560 SE, 1990, W126 - Sm. Västrik

[Sm. Västrik]

Tänud, Marek. Mine tea, kus ja millal kohtume ja eks neid pilte koguneb aja jooksul nagunii.

Järgmisena võis alata operatsioon "stanks". Stangede koostamiseks on mõistlik vähemalt ajutiselt paigaldada tuled ja iluvõre, sest kõik see krempel peab ju lõpuks õigesse asendisse jääma ja ühtlaste detailivahedega kokku istuma. 

Tulede külge viskamine ei ole vanade Mercedeste puhul eriline kunst ja olen seda korduvalt päevas 2-4 korda teinud, kuid vana iluvõre paindunud olek andis tunnistust mõningastest võimalikest ebakõladest.


Tuligi välja, et kapoti parempoolne "sarv", mis iluvõre küljel võre ja tule kokku sulatab, oli samuti pisut sissepoole paindunud.


Õnneks on see selline detail, mida kannatab käte vahel voolida ja seega sai ta vasakpoolse eeskujul sirgeks tagasi rihitud. Samuti tuli pisut rihtida esitule alust liistu. Kuid kui tuled ja võre ees, nägi auto juba peaaegu auto moodi välja.


Võis alata töö haruldaste muldmetallidega ehk stangede koostamine. Kõik varem nende küljes olnu oli mullaks saanud ja kõik uus on haruldane või kallis.


Teeb ju pisut rahutuks kui loed näppe ja kataloogipilte abiks võttes üle, et vajad 23 ühikut selliseid polte, millest igaüks on tükihinnaga tühised 6,25 eurot. Kiire arvutus näitab, et 23 x 6,25 = 143,75. Tundub pisut krõbe hind peotäie viieste poltide eest!


Põhimõtteliselt saaks need ju ka tavalise 5-se ja mõne seibi või hülsiga asendada, kuid joodikut ravib vaid haud ning mis parata kui lihtsalt ei suuda endast sellist ükskõiksust üles leida. Seega tuleb süda kõvaks teha ning vajalikud poldid vajalikus mahus pere-eelarvest maha lahutada.

Aga poltide teise otsa käivad loomulikult klambrid. Need on sõltuvalt asukohast küll pisut erinevad, makstes vastavalt 3,82 eurot ja 5,03 eurot, kuid kokku kulub neidki umbes sama palju. Prioriteedid peavad paigas olema. Ei olegi tarvis nii palju õgida ja seltskondlikud joomingud on viimasel ajal nagunii ära keelatud. Seega tuli needki osta.


Kui lugeda kokku kõik W126 stangede ja küljeliistude koostamiseks vajalikud pudinad ning enamus neist ka esindusest uued hankida, on kilekotikeste hulk auto juures ühel hetkel nii suur, et ei saa olla kindel, kas see tegevus üldse legaalne on.


Sel pildil olid kusjuures vaid umbes pooled kõigist kilekotikestest, sest mõned olid juba ära kasutatud ja teiste sisu hakkas Mercedes alles tootma.

Peaaegu kõik kinnitusvahendid on veel tarnitavad ja see on hea. Puudu jäid vaid stangeliistude omavaheliseks ühendamiseks mõeldud poltide alla käivad õhukesed seibid, aga need õnnestus asendada pisut õhemaks töödeldud autovaruosapoes leiduvate ülimasslevinud vaskseibidega.


Ja mõned kinnitusvahendid on küll endiselt tellitavad, aga neid lihtsalt ei raatsinud soetada. Kui palju peaks näiteks maksma selline plekist kõrvadega varustatud tavalisest roostetavast rauast 5-ne polt? 5 eurot, 25 eurot või hullu pannes koguni 50 eurot?


Olgem ikka lahkemad! See suurepärane esistange kroomliistu kinnitamiseks mõeldud klamberpolt varuosakoodiga A1268804914 võib olla sinu kõigest 99 euro ja 17 sendi eest!


Või kui paljud meist on nõus selle esistange nurga kinnitamiseks mõeldud metallist aasa eest 150,87 eurot letile lugema?


Isegi tõsiasi, et ta on originaalis alumiiniumist, ei muuda olematuks teist tõsiasja, et põhimõtteliselt on ta igas vähegi varustatud garaažis ise korralikust materjalist kokku keevitatav. Pealegi oli Janekil Antslas ta kasutatuna olemas ja taastootmiseni asi seekord ei jõudnudki.

Kuid lõpuks olid kõik vajalikud tüüblid, klambrid, seibid, kruvid ja tüüblivastused nii stangede kui isegi küljeliistude jaoks hangitud ja võis taas "nokitsema hakata".


Alustasin lihtsamast ehk tagastangest. Selle juures ei olnud tarvis teha muud kui uued kroomliistud uute poltide ja klambritega stange külge kinnitada, auto keres leidunud haakekonksuga stange kinnitamiseks mõeldud avad kinni katta ning kogu koost auto külge kruvida. See kõlab sada korda kiiremalt ja lihtsamalt kui ta tegelikult oli.

