17-06-2021, 08:45 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 18-06-2021, 10:54 PM ja muutjaks oli Sm. Västrik.)
Töid, mida keegi raha eest ei teeks või mille teenusena teha laskmine ei ole mõistlik, on ühe vana auto juures alati uskumatult palju.
Näiteks kui paigaldad logareid ja avastad, et mõni kruviaas on katki, on palgalise remondimehena lihtne uut detaili nõuda või see üks kruvi kaheksast hoopis kinnitamata jätta. Neid kohti saab aga peaaegu alati alumiiniumitüki ja paari needi abil parandada.
Ta nõuab aega ning ei saa võibolla maailma kõige esteetilisem lahendus, aga olgem ausad - saab piisavalt tugev ja ei jää ka peaaegu kuskilt näha. Tõsi, logarite paigaldamisest saab niimoodi 30 minuti töö asemel 3 tunni töö, aga ta saab ometi praktiliselt tasuta tehtud ning on hobikorras nikerdades ka mõnusalt närve rahustav peenistöö.
Kui enam tõesti midagi olemas ei ole, on ainus võimalus tõepoolest uue tellimine.
Jätkus võitlus auto salongis. Janeki antud salongipeegli paigaldamine osutus üllatavalt lihtsaks. Käterammuga ei olnud selle juures muidugi midagi teha. Tuli võtta suur vasar ja paraja pikkusega puuhalg ning samal ajal kui abiline peeglit laes õiges asendis hoidis, talle puuhalu vahendusel paar jõulist pauku anda. Hull vedamine - peegel klõpsas paika ja ei läinudki uut esiklaasi ega laepaneeli tarvis.
Keskkonsool oli aga suurem töö, sest seal oli lisaks ajastutruule, kuid jumala valele raadiole veel mitu asja valesti.
Kohati lahti tulnud vinüüliservade vastu aitab mõistagi liim.
Liimimiseks tasub aga kogu see krempel autost eemaldada. Õnneks on W126 keskkonsooli demontaaž ja montaaž võrreldes W124 omaga umbes 5 korda lihtsam töö, aga selle inimesega, kes siia autosse omal ajal originaali asemel Blaupunkti raadio paigaldas, sooviks kohe pikemalt vestelda.
Igaks juhuks katsin eemaldatud keskkonsooli visuaalsed pinnad taas täielikult maalriteibiga ning ohtra liimiga mökerdamise järel jätsin muumia ööpäevaks garaaži lebama.
Liimi kuivamise ajal oli võimalik tegeleda probleemiga, et kogu mu auto spidomeetriplokk ja keskkonsool oli tulede sisselülitamisel pime ehk valgustuseta. Mängisin harjumuspäraselt umbes paarkümmend korda reostaadiga, kuid sellest ei muutunud midagi. Võtsin näidikuploki armatuurlauast välja, kuid teda ka visuaalselt uurides ei saanud ma aru, mis seda valgustuse jama põhjustada võiks. Kõik rajad tundusid terved, pirnid toimisid ning legendaarne punane kaitsegi oli korras. Internetis leidus umbes sama fataalseid diagnoose, nagu võib endale panna kui peavalu põhjuseid guugeldada, aga ma ei uskunud, et see W126 MBUX hüperekraani remont saab nii keeruline olla.
Seega hakkasin lihtsalt katsetama:
1. Võtsin 12V indikaatorlambi ja hakkasin ühe pistiku ja ühe klemmi kaupa vaatama, kuhu tekib vool kui auto tuled sisse lülitada. Tekkis ümmarguse pistiku klemmile number 5.
2. Ühendasin ümmarguse pistiku tagasi spidomeetriploki külge, sest ilmselgelt pidi +12 V sinna jõudma.
3. On siililegi selge, et sel hetkel kui valgustuse vool näidikuplokki jõuab, peab tekkima pinge ka valgustust reguleeriva reostaadi ühele klemmile või kui mitte, on katkestus enne reostaati. Ta tõepoolest tekkis.
4. Reostaat on lihtne asi, mille sees on sisuliselt vaid vedru ja sellel liuglev kontaktklemm. Kõige heledamasse asendisse keeratuna ei saa ta justkui mittetöötada, sest sel juhul on sisend- ja nö väljund omavahel otse ühenduses ja midagi ei reostata. Aga reostaadist välja sellest hoolimata pinge ei jõudnud.
