MB 300SE '88 W126 Sm.Tihhonov

[Sm.Tihhonov]

Ahoi ja tere taaskord kõigile. Libisedes sujuvalt üle teemast, kuidas aeg ikka läheb ja läheb ja kuidas ta mitte kunagi millegipärast ei tule ... ning jätkates muretult sealt kus ma eelmine kord pooleli jäin, tuleb tunnistada, et eelmises postituses alanud Mercedese lahti harutamine jaanuaris 2023 ei lõppenud absoluutselt nii nagu ma tookord ette kujutasin. Vähemalt ma praegu isegi ei mäleta enam, et mis mõtetega või tunnetega ma teda tookord üldse lammutama asusin. Kas ma tahtsin lihtsalt tema kere seisukorda kontrollida ja vajadusel kuhugi korrosioonitõrjet teha? Või oli mul juba alguses plaanis midagi enamat??? Absoluutselt ei mäleta. Küll aga mäletan hästi seda, et mulle käis algusest peale tohutult närvidele, et seda autot oli eri aegadel eri inimeste poolt värvitud. Ja tema küljed olid nagu ristsõna - iga klahv oli ise natuke ise tooni. Ja ma küll harjusin sellega, aga mitte kunagi ei leppinud. 

Igal juhul asjad arenesid kuidagi loogiliselt. Parem esitiib oli vaja värvida, sest sel oli koopakaar kriibitud. Parem tagatiib tahtis ka värvimist, sest ka temal oli koopakaar kriibitud. Siis hakkas üha enam häirima, et lisaks sellele, et parem esitiib ja esiuks on jumala erinevat tooni, oli tal ju tegelikult toonivahe ka tagaukse ja esiukse vahel. Tagauks oligi vist ainsana originaalvärvis ja ilma vigadeta. Aga loogilisem tundus siis juba värvida terve külg üle. Ja nii ma selle külje puhtaks tegingi.
 

No ja ega siis vasak külg ei olnud ju parem. Tagatiival oli antenniava roostes ja koopa seest värv lahti. Tagaukse olin kunagi ise värvinud, selle tera ja toon ei sobinud esiuksega. Esiuks oli kriibitud nagunii. Esitiival oli koopa esiserval värv maas ... 
 

Tegemaks maalrile elu natuke lihtsamaks puhastasin ise antenniava ümbruse roostest ja kruntisin vigase koha ära. Samuti puhastasin ära tagatiiva liitekohad ja koopakaare seestpoolt, kruntisin ära ja lasin kivikaitse peale. 
 

See kõik käis kuidagi väga lihtsalt ja valutult. 31.01 hommikul oli ta mul käru peal ja asusin maalritöökoja poole teele. 
 

8.02 käisin korra piilumas


Ning 13.02 oli ta mul juba kodus tagasi ja töökoja tolmgi maha pestud. Kapotti ja tagaluugi ei värvinud, ainult küljed. 
 

Seal läks ta juba üsna kiirelt kokku. Vähemalt selles osas mida kannatas kohe tagasi panna. Mul oli puudu ühelt poolt see esitule aluse detaili kummitihend. Ja on puudu siiani. Ehkki väga lihtsa profiiliga tihend, ei suudeta seda enam tarnida. 
 

17. veebruar oli ta juba üsnagi koos ja õues. 
 

Aga siis jäi ta umbes kuuks ajaks maja taha seina äärde nii nagu oli. Täna tundub, kummaline, et kuidas see päevajagu tööd siis tegemata jäi 


Häda oli selles, et mul oli paralleelselt töös ka üks Bentley Turbo R projekt ja lihtsalt ei jätkunud ruumi ja energiat mõlemale. Ma ei saa midagi teha, mul on mingi eriline nõrkus nende suurte briti autode vastu. No ja kuna ma olin ta just tööle saanud ning kõik taustajõud olid ka valmis oma osa ära tegema, siis tuli lihtsalt Mercedes kõrvale lükata korra ja suunata kogu tähelepanu mingiks ajaks Bentley projektile. 
 
 

See Hamburgi takso värvi Bentley on nii friik, mulle endale hullult meeldib. Mulle üldse meeldivad teistmoodi värvi autod. Lisaks sai samal ajal ostetud lapsele Compact ja seegi tundus viimaste lumiste ilmade lummuses huvitavam tegeleda kui Mercedes. No ja jälle ei ole päris igapäevane värv 
  

Nii, et Mercedes sai jälle kokku ja lõplikult talvevalmis märtsi keskel 2023. Aga selleks ajaks oli talve selgroog juba murtud ja Mercedese hooaeg hakkas lõppema. Päike käis kõrgemalt, veed vulisesid ning justkui vähjad hakkasid igasugu hobiautod kivide alt välja ronima. Enda W126 projekti kõrvalt aitasin veel ka sõbra W126 hooaja alguseks paremaks sättida ja nii see talve lõpp läkski.
 

See kõik juhtus talvehooajal 2022/2023. Suveks läks roheline Mercedes seisma nagu tavaliselt. Sügis 2023 viskas jälle uue Jokkeri lauale aga sellest juba järgmine kord.