22-11-2016, 04:11 PM
Talveauto otsingud möödusid selles mõttes tormiliselt, et mul oli ju midagi KOHE vaja. Ma ei viitsinud pikka aega turgu jälgida, et äkki viskab kunagi midagi soodsat või põnevat välja. Loomulikult olid mul omad eelistused välja töötatud, kuid valida tuli siiski välja pakutud menüüst.
Kindel plaan oli osta 3,0 mootoriga auto. Vaatasin aeg ajalt ka 2,6 mootoreid, kuid kõik suuremad variandid välistasin juba eos. Eesmärk oli leida mõistlike kuludega igapäevaauto, mis oleks omadustelt sarnane mu mustale. Varustus ei olnud absoluutselt tähtis, ainult konditsioneer oli soovituslik. Üldine seisukoht oli, et mida lihtsama varustusega, seda parem ja lollikindlam. Mulle oleks väga hästi sobinud ka kõige prostama sisuga ja zebrano puiduga auto, isegi vändaga aknad oleks väga lahedad olnud. Ainus asi, mida ma pidasin tähtsaks oli värvikombinatsioon. Tahtsin saada midagi põnevat ja teistmoodi - veinipunast , tumerohelist , helesinist või kuldset. Salong oleks eelistatult pidanud olema beez, kuid kahel käel oleks vastu võtnud ka punaseid, rohelisi ja pruune salonge. Polstri materjalina oleksin muidugi esimesena eelistanud kallist veluuri, kuid tegelikult sobisid kõik variandid.
Ehk siis kokkuvõttes olekski sobinud peaaegu kõik, mis oleks natukenegi friik värvikombo olnud. Aga miskipärast läks lõpuks ikka kõik valesti. See mis treileri pealt maha veeres oli ikkagi rotihall metallik ja seest sünge must nahk. Enam isikupäratumaks ei ole võimalik minna. Kuna ma ise pole pilte teinud, saan lisada vaid mõned kuulutuse pildid.
Selle vesihalli taeva värvi auto ostuks olid omad argumendid. Esiteks oli teda lihtne kätte saada (tuttav müüja), teiseks oli ta niipalju konkurentsivõimelise hinnaga, et Eestisse vedamine ei tähendanud ilmtingimata tuhandeid eurosid korstnasse ning kolmandaks oli ta SEL. See komplekt tundus huvitav. R6 mootoriga SEL keresid liigub võrdlemisi vähe ja veel vähem on neid külluslikult varustatuna. Kui täna sisestada mobile.de keskkonda kriteeriumiteks 300SEL ja nahkpolster, saab esimese pakkumise hinnaga 6500 EUR (US import), järgmise 10900 EUR (tuunitud) ja alates 12800 EUR leiab neid juba rohkem. Lühikese kerega on alumises hinnaklassis pakkumisi palju rohkem. Kuid nendegi hinnad tõusevad jämedalt 1000 eurose sammuga väga ruttu kuhugi 7000 piirile.
Nüüd peab veidi aja maha võtma, auto kõrval mõned õlled ära jooma ja veidi mõtteid koondama. Et mis nagu edasi teha. Ta tahab siit-sealt kohendamist, kuid üldiselt on ta sellise olemisega, et mõningase pingutuse järel võiks ta veel palju aastaid sõita. Samas kui see pingutus tegemata jätta, ei ole ma nõus teda omaks tunnistama, sest tal on minu jaoks olulisi puudusi. Ja ennast teades lõpeb mul see kergelt alanud kohendamine raskekujulise projektiga. Alati läheb nii. Vastust oleks vaja küsimusele, kas kas SEL kere kompenseerib minu jaoks valed valikud värvikaardil. Äkki oleks ikkagi ratsionaalsem vaadata endale mõni järgmine W126 ja anda see kellelegi SEL-huvilisele edasi?
Kindel plaan oli osta 3,0 mootoriga auto. Vaatasin aeg ajalt ka 2,6 mootoreid, kuid kõik suuremad variandid välistasin juba eos. Eesmärk oli leida mõistlike kuludega igapäevaauto, mis oleks omadustelt sarnane mu mustale. Varustus ei olnud absoluutselt tähtis, ainult konditsioneer oli soovituslik. Üldine seisukoht oli, et mida lihtsama varustusega, seda parem ja lollikindlam. Mulle oleks väga hästi sobinud ka kõige prostama sisuga ja zebrano puiduga auto, isegi vändaga aknad oleks väga lahedad olnud. Ainus asi, mida ma pidasin tähtsaks oli värvikombinatsioon. Tahtsin saada midagi põnevat ja teistmoodi - veinipunast , tumerohelist , helesinist või kuldset. Salong oleks eelistatult pidanud olema beez, kuid kahel käel oleks vastu võtnud ka punaseid, rohelisi ja pruune salonge. Polstri materjalina oleksin muidugi esimesena eelistanud kallist veluuri, kuid tegelikult sobisid kõik variandid.
Ehk siis kokkuvõttes olekski sobinud peaaegu kõik, mis oleks natukenegi friik värvikombo olnud. Aga miskipärast läks lõpuks ikka kõik valesti. See mis treileri pealt maha veeres oli ikkagi rotihall metallik ja seest sünge must nahk. Enam isikupäratumaks ei ole võimalik minna. Kuna ma ise pole pilte teinud, saan lisada vaid mõned kuulutuse pildid.
Selle vesihalli taeva värvi auto ostuks olid omad argumendid. Esiteks oli teda lihtne kätte saada (tuttav müüja), teiseks oli ta niipalju konkurentsivõimelise hinnaga, et Eestisse vedamine ei tähendanud ilmtingimata tuhandeid eurosid korstnasse ning kolmandaks oli ta SEL. See komplekt tundus huvitav. R6 mootoriga SEL keresid liigub võrdlemisi vähe ja veel vähem on neid külluslikult varustatuna. Kui täna sisestada mobile.de keskkonda kriteeriumiteks 300SEL ja nahkpolster, saab esimese pakkumise hinnaga 6500 EUR (US import), järgmise 10900 EUR (tuunitud) ja alates 12800 EUR leiab neid juba rohkem. Lühikese kerega on alumises hinnaklassis pakkumisi palju rohkem. Kuid nendegi hinnad tõusevad jämedalt 1000 eurose sammuga väga ruttu kuhugi 7000 piirile.
Nüüd peab veidi aja maha võtma, auto kõrval mõned õlled ära jooma ja veidi mõtteid koondama. Et mis nagu edasi teha. Ta tahab siit-sealt kohendamist, kuid üldiselt on ta sellise olemisega, et mõningase pingutuse järel võiks ta veel palju aastaid sõita. Samas kui see pingutus tegemata jätta, ei ole ma nõus teda omaks tunnistama, sest tal on minu jaoks olulisi puudusi. Ja ennast teades lõpeb mul see kergelt alanud kohendamine raskekujulise projektiga. Alati läheb nii. Vastust oleks vaja küsimusele, kas kas SEL kere kompenseerib minu jaoks valed valikud värvikaardil. Äkki oleks ikkagi ratsionaalsem vaadata endale mõni järgmine W126 ja anda see kellelegi SEL-huvilisele edasi?
Terve aasta poole aastaga