, et karp jääb umbes pool cm teistest väljapoole. Uurisin niipidi ja naapidi ning veendusin, et viga peitub tiivapleki profiilis. Tiiva alaosa, mis oli mäletatavasti B-kat, on nii vale kujuga, et karpi normaalselt kinnitada ei saagi. Keevitaja viga see ei olnud, sest keeviskoht oli hoopis kõrgemal ning selgelt oli näha, kuidas B-kati tiivaosal olid mõned painded (need, mis uksevahesse varju jäävad) halvasti välja löödud. Ja nii ma siis väänasin paar tundi plekki. Panin tiiva külge, vaatasin, võtsin jälle ära ja väänasin jälle. Ja nii terve õhtu.
Võtsin vana originaalvõre näppu ja läksin kroomimeeste juurde. Jutuga, et " tehke ilusaks". Sain teada, et see töö maksab vähemalt 5000 krooni. Nende soovitus oli, et kui uus komplektne detail maksab esinduses 7400 krooni, siis mine osta ära. Saavat lihtsamalt, kindla kvaliteedi ja isegi kokkuvõttes ehk soodsamalt. Liistu kroomimise hinda ei hakanud parem küsimagi. Seda antakse ju poes puhta muidu, ainult 3900 krooni!!!
Jätkasin varuosade hinnapäringutega:
Esistange kroomliist (keskosa) - 3936 (A), 3300 (B)
Esitule klaasid, tk - 1270 (A), 680 (B)
Esimene suunatuli, tk - 1160 (A), 580 (B)
Tellisin ära origiaal võre ja stange keskosa liistu.
Tegelesin vahepeal tuledega. Vaatasin auto ID plaadilt, et konkreetne auto on varustatud Bosch valgustusseadmetega. Ostsin komplekti Boschi tulesid (õigemini suunad + põhitulede klaasid) hinnaga 2450 krooni.
Siis düüblid. Esistange liist kinnitub kokku 15 klambriga, mis on kõik spetsiifilised metallist nikerdised. Kokku on liistu hoidmiseks kolme erinevat tüüpi klamberid. Isegi kruvid on mingid imelikud ja neid on ka kaks erinevat tüüpi. Lisaks ostsin esimeste karpide kinnitamsieks vajaliku inventari, kolme tüüpi düübelid ja nende vastuseid, millest kroomliistu kinnitused on taas metallist keerulised detailid. Kõik see rõõm (kõik klambrid+kruvid+poldid+düüblid) kokku maksis Silberautos 1252 krooni. Mu meelest hästi saadud krt. Ma oli juba selleks valmis, et ainuüksi stange kinnitamine maksab vähemalt 1500, pluss veel karbid.
Ise rahul. Auto ehitamine on täielik rõõm, kui saad poest kotikesega uusi juppe tuua. Volgaga nii ei ole.
Kevadeks oli auto komplekteeritud. Soetasin alla veel uued rehvid Nokian NRV, mis pidid sobima luksusautole oma väikse veeremüra poolest. Välimuses jäid küll veel mõned puudujäägid, kuid need likvideerin sel kevadel. Üldiselt sai päris ok.
Siin on esimene sõit selle autoga pärast restaureerimise esimese järgu lõppu. Kevad 2006.
Veel mõned kaadrid samas sõidust:
... järgneb
Terve aasta poole aastaga