500 SL, 1991, R129

[R129]

.... jutu jätkuks
Siin veel abivalmis foorumikaaslaselt saadud vända ots koos hooratta ning vahetükkidega

HUUUUUH lõpuks. Elu paistis üle pika aja jällegi pilvitu ning linnud laulsid. Kõik see oli muidugi selleks, et jälle halvemini  minna saaks. Nimelt murelaps õlipump ja kogu määrimis- jahutussüsteem. AMG (SL 230) kere mootoril on teistsugune karteripõhi kui tavalisel 113 mootoril mis R129 kerele läheb. AMG omal on kaks õlivanni – eest pumbatakse tagumisse õlireservuaari maslõõbinit ja sealt võtab siis peapump ning surub seda ollust mootorisse.

Kuid kahjuks ei sobi selline karteripõhi teps kohe mitte R 129 kerega sillatala jääb räigelt ette. Lahendus on E500, CLK 430 või R129 SL 500 (kõik 113 mootorid) karteripõhja kasutamine. Tore võtame ühe siis neist (õnnestus hankida). Mis te arvate milline õlipump sinna siis sisse sobib - mitte kumbki enam - sest kartri seinad jäävad AMG omale ette ning kui kasutada 500se pump siis ei sobi ploki avad jällegi. Sellest kuuldes oli ikka masendus peal - õlitus omab ju suht tähtsat rolli suurte koormuste puhul . Kuigi tava 500-se ja 5,5 kompressormootori õlirõhud on vist samad ning silma järgi on õlitussüsteem suhtelislt sarnane, ei soovinud ma tavalist 500se õlipumpa kasutada. Põhjus on siin:

Kahe pumba võrdlemisel selgus ka, et põhipumba hammasrataste arv on AMG ja tavapumbal erinev. Ehk kindel otsus AMG tuleb võtta maksku mis maksab. Tuli küll tiba ketaslõikurit ja muid lõikeinstrumente kasutada kuid õnneks sobisid pumpa niiöelda mootoripoolsed osad koos ketisüsteemiga 1:1.

Suur tänu sõnale standardiseerimine mida autotööstused ohtralt kulude kokkuhoiuks kasutavad. Edasi tuli „möllama“ hakata õlitorustikuga. Pupma esimene osa mis kunagi tagumisse karterisse õli toimetas jäi nüüd niiöelda lahtiseks ja toimetab ise ringiratast - pumbates piltlikult öeldes enda ette. Põhipumba toru tuli uus teha. Torupõlvikud ja jootmine lahendasid asja. Mõõtsin kõrguse välja ja jätsime toru ca 0,5-1 cm kaugusele karteri põhjast.

Loodetavasti ei toimu minu õudusunenägu kus enamus õli on mooroti õlitussüsteemis ning kurvist järsult kiirendades jääb õlipump millegipärast kuivale. Eks siis tuleb mõtlema hakata ja võibolla karteri põhja uuesti  põhipumba torule niiöelda anum ümber keevitada kuhu siis (nagu originaaliski) väike pump õli ette pumpab. Elame näeme.

Praeguseks on vana kone vahelt välja lennanud ning uus istub aiste vahel. Taamal uus ning ees vana V8:

Loomulikult ei sobinud vana kardaan. Õnneks oli kunagi üke 430E „toru“ muretsetud mis originaalis pikem kui R129 oma ning Pärnus asub firma toimetaski asja mõne tunniga ära. Ca 3 cm sai maha võetud.
Juba varem on õhuvõtt mu pea kratsima pannud – nimelt millised filtrid ja kuidas puhast õhku mootorisse toimetada. Sai siis ka sellised kopsikud muretsetud mille voolavus sellise mootori jaoks peaks piisav olema. Koonuseid ei tahtnud sest eesmärk on ikka jahedat õhku torude kaudu filtritesse toimetada.

Koonuseid ei soovinud seepärast, et ideejärgi peaks ikka võimalikult jahedat õhku mootorisse laskma. Ega täpselt veel ei tea kas need kastid ka sobivad kuid äkki ikka mõtleb miskit välja.

Edasi ootab siis väljalaske tegemine ning juhtmete torude ühendamine kõiksugu jahutussüsteemidega (kasti jahutus, õli jahutus, mootori jahutus, intercooler). Kliimasüsteemist  olen sunnitud loobuma kuna pump ei mahu lihtsalt mootorisse ära ja kinnitustega on probleemid. Plaan on kliima radiaatorit kasti õli jahutamiseks kasutama. Cooleri radikad tuleb veel kuhugi stange alla panna ja mõelda kuidas neile õhku peale õnnestub suunata. Ei tahaks stanget lõikuda ja võrguga kaunistada kuid ilmselt pole mul valikut.