20-02-2021, 05:55 PM
Väljas on nii külm, et kirjutadagi ei viitsi, autodega toimetamisest rääkimata.
Janeki mõlema mõttega tuleb 100% nõustuda ja on väga tänuväärne, et keegi neid masinaid natuke paremini tunneb ja nõu anda oskab.
Rõngasvedru olemasolust olin teadlik ja selle peegliklaasi tagant eemaldamine ei olnud loomulikult mingi mure. Nii seda tehaksegi, isegi kui mul selleks (veel) spetsiaaltööriistu ei leidu.
Mureks oli hoopis see, et klaasi taga on originaalis kahepoolne teip, millest enamus on vajalik klaasi hoidmiseks ta enda plastikraami küljes. Keskmine osa sellest teibist on aga katmata ja jääb klaasi paigaldamisel vastu peegli ümarat osa, mille külge klaasi raam vedruklambri abil kinnitub. Kui see on niimoodi kaua olnud, on teip päris kõvasti ennast sinna kinni haakinud. Mõistagi oleks kuumutamine ta vabastanud, aga kiirustades läks seekord teisiti.
Pildil on vedru klaasi külge tagasi pandud, aga tegelikult oli ta lahtivõtmisel kogu peegli sisemusest igaks juhuks välja kougitud.
Naabrivolli käest uue klaasi ostmise asemel sai lattu jäänud uus originaalosa kogu oma raamiga seekord koguni Ameerikamaalt tellitud, sest sealt tuli ta isegi odavam kui Saksamaalt. Originaalklaaside toon on kergelt sinakas (või rohekas) ja täpselt sellist ma lõikamiseks otsida ei oleks osanud.
Samuti on asjakohane märkus, et kärukonksuta stange paigaldamisel tühjaks jäänud kinnitusavad autokeres tuleb ära katta, kuid selleni jõudsin märksa hiljem.
Selle asemel tegelesin auto äraolekul veidramate asjade otsimisega. Näiteks oli tarvis paari kummitihendit, millega ei oleks justkui tohtinud probleeme tekkida. Parempoolse esitiiva ja stange vahele käiv tihend anti esindusest täitsa vabalt juba koos tulealuste liistudega 6 euro eest kaasa. Uue pagasnikutihendi hankimise ainus mure oli leida ta esinduse 500-eurosest hinnast odavamalt. Aega läks, aga leidsin.
Lahendamatuks probleemiks kujunesid hoopis näiliselt kõige lihtsamad ehk esitulealuste liistude ja stange vahele käivad tihendid, mille varuosakoodi koos piltidega olin eelmist autot koostades ettenägelikult siinsamas teemas välja toonud.
Neid ei ole võimalik leida esinduse, eBay ega Google abiga isegi niisama suvaliselt internetilehelt. Ainus, mille leida suutsin, oli teadmine, et tuleb otsida mõni enamvähem sarnane meetriga müüdav kummitihend. Muidugi on pisut kurb, et viimase 10 aastaga täieõiguslikult klassikuks muutunud W126 kerega S-klassile ei paku tehas paljude varuosade hankimisel mõistlikku lahendust, aga mis parata. Seadsin sammud ehituspoodi ja ostsin midagi "enamvähem sobivat". Kui aga keegi teab, kuidas leida originaaltihendeid koodiga A1268850798 või originaaliga äravahetamiseni sarnast tihendit, olen selle info eest kahtlemata väga tänulik.
Niimoodi defitsiitseid varuosi hankides ja teiste autodega mängides möödusid päevad, kuni ühel pealelõunal helises telefon ning maaler teatas, et võin autole järele tulla. Haakisime taas venna masinale autotreileri sappa ja peagi seisis mu garaažihämaruses järjekordne ehitusobjekt.
Janeki mõlema mõttega tuleb 100% nõustuda ja on väga tänuväärne, et keegi neid masinaid natuke paremini tunneb ja nõu anda oskab.
Rõngasvedru olemasolust olin teadlik ja selle peegliklaasi tagant eemaldamine ei olnud loomulikult mingi mure. Nii seda tehaksegi, isegi kui mul selleks (veel) spetsiaaltööriistu ei leidu.
Mureks oli hoopis see, et klaasi taga on originaalis kahepoolne teip, millest enamus on vajalik klaasi hoidmiseks ta enda plastikraami küljes. Keskmine osa sellest teibist on aga katmata ja jääb klaasi paigaldamisel vastu peegli ümarat osa, mille külge klaasi raam vedruklambri abil kinnitub. Kui see on niimoodi kaua olnud, on teip päris kõvasti ennast sinna kinni haakinud. Mõistagi oleks kuumutamine ta vabastanud, aga kiirustades läks seekord teisiti.
Pildil on vedru klaasi külge tagasi pandud, aga tegelikult oli ta lahtivõtmisel kogu peegli sisemusest igaks juhuks välja kougitud.
Naabrivolli käest uue klaasi ostmise asemel sai lattu jäänud uus originaalosa kogu oma raamiga seekord koguni Ameerikamaalt tellitud, sest sealt tuli ta isegi odavam kui Saksamaalt. Originaalklaaside toon on kergelt sinakas (või rohekas) ja täpselt sellist ma lõikamiseks otsida ei oleks osanud.
Samuti on asjakohane märkus, et kärukonksuta stange paigaldamisel tühjaks jäänud kinnitusavad autokeres tuleb ära katta, kuid selleni jõudsin märksa hiljem.
Selle asemel tegelesin auto äraolekul veidramate asjade otsimisega. Näiteks oli tarvis paari kummitihendit, millega ei oleks justkui tohtinud probleeme tekkida. Parempoolse esitiiva ja stange vahele käiv tihend anti esindusest täitsa vabalt juba koos tulealuste liistudega 6 euro eest kaasa. Uue pagasnikutihendi hankimise ainus mure oli leida ta esinduse 500-eurosest hinnast odavamalt. Aega läks, aga leidsin.
Lahendamatuks probleemiks kujunesid hoopis näiliselt kõige lihtsamad ehk esitulealuste liistude ja stange vahele käivad tihendid, mille varuosakoodi koos piltidega olin eelmist autot koostades ettenägelikult siinsamas teemas välja toonud.
Neid ei ole võimalik leida esinduse, eBay ega Google abiga isegi niisama suvaliselt internetilehelt. Ainus, mille leida suutsin, oli teadmine, et tuleb otsida mõni enamvähem sarnane meetriga müüdav kummitihend. Muidugi on pisut kurb, et viimase 10 aastaga täieõiguslikult klassikuks muutunud W126 kerega S-klassile ei paku tehas paljude varuosade hankimisel mõistlikku lahendust, aga mis parata. Seadsin sammud ehituspoodi ja ostsin midagi "enamvähem sobivat". Kui aga keegi teab, kuidas leida originaaltihendeid koodiga A1268850798 või originaaliga äravahetamiseni sarnast tihendit, olen selle info eest kahtlemata väga tänulik.
Niimoodi defitsiitseid varuosi hankides ja teiste autodega mängides möödusid päevad, kuni ühel pealelõunal helises telefon ning maaler teatas, et võin autole järele tulla. Haakisime taas venna masinale autotreileri sappa ja peagi seisis mu garaažihämaruses järjekordne ehitusobjekt.