5. Selle hea uudise peale sildasin suvalist juhtmejuppi ja igaks juhuks ka 12V pirni kasutades reostaadi klemmid.
Ja etskae - saabusidki jõulud!
Võtsin ilmselgelt patuoinaks osutunud reostaadi lahti ning veendusin, et läbi meetripaksuse oksiidikihi ei pruugi elekter tõesti liikuda. Paraku ei olnud oksüdeerunud klemmist aga alles enam kuigi palju ja sain selle klemmühenduse kõige heledamas asendis küll toimima, kuid pinget reguleerida selle asja abil enam ilmselgelt ei õnnestu ning tuleb hankida uus detail. Uus ei maksa ülearu palju, aga kiiret ei ole ja kui ta kellelgi kasutatuna olemas on, ostan hea meelega ära.
Selle auto puitliistud on muus osas üsna hästi säilinud, kuid tuhatoosi ühest servast oli suur tükk lakki lahti tulnud. Proovisin seda laki abil tagasi "liimida", kuid pole nii hea mudelautode ehitaja ega puutöömees ja sellest ei tulnud midagi ilusat välja.
Hädast aitas üllatavalt mõistliku hinnaga välja eBay.
Ja lõpetuseks kõige väiksem asi. Ma ei kujuta ette, mis põhjusel oli noakangelasest raadiopaigaldajal tarvis kõlarites heli ette ja taha suunamise nupp auto küljest ära võtta ja selle juhtmed katki lõigata. Pistik ise oli alles ja mõned juhtmedki veel selle küljes, kuid mitu neist oli julmalt läbi lõigatud. Õnneks oli mul keldris üks õige varuosakoodiga nupp nagunii vedelemas ja natuke puhastatuna sobis see kenasti auto külge paigaldamiseks.
Niimoodi garaažis oma õhtuid sisustades oli keskkonsool lõpuks viisakaks muutunud ning esimest korda võis mõelda pisut ka tehnika korrastamisele. Õnneks teevad seda tavaliselt teised inimesed ja see annab võimaluse mõnegi ilusa suveõhtu garaažist väljas veeta.
Kuulmiseni!
Näiteks kui paigaldad logareid ja avastad, et mõni kruviaas on katki, on palgalise remondimehena lihtne uut detaili nõuda või see üks kruvi kaheksast hoopis kinnitamata jätta. Neid kohti saab aga peaaegu alati alumiiniumitüki ja paari needi abil parandada.
Ta nõuab aega ning ei saa võibolla maailma kõige esteetilisem lahendus, aga olgem ausad - saab piisavalt tugev ja ei jää ka peaaegu kuskilt näha. Tõsi, logarite paigaldamisest saab niimoodi 30 minuti töö asemel 3 tunni töö, aga ta saab ometi praktiliselt tasuta tehtud ning on hobikorras nikerdades ka mõnusalt närve rahustav peenistöö.
Kui enam tõesti midagi olemas ei ole, on ainus võimalus tõepoolest uue tellimine.
Jätkus võitlus auto salongis. Janeki antud salongipeegli paigaldamine osutus üllatavalt lihtsaks. Käterammuga ei olnud selle juures muidugi midagi teha. Tuli võtta suur vasar ja paraja pikkusega puuhalg ning samal ajal kui abiline peeglit laes õiges asendis hoidis, talle puuhalu vahendusel paar jõulist pauku anda. Hull vedamine - peegel klõpsas paika ja ei läinudki uut esiklaasi ega laepaneeli tarvis.
Keskkonsool oli aga suurem töö, sest seal oli lisaks ajastutruule, kuid jumala valele raadiole veel mitu asja valesti.
Kohati lahti tulnud vinüüliservade vastu aitab mõistagi liim.
Liimimiseks tasub aga kogu see krempel autost eemaldada. Õnneks on W126 keskkonsooli demontaaž ja montaaž võrreldes W124 omaga umbes 5 korda lihtsam töö, aga selle inimesega, kes siia autosse omal ajal originaali asemel Blaupunkti raadio paigaldas, sooviks kohe pikemalt vestelda.
