10-03-2009, 08:16 PM
Veel enne auto restaureerimise tööde alustamist uurisin veel ajalugu ja taustainfot. Kontakteerusin hr Arno Sillatiga, kes oli üks MB esinduse asutajatest. Samuti leidsin mehe, kes sai uuena minu Mercedes-Benz peale juhiks ning sõitis temaga umbes 5 aastat.
Selgus palju huvitavat. Auto telliti tolleaegse riikliku väliskaubandusorganisatsiooni Estimpex poolt. Tellimus vormistati 31. mail 1990, seega veel enne kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu autobaasist sai ametlikult Mercedes-Benz esindus. Aga vormistus kais nö. käsikäes – tehase esindajad, autobaasi esindajad ja tellija esindajad. Kokku tellis Estimpex siis 4 autot – 3 sõidukat (260 SE, 230 E ja 230 TE) ning 1 mikrobussi MB 310. 260 SE (tellimuse number 0057500159, 575 selles koodis tähendas N.Liitu, hiljem Eesti oli 523) telliti eesmärgiga anda see kasutamiseks loodavale Riigikantselei autobaasile. Estimpex oli riiklik struktuur, eraettevõtete puhul tekiks sellise käitumise puhul küsimusi. Auto saabus Eestisse vahetult enne MB esinduse avamist 13.-16. dets 1990, oli väljas ka avamisnäitusel ning peale seda võeti kasutusele külaliste autona.
VIN dekooderi abiga võib samuti tuvastada auto ametlikuks diileriks Soviet Union (USSR)
![[Pilt: VIN_dekodeering.jpg]](http://www.volga.ee/albumphoto_dl/VIN_dekodeering.jpg)
Konkreetse auto hind: 64.785,- DM. S-klassi auto kohta suht odav hind, ka sel ajal. Aga ega rahaga ei olnud priisata ja see tingis kõige odavama baasauto valiku. Varustusega lollilt kokku ei hoitud, vajalikud lisad olid peal.
Järel käis kõigil kolmel Estimpexi sõidautol firma oma delegatsioon osakonna juhataja Raivo Raidmetsa juhtimisel (lisaks 3 autojuhti). Sedaanid saadi kätte Sindelfingeni tehase klienditeenindusest ja T-mudel (ehk universaal) kusagilt Põhja poolt ühest MB esindusest (põhjus oli vist selles, et universaale tehti teises tehases).
Konkreetse tippjuhi personaalne auto pole ta kunagi olnud. Kuigi algselt oli mõte anda ta kasutamiseks tollasele Ülemnõukogu Presiidiumi esimehele sm Arnol Rüütlile, siis seltsimees Rüütel loobus sellest. Tema kasutas edasi oma valget Gaz 3102. Peale külaliste autona sõitmist oli Mercedes kasutusel nn. karusellsüsteemis ja vastupidava autona leidis pidevat rakendust nii Eestis kui ka väliskomandeeringutes, kuid seda alles peale 1995. aastat.
Mercedese algne ametlik registreerimismärk oli 007AAK, kuid valitsuse autole kohaselt kasutati plaate 007AAA. Igal juhul alarmi paigaldus jms dokumendid on tehtud autole 007AAA. Mingil hetkel mingi lühiajaline rahandusminister (ma ei mäletagi kes) põdes pidevat kompleksi, et miks tema ametiautol on nii suur AAK number. Ja siis kellegi korraldusel vahetati see ringi. Rahandusminister sai 007AAK ja Mercedes sai 025AAK. On ikka jobusid ka kõrgetel ametikohtadel.
Veel huvitas mind Mercedese hoolduajalugu. Minu auto hooldusraamat lõppes ca 350 000 juures, sest raamat oli puhtfüüsiliselt täis saanud. Läksin Silberautosse hr Peeter Prillopi jutule. Tema mäletas 025AAK stoorit peast. Oli olnud sagedane külaline seal majas ja vahetati ulmelisi asju. Ühesõnaga kõike, mis vähegi kahtlasena tundus. Selgus, et hr Prillopi sahtlis oli hoiul ka juba uus hooldusraamat, mis kunagi 025AAK jaoks välja oli kirjutatud. See täideti ära ja anti kaasa. Nüüd olen ise jätkanud esinduse hooldsajalugu. Auto läbisõit on tänaseks ca 472000km.
