MB 260SE '90 W126 (Riigikantselei) - Sm.Tihhonov

[Sm. Västrik]

Mõtlesin, et kirjutaks jälle mõnest enda autost, aga siis mõtlesin kiirelt ringi, sest omaenese autodest kirjutama hakates kipub jutt tavaliselt liiga pikk tulema ja seda paari tundi praegu kahjuks ei leidu. Seetõttu on märksa lihtsam lühipostitusega sõbra teemat risustada. Loodan, et ta pole vastu.

Millalgi pool kuud tagasi andis Sm.Tihhonov pealinnast teada, et on aeg selle auto talveunest äratamiseks. Siirdusin seepeale garaaži, kus tavapäraselt tolm ja õlilaigud maas ning vaatepilt oli lummav. Vaid natuke rohkem kui aasta ja juba oli auto kergelt tolmuseks saanud. Isegi mingi kass oli arvanud, et musta värvi W126 on patseerimiseks just täpselt kõige sobilikum koht. Objekt hakkas otsekui mõnd haruldast küünileidu meenutama ja muidugi tuli garaažihämarusest otsejoones pesulasse sõita.

Võrdlusmoment tegi tuju heaks.


Üldiselt oli kõik selle auto juures kuidagi taaskord nii ilus ja rahustav, et edastasin veel samal õhtul omanikule telegrammi, et kui maru odavalt müüb, võin ta selle auto omamise vaevast vabastada. Ta ei olnud miskipärast nõus - vist kardab, et kui miski katki on, siis ma tulen tagasi õiendama nagu tänapäeval iga mõistlik kasutatud auto ostja. Või mine tea, võibolla saab sõber ise ka aru, mis ilus asi tal kapis leidub ja lihtsalt ei raatsi loobuda.


Ja siis juba mõni päev hiljem tuli ilmsiks, miks seda autot veel vastu talve äratasin. Ta sattus ühe tähtpäeva puhul omasuguste sekka ja oli vist üks enim positiivset tagasisidet saanud sõidukitest sel päeval. Kahtlemata muljetavaldav sooritus.


Loodan, et järgmisel hooajal näeme teda sagedamini.

Parimate soovidega,

Tauno