Igaks juhuks katsin eemaldatud keskkonsooli visuaalsed pinnad taas täielikult maalriteibiga ning ohtra liimiga mökerdamise järel jätsin muumia ööpäevaks garaaži lebama.
Liimi kuivamise ajal oli võimalik tegeleda probleemiga, et kogu mu auto spidomeetriplokk ja keskkonsool oli tulede sisselülitamisel pime ehk valgustuseta. Mängisin harjumuspäraselt umbes paarkümmend korda reostaadiga, kuid sellest ei muutunud midagi. Võtsin näidikuploki armatuurlauast välja, kuid teda ka visuaalselt uurides ei saanud ma aru, mis seda valgustuse jama põhjustada võiks. Kõik rajad tundusid terved, pirnid toimisid ning legendaarne punane kaitsegi oli korras. Internetis leidus umbes sama fataalseid diagnoose, nagu võib endale panna kui peavalu põhjuseid guugeldada, aga ma ei uskunud, et see W126 MBUX hüperekraani remont saab nii keeruline olla.
Seega hakkasin lihtsalt katsetama:
1. Võtsin 12V indikaatorlambi ja hakkasin ühe pistiku ja ühe klemmi kaupa vaatama, kuhu tekib vool kui auto tuled sisse lülitada. Tekkis ümmarguse pistiku klemmile number 5.
2. Ühendasin ümmarguse pistiku tagasi spidomeetriploki külge, sest ilmselgelt pidi +12 V sinna jõudma.
3. On siililegi selge, et sel hetkel kui valgustuse vool näidikuplokki jõuab, peab tekkima pinge ka valgustust reguleeriva reostaadi ühele klemmile või kui mitte, on katkestus enne reostaati. Ta tõepoolest tekkis.
4. Reostaat on lihtne asi, mille sees on sisuliselt vaid vedru ja sellel liuglev kontaktklemm. Kõige heledamasse asendisse keeratuna ei saa ta justkui mittetöötada, sest sel juhul on sisend- ja nö väljund omavahel otse ühenduses ja midagi ei reostata. Aga reostaadist välja sellest hoolimata pinge ei jõudnud.
5. Selle hea uudise peale sildasin suvalist juhtmejuppi ja igaks juhuks ka 12V pirni kasutades reostaadi klemmid.
Ja etskae - saabusidki jõulud!
Võtsin ilmselgelt patuoinaks osutunud reostaadi lahti ning veendusin, et läbi meetripaksuse oksiidikihi ei pruugi elekter tõesti liikuda. Paraku ei olnud oksüdeerunud klemmist aga alles enam kuigi palju ja sain selle klemmühenduse kõige heledamas asendis küll toimima, kuid pinget reguleerida selle asja abil enam ilmselgelt ei õnnestu ning tuleb hankida uus detail. Uus ei maksa ülearu palju, aga kiiret ei ole ja kui ta kellelgi kasutatuna olemas on, ostan hea meelega ära.
Selle auto puitliistud on muus osas üsna hästi säilinud, kuid tuhatoosi ühest servast oli suur tükk lakki lahti tulnud. Proovisin seda laki abil tagasi "liimida", kuid pole nii hea mudelautode ehitaja ega puutöömees ja sellest ei tulnud midagi ilusat välja.
Hädast aitas üllatavalt mõistliku hinnaga välja eBay.
Ja lõpetuseks kõige väiksem asi. Ma ei kujuta ette, mis põhjusel oli noakangelasest raadiopaigaldajal tarvis kõlarites heli ette ja taha suunamise nupp auto küljest ära võtta ja selle juhtmed katki lõigata. Pistik ise oli alles ja mõned juhtmedki veel selle küljes, kuid mitu neist oli julmalt läbi lõigatud. Õnneks oli mul keldris üks õige varuosakoodiga nupp nagunii vedelemas ja natuke puhastatuna sobis see kenasti auto külge paigaldamiseks.
Niimoodi garaažis oma õhtuid sisustades oli keskkonsool lõpuks viisakaks muutunud ning esimest korda võis mõelda pisut ka tehnika korrastamisele. Õnneks teevad seda tavaliselt teised inimesed ja see annab võimaluse mõnegi ilusa suveõhtu garaažist väljas veeta.
Kuulmiseni!