500 SL, 1991, R129

[R129]

Öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles, kuid seekord siiski TA hüüdis.
Lühidalt:
Sai jälle dünotud, mina tegelesin kütte ette tassimisega Sest kui Koplist ära läksin ja Sõle Statoilist tagasi jõudsin oli juba 10 L mutti auku kadunud. Igatahes sai ikka mitu korda 20 L nõuga sõidetud.
Peep peab siin ise sõna võtma, aga detonatsiooni esile kerkides keeras ta süüdet vist 10 kraadi võrra hilisemaks. Eks siin on põhjusi mitmeid, kuumem mootor ja sisselaske õhu temp, ning tohutult pikk koormustsükkel mida tänavasõidus ei õnnestu saada. Eks järgmine kord võibolla keerab süüdet tagasi vähe äkilisemaks. Igatahes oli vist viimane kord 3500 prm ja 680 NM. Asi seegi :hump: Ega üle 3900 prm ei jõudnudki seekord proovida.
Igatahes piisas sellisest pöördest ja õhukogusest, et "lõõts" torud liikuma panna - see väljandus selles, et ca 4-5 m metallist toru hakkas nagu boamadu elama ja tuli otseses mõttes aknast tuppa. Pilt nägi välja nagu Anaconda õudusfilmist (mõõduka kiirusega 3-4 m kõrgune elajas ennast minu poole pööramas). Ei taha ette kujutada millise põletusvilli selline kuumust õhkav jurakas oleks tekitanud kui ta oma asukohta ca 5 m muutis ja minust mitte just väga kaugele ennast keeras.

Peale seda kinnitasin toru otsad traadiga maja maanduse külge. Pildil on näha mida see õhujõud on teinud - mulda eemaldanud ja rohu ära kõrvetanud. Ikka vägev tuul puhus seal.

Samuti vaevasid meie pead kõiksugu temparatuuri probleemid, sest enamus ümbritsevaid detaile kippus põlema minema. Mitu korda tuli asi peatada ja torusid kohendada ja veelkord kinnitada. Sai ohtralt AL katseplekki kasutada ning elu paistis lõpus juba ilus olevat. Videode pealt on tagantjärgi tore vaadata kuidas toru "heledus" silmnähtavalt muutub.

Vähe udune küll sai see pilt aga kuumus oli ikka korralik mida mootor juba poole pöörde ajal tekitas. Ei tea mis juhtub kui päris lõpuni minna.

Kahjuks lõppes jällegi kogu üritus. Vana hea tuttav kardaan vedas alt. Õigemini tema poldid. Väsimustugevuse ületamisel murdus üks kolmest poldist ja seetõttu paindusid ka ülejäänud kaks läbi. Õnneks said asi seisatud enne täielikku purunemist. Jupid on nüüd natuke kõverad ja tuleb mingilt maalt otsast alata.



Aga eks raskused ongi selleks, et neid ületada.