500 SL, 1991, R129

[R129]

13 ja reede ning sellele järgnenud päevad on minu MBle ja kogu üritusele üldse suhteliselt sügava jälje jätnud.
Alustame reedest: Läbi ussi m....i sai lõpuks kardaan peaaegu korda. Põhimõtteliselt asendati pooled jupid uutega. Kõik mahlad sai sisse pandud (õli, jahutusvedelik, cooleri vesi) ning starti antud. VEMS luges signaali ja elu tundus tol hetkel ilus. Nipet näpet veel asju ja peagi selgus, et aku tühi. Ega ma tean küll, et veneaegsed START akulaadija on pigem nõrk keevitusaparaat kui laadija, aga ikkagi sai ta heas usus külge ühendatud ja STARTI antud. No ei luba, kohe üldse ei luba. Kiire vaatlus ekraanile – pöördeid ei „loeta” ning bensiini pump ei tööta enam. Selge – üks kivi põles ajus maha. Egas midagi, kojusõit ja alkoholi tarbima.
Nädalavahetusel sai ka autoga niisama ringi kulgetud ja mõni äkiline kiirendus tehtud. Ega see viga oli juba suhteliselt vana asi, et kolmandalt ei taha käimakast kuidagi neljandat sisse lükatud, aga siiamaani kuidagi ikkagi toimetas. Pühapäeval aga jäigi kolmas käik sisse – no ei pane mitte mingi imega enam neljandat. Sai auto kinni peetud ja pärast sõidu alustamist selgus, et nüüd on ainult teine käik ja mitte midagi muud. 4000-5000 p/min ja 10 km sai siis sõitu harrastatud – vahepealsete jahutustega. Lõpus hakkas ka üks sidur/lihtpidur kastis (suure kiirendusega) libisema. Igatahes tuleb jälle kord preparaat tükkideks lammutada ja juurelda mis kuramus seal lahti on. Arvatavasti mõni klapp kinni või kuskil suur rõhukadu. Enne peaks kasti rõhud (töörõhk, moduleer-rõhk, reguleerimisrõhk) ka ära mõõtma – kui keegi sellega enne tegelenud on siis ootan rõõmuga infot.
Esmaspäeval sai VEMSil kivi ära vahetatud ja kardaan uuesti töömehe juurde viidud. No kuidagi hakkasid jupid lõpuks omavahel kokku.
Egas midagi, kiire kontroll ja starterit. Kui mootor esimese tötsu tegi oli ehmatus ikka suur – sest ütleme nii – häält tal ikka jagus.
Sai siis summuti torud aknast välja tõstetud ning uuesti käivitatud – ja ka käima jäetud. Tundsin kuidas hirm mu kehas hakkas kogunema. Gaasi andes läks asi ikka väga kiirelt pöördesse ja asi lihtsalt tundus liiga jube ning kuri mulle. Nagu ainasin midagi ette vist.
Paar juhet sai ümber tõstetud ning plaan oli ka kompressorit kasutama hakata.
Peep pani starti – asi käivitus ja hirmsa häälega hakkas tööle. Kuskil 2500 rpm. Siis käis üks KOHUTAV hocked: kõmakas ja ma nägin et noole kiirusel lendas midagi mootori küljest lakke ning seejärel uuesti allapoole. Esialgu ei saanud aru mis toimub. Peale esimest ehmatust ja mootori välja lülitamist selgus, et kardaan oli otsad andnud ja keevisõmblus oli lahti tulnud. Ühest otsast kinnitatuna ja kuskil 3000 rpm pealt hakkas asi ilmselt väga vänderdama (muutus helikopteri tiivikuks niiöelda) ad:. Kuigi stendil oli kaitsekorpus (päris tugev paistis ta vähemalt enne :lol ei pidanud mootor paljuks seda ära lõhkuda ja keeviseid katki rebida.

Jõud oli ikka päris meeletu millega kardaan metallide vahelt välja pressiti.
Enne oli mootori alusraam teatud liidestega kogu ülejäänud kupatusega ühendatud - kõik murti puruks, mootor liikus mingi 5-10 cm pingist eemale.
Õnneks keegi pihta ei saanud. Ainult VEMSi ekraan tõmbas nagu magnet kukkuvaid osi. VEMS ise jäi terveks.


Tunnistust paugu kõvadusest ja algsest lennuhoost annab jälg laes (4 kõrgusel) ning ka pudenenud krohv põrandal.

Kogu see "üritus" lõhkus ka veel starteri otsakaane.
Põhjus miks sedasi juhtus – nõrk keevitus, treial oli tahtnud head teha ja  "pisut" keevisõmblust lihvinud. Ja üldse oli kasutatud liiga nõrka voolu keevitamisel, seda siis sellepärast, et kardaani toru ei olnud mitte just väga paksust materjalist (kartis vist läbi põletada). Siin on siis näha see "nõrgim lüli"

Vaja uuem ja tugevam teha lihtsalt. Hea, et selline asi lõppes suhteliselt madalate pöörete juures ja tegelikult täiesti ilma koormuseta. Eks sellistest kogemustest õpitaksegi.

Täna peaksid uued osised valmis olema - nii et reedel proovime uuesti.