Stangeliistude koostamine ise on päris hull sättimine ja muterdamine. Kui liistud küljes, on stange enda auto külge kruvimine küll vaid paika tõstmise vaev, kuid kuna ma ei ole kääridega parketivahu lõikamises kuigi osav, oli tarvis leida konksuga stangest jäänud kereavadesse õige suurusega korgid.

Suured tänud siinkohal Janekile, kes avade tiheda kinnikatmise olulisusele paari postituse eest tähelepanu juhtis, sest ma ise ei oleks suurimaid nendest muidu üldse korrektselt käsitlenud.


Kataloogipiltidel ei ole suurte konksuavade ette käivaid katteid üldse näidatud ning teiste kummikorkide numbrid ja pildid on sellised, et ainult selgeltnägija suudaks midagi aimata. Ja kui meeletu detektiivitöö tulemusel artiklinumbrid teada olid, pidi Mercedes neid veel ka tootma, sest kõiki neist laos ei leidunudki.

Olgu siinkohal tuleviku ja teistegi sama probleemiga kokku puutuvate W126 kerega autode omanike tarvis kirja pandud, et konksuavade katmiseks on tagapaneeli avadesse käivaid kummikorke 3 sorti.


1. Väikseimad ehk 20 mm avadesse sobivad on A1139870044
2. 25 mm kereavadesse sobivad detailid koodiga A1109870944
3. 55 mm kereavadesse sobivad katted koodiga A1109870644

Stange auto külge kinnitamiseks mõeldud poltide alla käivad lisaks eeltoodule kummist seibid, mis ei luba stange kinni poltimise järel heitgaasidel ning muul sodil poldi kõrvalt autosse pääseda.


Lõpuks sai ta mõistagi tehtud, aga nagu öeldud, oli tagastange ju see lihtsam osa.


Palun vabandust, kui põhjustan kogenud automaalrite, plekkseppade ja teiste oma ala spetsialistide ekraanidele naerupursetest tingitud niiskusekahjustuse, kuid selle auto tagastange koostamiseks kulus umbestäpselt 4 tundi tööaega. Tean, sest hakkasin seda mõõtma kui olin juba 2 tundi tagastange kõrval palvetades ära kulutanud ja ta ikka veel seda nägu ei olnud, et auto külge hakkaks minema. Esistange oli natuke keerulisem ja selle peal, kõrval ja all palvetasin nii Meka, Moskva kui Stuttgarti suunas pisut üle 12 tunni.


Ühest küljest tulenes see oskamatusest ja liiga paljude minutite kaotamisest mõeldes ning proovides, kuidas ta kõige ilusamini ja paremini kokku käib, aga teisest küljest ongi W126 stanged ikka ühed uskumatult ebaefektiivselt toodetud ja paljude nüanssidega, kuid ilusad detailijurakad.

Erinevalt tagastangest on ees näiteks alumiiniumist nurgakronsteinid, mille otstesse käib kadumakippuv "voolik", kuid mille asendasin mitme kihi termokahaneva rüüsiga. Pole päris originaal, aga mitte ka palju halvem, sest püsib kindlamini oma kohal.


Esistange küljes on ka pukseerimisaasa kate, mille remontimisele kulus samuti väärtuslikku aega. Selle kinnituskidad olid murdunud, kuid Türgi või Hiina detaili ma tellida ei soovinud, sest olin kindel, et originaali on võimalik parandada. Pealegi oli originaalkate juba stangega koos värvitud. Nagu kasutatud autode puhul sageli, tuli appi vana hea Saksa numbrimärk, mille alumiinium on meeldivalt vormitav. Ta sai kahtlemata tugev ja kuigi kinnituskidad otseselt nähtavad ei ole, värvisin lisatud alumiiniumitükid spreivärvi abil ka 7700 tooni ning mu meelest sai see kõik lõpuks igati viisakas.


Ja kindlasti kulus paar head tundi esistange ilusti külge sättimisele põhjusel, et auto oli kunagi kergelt parema nurgaga millegi vastu toetatud. Selle tõttu muljutud stangeliist ja iluvõre olid juba nagunii asendatud, kuid esistanget auto küljes hoidva puhverelemendi nurk oli samuti natuke paindunud ja vajas korrigeerimist.


Mäletatavasti olin soetanud ka teise esistange, kuid kinnituselemendid muutusid millalgi peale W126 mudeliuuendust ja kuna minu autole käisid juba uuema tüübi "löögileevendid", ei raatsinud ma neid teise stange küljes olnud nö tavaliste kummist puhvritega asendada.


Seega tuli originaalile õige nurk tagasi anda. See on küll vaid metalljuraka sirgeks painutamise vaev, kuid ta kuju õigsuses veendumine on painutuste järel sisuliselt vaid esistange auto külge ja jälle küljest muterdamise abil tehtav ning 5 duubli korral vajab see kokku juba päris palju aega. 


Väsinu, aga õnnelikuna võisin endalegi arusaamatult palju tunde nõudnud lööktöö stangede rindel lõppenuks lugeda.