560 SE, 1990, W126 - Sm. Västrik

[Sm. Västrik]

Ei saa öelda, et mind 2019 aastal märkimisväärselt rohkem W126 juures nähti, sest miski mu sees ütles, et kõige rumalam asi, mida oma varaga teha saab, on see parema tuleviku ootuses kohe projektiks keerata ehk osandada enne kui on selge ja kindel, et sellest kõigest lõpuks üle suudad käia. Muidu läheb nii nagu paljudel talumeestel, et maja ümber vedeleb kolm kombaini, aga põllule minekuks ei ole ühtki. Samal perioodil oli mu isikliku aja sisustamiseks garaažis teisi katkisi autosid juba piisavalt ja W126 projektiga edasiliikumiseks näis pigem mõistlik muu tegevuse kõrvalt rahulikult defitisiitseid varuosi hankida.


Selle auto juhiiste oli küll veel terve, kuid keskmistes ehk perforeeritud nahaga osades päris hullult mõranenud ja ega istme välimine nurk samuti enam uus olnud. Seega pidasin kõige õigemaks istme osade tükkide originaalnaha abil asendamist. Teise naha kasutamine sellise auto juures ei ole kindlasti mõistlik, sest erinevus jääb alati häirivalt nähtav ja originaalnaha hankimine ei nõua ülimasslevinud musta nahksisu korral õnneks tohutuid jõupingutusi. Ootamatul kombel osutus lihtsaimaks võimaluseks sedapuhku väljasõit Antslasse, kus Janek ühe enamvähem korras seljatoega istme loovutas. Tõmbasin saadud istmel veel samal õhtul naha üle kõrvade, pesin puhtaks ja olin riiulisse paigutatud doonormaterjaliga väga rahul.


Sama soojaga õnnestus Janeki käest saada ka mõlkideta iluvõreraam ja kuna pidasin kõigi muude iluvõretükkide hankimist esinduse külastamise vaevaks, näis mitu muret kuidagi äärmiselt lihtsasti lahendatud olevat. Ma ju ei teadnud, et võitlused iluvõremaastikul ei ole sellega kaugeltki lõppenud, kuid selle teadasaamiseni kulus veel aastaid.

Palju vastikum probleem näis olevat ortopeediliste istmete reguleerimislülitite hankimine. Neid liigub vähe ja enamasti maksavad nad mitusada eurot. Päris mitmel korral olin valmis mõistliku hinnaga eBayst mõned odavad ortolülititega istmed ostma ning proovisin mõistlike saatmiskulude huvides istmemüüjaga kokku leppida, et viigu istmed minu kulul prügimäele ja saatku mulle vaid lülitid, kuid keegi ei viitsinud sellise jamaga tegeleda. Järjekordselt sarnase küsimusega üht müüjat tülitades sain aga ootamatult teada, et ta sõbral on väga palju W126 varuosi ja ilmselt ka istmelülitid pakkuda. Sellistest väljaütlemistest ei tasu muidugi hoogu sattuda, kuid juba samal päeval (ja mingi arusaamatu juhuse tõttu samal ajal Antslas viibides) helistas mulle keegi kodanik Saksamaalt ning teatas, et lülitid on olemas, maksavad vaid 100 eurot paar pluss saatmine ja juba paari minuti pärast oli mu telefoni neist isegi pilt saabunud. Otsustasin, et see raha ei ole nii suur, et end elus läbikukkunuks tunnistada ja joodikuks hakata kui selgub, et mingeid lüliteid lõpuks ei saabu ja tegin kiirelt ülekande. Juba paari nädala pärast oli minu ees laual kaks ilusat W126 ortopeedilise istme reguleerimislülitit ja see oli äärmiselt meeldiv tunne.


Samuti pidasin vastikuks probleemiks varem mainitud tõika, et keegi eelmistest omanikest oli mu auto tagastange alumisse serva isepaigaldatud haakekonksu tarvis koleda avause lõiganud. See asi oli nii jubedalt teostatud, et kahtlemata oli tarvis korralikku konksuavata stanget. Hr v6sa oli siinsamas juba maininud, et konksuga ja konksuta stangede puhul on ka kinnitused erinevad, aga õnneks ei müüda tavaliselt neid kasutatuna nagunii kinnitusdetailideta ja seega tuli eBayst lihtsalt korralik asi leida ning ära osta. Korralike kroomliistudega nö teise seeria ehk mudeliuuendusejärgse auto stangesid esineb haruharva, kuid hukas liistudega tagastanged ei maksa palju ja peagi leidsin sobiva komplektse isendi vaid 80 euro eest. Selle Eestisse saatmine olnuks täiesti ebamõistlik, kuid kahjuks või õnneks kolis mu vend paari aasta eest Saksamaale ja saatmiskulu tema aadressile oli kõigest 46,27 eurot. Tehtud mõeldud ning peagi saabus mu vennalt pilt korralikult pakitud pambust, milles pidi leiduma ilmselt hävinud kroomiga, kuid muidu komplektne W126 tagastange.


Vahepeal on autosid tarvis garaažis liigutada ja selleks tuleb neid kahtlemata käivitada. Juba esimest korda suveleitsakus oma treilerilt mahakallutatud "uut" S-klassi käivitades sain aru, et nii pikk külmkäivitus ei ole ühegi auto puhul normaalne ja jahedamate ilmadega muutus masina käima saamine õhupuhastisse valatud bensiini ehk "topkata" peaaegu võimatuks. Seega viisin starteri mahakärssamise vältimiseks patsiendi Tartu vana kooli diagnostikute hoole alla. Mind juba üle 10 aasta eest kupeekerega 24-klapilise autoga aidanud diagnostiku juures sain teada, et külmkäivituspihusti ei käivitu, kuigi on töökorras, aga korralike skeemide puudumise tõttu viga kõrvaldada ei õnnestunud. Teise 90-tel tõsiselt lugupeetud diagnostiku abiga selgus, et kuna selle auto kommutaatorile ehk süütemoodulile ehk sisuliselt ajule annab külmkäivituspihusti lülitamiseks signaali kütusepumbarelee ja see relee vastavat signaali välja ei anna, on lahendus väga lihtne. Originaalreleesid Mercedes enam ei paku, kuid järeletehtuid leidub internetis lademetes ja nagu kasutatud autode puhul sageli, oli selgi korral vea diagnoosimise kulu suurem kui vahetatud varuosa maksumus ning auto käivitus edaspidi igal ajal temperatuurist sõltumata.


Mudeliuuendusejärgse Euroopa turu W126 auto taastamisel on kaheks suurimaks kuluallikaks ilmselt värvimine ja stangede kroomliistud. Korralikke liiste kasutatuna hankida on praktiliselt võimatu ja uute kogumaksumus kirjutatakse neljakohalise numbrina. Nad maksid palju juba siis kui neid oma eelmise auto jaoks kroonide eest ostsin ja vahepeal on hind veelgi tõusnud. Kuid teada oli, et sellest kulust nagunii ei pääse ning seetõttu tellisin kogu tagastange jaoks vajalikud liistud ning esistange keskmise tüki. Kui reaalsustaju maksmise hetkeks välja lülitada, ei olegi see nii valus ja kahtlemata on nad ilusaimad varuosad, mida mul on olnud au oma autodele osta.


Mulle teadaolevalt olid nüüd peamiselt vajalikud kallid ja defitsiitsed varuosad hangitud ja seega lugesin ka 2019 aasta edukaks, jätsin auto teiste kõrval garaažihämaruses järgmist kevadet ootama ja läksin värvitööde jaoks raha koguma.



Parimate soovidega,

Sm. Västrik