190E 2.8 M104 1992 ja W116 280SEL Austraalia - Paul

[Paul]

Lõpuks, kui olen omale K-jetronicu üksipulgi peaaegu selgeks teinud, sain ka SEL'i võib öelda, et hästi käima. Soetanud olen endale igasugu tehnikat ja tööriistu (AEM lairiba lambda koos kontrolleriga, kütuse rõhukella kit koos erinevate otstega, elektroodkeevitus, pukid, akutrell ja igasugu muud vajalikku). Kõigepealt monteerisin külge lairiba lambda kontrolleri koos Bosch 4.9 anduriga, mis näitas selgelt, et segu on igas asendis ikka väga lahja. AFR näit alati kas skaalalt väljas või sinna 18:1 juurde. Siis veidi aega hiljem saabus Ebay vahendusel kütuse rõhukellakomplekt, mis näitas, et süsteemirõhk on ~5bar ja kontrollrõhk külma mootoriga tõuseb normaalselt alates 1barist kuni peaaegu 4barini. Ehk siis WUR(warm-up regulator) mootoriploki küljes täidab samuti oma eesmärki. Ehk siis mida väiksem on kontrollrõhk seda lihtsamalt saab õhukogust mõõtev taldrik liikuda ning segu on rikkam. Mida suuremaks tõuseb mootori soojenedes kontrollrõhk, seda raskemini liigub ka taldrik alla ning seda lahjem on segu. Aga segu oli ikkagi maru lahja, olin isegi oma uut pumpa korra juba uuesti veel vahetanud. Kuid minu viga oli hoopis tühikäigu õhuklapis mis lahtisesse asendisse kinni oli jäänud ja pahinal mõõtmata õhku mootorisse lasi ning egr- toru mille kollektori poolt pimedaks keevitasin, kuid mille vastus täitsa lahtiseks toruks jäi ning samuti mõõtmata õhku sisse lasi. Sulgesin ajutiselt mõlemad torud ning imeväel hakkas mootor kohe õigesti tööle, käib ilusti piirajani ilma mingisuguse takistuseta ning ei ähvarda enam välja surra. Muidugi oli enne seda takistusi ning olin juba pool toitesüsteemi laiali lammutanud, ühe kütusetoru katki murdnud ning juhtus veel igasugu vana asja lahti võtmisega kaasnevaid muresid. Siiski nüüd näitab ka lambda näit ilusti kiirendades rikkamat segu 1:12-13AFR ning kruiisides umbes 1:15'le, mis on vägagi teretulnud nähtus üle pika aja.


Kui auto "korras" teadsin, et ega seda siin osariigis arvele ei saa oma vanuse, sillaosade pehmusele ning näiteks roolivõimu õli lekkele tõttu. Klaasis on ka juhipoolel väike mõra, mis kohe kõlbmatuks tunnistataks. New South Walesis on päris karm ülevaatus auto registreerimisel ning vaadatakse 2-3 tundi kõikide asjade korrasolekut. Kuna teises osariigis (South Australias) pole ülevaatust üldsegi vaja, otsustasin sinna sõita. Osariigi pealinn Adelaide on 850km kaugusel ning see pidi saama autole esimeseks surveprooviks, et edasi-tagasi elusana kohale jõuda. Et ilma numbriteta registreerimata autoga 850km legaalselt kohale sõita on siin tehtud elu sellejaoks vägagi lihtsaks. Võimalus on võtta registreerimata auto luba, mille jaoks tarvis ainult auto VIN-koodi ja mis lubab sõita aadressist aadressini ning mis läks maksma mulle 4'ks päevaks 22 dollarit. Nii ma siis sinnapoole põrutasin. Poole maa peal pidas mind bensiinijaamas muidugi kinni ka kohalik patrull, uurides kus numbrid on, aga näidates tuuleklaasil sõiduloa kleepekat soovisid aga korravalvurid head teed ja sõit võis jätkuda. Kohale jõudes uuriti ainult vin-koodi ja mootori koodi ning oligi enamvähem kõik. Registreerimisega ning kolme kuu automaksuga taheti raha saada 320 dollarit, sellest 120$
registreerimine ning 200$ automaks. Kui sinna sõites polnud auto vingerpussi mänginud, siis tagasisõites ilma selleta ei saanud. Olin rahulikult öösel kella kolme aeg kulgemas oma viimast kolmesadat kilomeetrit kui lõpetas töö kütusepump. Olin ka just teelõigul kus ei ole eriti levi, autode sagedus tunnis on umbes kaks ja lähima linnani 50km. Õnneks oli üks pump ülearu vahetatud ning ka teadlikult kaasa võetud, arvates. et seda vaja võib minna ja läkski vaja. Tõmbasin tööriided selga ja vahetasin pumba teeääres ära ning sõit võis jätkuda. Õnneks tõi ta mind peale seda ikka koju ära. Tundub, et tuleb pooled varuosad pagasnikus kaasas kanda. Surveproov 1700km oligi edukalt läbitud!

Pikk jutt, sitt jutt. Pilte ka.