MB 300SE '88 W126 Sm.Tihhonov

[Sm.Tihhonov]

Sügisel 2023 oli roheline Mercedes valmis tööks ja teenistuseks nagu tavaliselt. Võtsin ta suvekorterist välja 6.11.2023. Nagu ikka ei olnud ärkamisega probleeme, käivitus esimese katsega ning oli täpselt sama korras nagu kevadel ära parkides.   
 

Niipalju oli suve jooksul muutunud, et plekkvelgede asemele olid tekkinud valuveljed. Asi oli selles, et tunnen oma õlul sõprade tugevat survet viia Riigikantselei auto tagasi originaalkorda. Aga need plekkveljed seal all olid ju riigikantselei originaalid. Seega muutusid need roostetavad plekid äkki "väärtuslikuks" ja tuli taastamisse viia. Jube ikka mida talved on teinud nende plekkvelgedega. Aga roheline sai endale riiulilt mingid järgmised originaal valuveljed. Pikki originaal polte pole ma siiani üles leidnud.
 

Lisaks olin Mercedesele pannud peale uuesti suure rooli. Kogu aja olin ma sõitnud väikse Sportline'i rooliga, aga miskipärast tundus huvitav mõte lasta uuesti nahatada tema originaal suur ratas. See oli algul ikka nii imelik. Auto muutus nagu mingi 10 aastat vanemaks sõidutunnetuse mõttes. 


Aga hoiukohast alla töökotta sõites tabas rohelist Mercedest ebamugav üllatus - tema tavapärasel kohal parkis mingi uus läikiva karvaga nähvits. 
 

No ja mis kõige hullem - ta ei teadnud et neid oli ju tegelikult kaks. 


Okei, natuke ilusamat pilti ka, tehtud oktoobris 2023
 

Mis siis tegelikult toimus? Kas roheline Mercedese aeg oli läbi saamas? Tegelikult jah. Tal ei olnud mitte midagi viga, aga ma tundsin, et äkki peaks ta ära andma veel siis kui ta mulle endale ka veel meeldib, ma lihtsalt tahtsin mingit vaheldust ja mõte oli et otsiks rohelisele asendaja. Ei, selleks ei pidanud tegelikult saama väikse mootoriga W124, veel vähem diisel. Aga kuna nad mulle mingitel põhjustel juba tekkisid, tundus olukord soodne, et roheline müüki panna. Lihtsalt nende väikeste 124-dega oleks saanud talve mugavalt üle elada ja võib olla vajadusel ka mitu talve. Aga ma ei raatsinud ikkagi rohelisele müügikuulutust teha. Ma ei teagi miks. Otsisin mingeid vabandusi, et pole nagu õigeid pilte ja teha ka ei saa, sest sügisel on ilm kogu aeg kole ja kes teda talvel ikka ostab ja eks ma kevadel proovin jne. Aga suures plaanis jäi 2023/2024 talv rohelisel vahele. Ma sõitsin temaga sel talvel ainult umbes 400 km. Mustad "kutsikad" tegid musta töö ise ära. 

Aga mis teema nende 124 autodega siis oli? Noh, tegelikult oli mul plaanis E500 projekt. Ja ma ei olnud rahul, et mul on facelift auto. Mull ei meeldi facelift W124. Lihtsalt ei meeldi ja kõik. Ja mul oli mõte, et ma värvkatte uuenduse projekti käigus teen ta ümber vanaks mudeliks. Ja mul oli vaja siis head kandilise võre ajastu doonorit. Siis ma ostsin 200E manuaali, mis oli hea kerega ja üldse igati korrektne auto. Mõtlesin et hukkan ta ära, korjan sealt küljest kõik mida mul vaja. Igasuguseid tüübleid, tihendeid, liiste jma mida iganes vaja. Aga ta tundus tegelikult liiga hea et lammutada. Ta ei olnud ka turu alumise otsa auto, pigem ikka kallilt ostetud. Noh ja eks ma ju teadsin, et 500 ja 200 ikka liiga palju komponende omavahel ei jaga ka. Lihtsalt tundus kuidagi tore mõte üks must 124 sedaan osta ja enda peas oli lihtsalt vaja genereerida mingigi adekvaatne põhjendus. 

No ja kuna 200 olid istmed natuke kehvad ja salongis veel mitmed asjad kuidagi räbalad, siis ma ostsin veel 200D diisli. Sel oli kere täiesti roostes. Aga salong ja paljud detailid jällega paremad. Ehk siis ma ostsin endale 200E doonoriks 500E jaoks ning 200D doonoriks 200E jaoks. 
 

Eks ta ju ette oli teada, et ma ei raatsi 200E lammutada. Korjasingi diisli pealt kõik paremad jupid ära ning "projektitasin" hoopis selle 200E endale mõnusasse talvekorda. Diislit ka ei hukanud, vaid müüsin veel odavalt edasi ja see sõidab siiani. 

200E mulle tegelikult väga meeldis. Ta oli korralik auto, ilma erilise varustuseta aga ilus variant mu meelest. 5k manuaalkast tegi ta väikse mootoriga W124 kohta isegi vägagi maanteekõlbulikuks. Ehk maanteekiirusel olid pöörded mõnusalt madalal. Ta oli mingis mõttes ideaalne talveauto ja meil oli temaga palju toredaid hetki. 124 on täna ikka nii klassikaline mudel juba, et kui ta ei roosteta, küljed on sirged ja ta on pestud, on temaga alati kuidagi ilus ja uhke tunne liikuda.
 

200E on tänapäeva mõistes niivõrd kerge auto ja Mercedes üldiselt keerab nii hästi, et täiesti üllatuslikult oli tegu super mõnusa jääraja autoga. Veidi suur, aga samas rahulik, stabiilne, kerge nina, rool keerab kaugele ... mida veel tahta. Eks meil oli temaga ikka palju toredaid ja meeldejäävaid hetki. 
 

Pagana tugev oli ka. BMW E36 poleks eales selliseid väljasõite nii hästi talunud. Ainult väiksed armid kevadeks, isegi põhjakatted olid kõik terved. Õnneks täiesti veatu originaal stange maksis talle 80 EUR


Jääraja ja talvepildid kõrvale jättes, tegelikult oli ta ilus ja hea auto. 
 
 

Aga 2024 kevadel neid kahte garaazi ära parkides kohe istusin pikalt seal kõrval ja koondasin mõtteid ning tegin müügikuulutuse ikkagi W124 piltidega. Vahele jäänud hooaeg andis selguse, et roheline W126 ei olnud end veel sugugi ammendanud. Võib olla oligi lihtsalt puhkust vaja.