Ise olen rahul. Mul õnnestus osta üheaegselt:
- ainuke W126, mis Eestisse uuena müüdud
- diplomaatilise ajalooga auto
- üks omanik
- täis hooldusajalooga auto
Millalgi pajatab ka taastamisest.
Selgus palju huvitavat. Auto telliti tolleaegse riikliku väliskaubandusorganisatsiooni Estimpex poolt. Tellimus vormistati 31. mail 1990, seega veel enne kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu autobaasist sai ametlikult Mercedes-Benz esindus. Aga vormistus kais nö. käsikäes – tehase esindajad, autobaasi esindajad ja tellija esindajad. Kokku tellis Estimpex siis 4 autot – 3 sõidukat (260 SE, 230 E ja 230 TE) ning 1 mikrobussi MB 310. 260 SE (tellimuse number 0057500159, 575 selles koodis tähendas N.Liitu, hiljem Eesti oli 523) telliti eesmärgiga anda see kasutamiseks loodavale Riigikantselei autobaasile. Estimpex oli riiklik struktuur, eraettevõtete puhul tekiks sellise käitumise puhul küsimusi. Auto saabus Eestisse vahetult enne MB esinduse avamist 13.-16. dets 1990, oli väljas ka avamisnäitusel ning peale seda võeti kasutusele külaliste autona.
VIN dekooderi abiga võib samuti tuvastada auto ametlikuks diileriks Soviet Union (USSR)
Konkreetse auto hind: 64.785,- DM. S-klassi auto kohta suht odav hind, ka sel ajal. Aga ega rahaga ei olnud priisata ja see tingis kõige odavama baasauto valiku. Varustusega lollilt kokku ei hoitud, vajalikud lisad olid peal.
Järel käis kõigil kolmel Estimpexi sõidautol firma oma delegatsioon osakonna juhataja Raivo Raidmetsa juhtimisel (lisaks 3 autojuhti). Sedaanid saadi kätte Sindelfingeni tehase klienditeenindusest ja T-mudel (ehk universaal) kusagilt Põhja poolt ühest MB esindusest (põhjus oli vist selles, et universaale tehti teises tehases).
Konkreetse tippjuhi personaalne auto pole ta kunagi olnud. Kuigi algselt oli mõte anda ta kasutamiseks tollasele Ülemnõukogu Presiidiumi esimehele sm Arnol Rüütlile, siis seltsimees Rüütel loobus sellest. Tema kasutas edasi oma valget Gaz 3102. Peale külaliste autona sõitmist oli Mercedes kasutusel nn. karusellsüsteemis ja vastupidava autona leidis pidevat rakendust nii Eestis kui ka väliskomandeeringutes, kuid seda alles peale 1995. aastat.
Mercedese algne ametlik registreerimismärk oli 007AAK, kuid valitsuse autole kohaselt kasutati plaate 007AAA. Igal juhul alarmi paigaldus jms dokumendid on tehtud autole 007AAA. Mingil hetkel mingi lühiajaline rahandusminister (ma ei mäletagi kes) põdes pidevat kompleksi, et miks tema ametiautol on nii suur AAK number. Ja siis kellegi korraldusel vahetati see ringi. Rahandusminister sai 007AAK ja Mercedes sai 025AAK. On ikka jobusid ka kõrgetel ametikohtadel.
Veel huvitas mind Mercedese hoolduajalugu. Minu auto hooldusraamat lõppes ca 350 000 juures, sest raamat oli puhtfüüsiliselt täis saanud. Läksin Silberautosse hr Peeter Prillopi jutule. Tema mäletas 025AAK stoorit peast. Oli olnud sagedane külaline seal majas ja vahetati ulmelisi asju. Ühesõnaga kõike, mis vähegi kahtlasena tundus. Selgus, et hr Prillopi sahtlis oli hoiul ka juba uus hooldusraamat, mis kunagi 025AAK jaoks välja oli kirjutatud. See täideti ära ja anti kaasa. Nüüd olen ise jätkanud esinduse hooldsajalugu. Auto läbisõit on tänaseks ca 472000km.
Ise olen rahul. Mul õnnestus osta üheaegselt:
- ainuke W126, mis Eestisse uuena müüdud
- diplomaatilise ajalooga auto
- üks omanik
- täis hooldusajalooga auto
Millalgi pajatab ka taastamisest.
Terve aasta poole aastaga