10-03-2009, 06:54 PM
Riigikantseleis sain juhatajaga kohe hea kontakti. Mees oli S-klassi saatuse pärast üsna mures. Rääkis pikalt, kuidas see auto tuli, kus ja kellega ta on sõitnud ning milline positsioon oli sel autol meie uue vabariigi ülesehituse ajal. Selle auto ümber oli õhk alati poliitikast paks. See auto oli küll külaliste korteeži esikauto, kuid autobaasi kõige mugavama autona leidis ta kasutust pidevalt ka Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministrite sõidutamiseks Moskvasse, Peterburgi ning mujalegi. Põhiliselt käis see auto Riias, kus toimusid sagedasti Balti assambleed.
Auto oli olnud külaliste korteeži esimene auto kuni 1997. aastani. Siis läks väliskülaliste transport Välisministeeriumi vastutusalasse ning Mercedese roll vähenes. Peamiselt telliti teda siis ministeeriumite poolt kohalikeks sõitudeks, vähem tähtsate külaliste vastu võtmiseks ja saatkondade teenindamiseks.
Auto oli Eesti Vabariiki teenides sõitnud läbi 465000 km. Et selle auto prioriteet oli kõrge, sai ta lõpuni parimat hooldust ja ainult ametlikus esinduses. Ja nüüd seisis kogu see suursugune ajalugu osta.ee portaalis müügis ning teda olid käinud vaatamas juba Lasnamäe taksojuhid (lubasid diisli peale panna ja pidi hää saama) ning Valgamaalt kilejopede ja kapuutsidega dressinimesed. Autobaasi juhataja oli põhjendatult mures.
Kui läksin teda Riigikantseleisse vaatama, polnud pilt just ülemäära paljulubav. See must loik, on sama auto alt tulnud.
Korralikult hooldatud auto küll, kuid aeg teeb oma töö. Rooste on purenud siit ja sealt, tihendid on väsinud ja pealegi oli siis auto juba ca 3 aastat seisnud. Aga salong oli korras. Tegu oli ikkagi Vabariigi külaliste sõidutamiseks mõeldud autoga ning see pidi seest puhas olema. Mustad aknad olid pandud alles mõne aasta eest.
Puudustele vaatamata oli minu jaoks ostusoov kindel. Mul polnud vaja teda kui sõiduvahendit. Mul oli täiesti kama, milline on tema varustus ja kui suur-väike on tema mootor. Siin oli tegemist tükikesega meie väikse riigi ajaloost, mis vääris säilitamist. Puhtatõuline kollektsiooniauto.
Riigikantselei juhatajaga jäime mõlemad lootma edukale oksjonile ja kõik läks nii nagu vaja.
... jätkub
Auto oli olnud külaliste korteeži esimene auto kuni 1997. aastani. Siis läks väliskülaliste transport Välisministeeriumi vastutusalasse ning Mercedese roll vähenes. Peamiselt telliti teda siis ministeeriumite poolt kohalikeks sõitudeks, vähem tähtsate külaliste vastu võtmiseks ja saatkondade teenindamiseks.
Auto oli Eesti Vabariiki teenides sõitnud läbi 465000 km. Et selle auto prioriteet oli kõrge, sai ta lõpuni parimat hooldust ja ainult ametlikus esinduses. Ja nüüd seisis kogu see suursugune ajalugu osta.ee portaalis müügis ning teda olid käinud vaatamas juba Lasnamäe taksojuhid (lubasid diisli peale panna ja pidi hää saama) ning Valgamaalt kilejopede ja kapuutsidega dressinimesed. Autobaasi juhataja oli põhjendatult mures.
Kui läksin teda Riigikantseleisse vaatama, polnud pilt just ülemäära paljulubav. See must loik, on sama auto alt tulnud.
Korralikult hooldatud auto küll, kuid aeg teeb oma töö. Rooste on purenud siit ja sealt, tihendid on väsinud ja pealegi oli siis auto juba ca 3 aastat seisnud. Aga salong oli korras. Tegu oli ikkagi Vabariigi külaliste sõidutamiseks mõeldud autoga ning see pidi seest puhas olema. Mustad aknad olid pandud alles mõne aasta eest.
Puudustele vaatamata oli minu jaoks ostusoov kindel. Mul polnud vaja teda kui sõiduvahendit. Mul oli täiesti kama, milline on tema varustus ja kui suur-väike on tema mootor. Siin oli tegemist tükikesega meie väikse riigi ajaloost, mis vääris säilitamist. Puhtatõuline kollektsiooniauto.
Riigikantselei juhatajaga jäime mõlemad lootma edukale oksjonile ja kõik läks nii nagu vaja.
... jätkub
Terve aasta poole aastaga