MB W140 500SEL, S600 ja teised ükssarvikud - Sm.Tihhonov

[Sm.Tihhonov]

Sellest ZIM-i taadist ei tea ma enamat kui seda, et ta siiani vahest sõidab. Mina näen teda ikka mõne poe parklas või lihtsalt teeveerel, moor alati kõrvalistmel. Tuunitud on teda ägedalt. Säravamad detailid on Ford Scorpio istmed, plastikust kilbid ja esivõre sisse tehtud auk Gaz 24 pidurivõimendi tarbeks.

Mõtlesin ka paar rida oma w140 kerega patsiendist kirjutada, kuid jäin nüüd ekraani vahtides üsna nõutuks et millest ja mida. Siin foorumis peaks ju MB aadressil midagigi positiivset püüdma kirjutada. Aga mida positiivselt võiks ometi W140-st kirjutada??? Peale selle et ta näeb hea välja ja tal on kerge rool.

Ütleme siis nii, et viimaste aegade üks parimaid vanatehnika kogemusi tuli mul enda auto Bose Beta Soundsystem'iga. Tema ellu äratamine oli päris suur töö. Ja kui internet lahti lüüa, siis võib sealt Bose Beta kohta lugeda ainult üht - see on imeline (ilmselt omas ajas ka maailma parim) helisüsteem, kui ta rsk ainult töötaks. Need vanad Bose võimendid on erakordselt kehva ehitusega ja peaaegu eranditeta tänaseks surnud. Mul oli kinnisidee see asi kõlama saada. Asi tundus veel ekstra huvitav seetõttu, et Euroopas on ta miskipärast üliharva levinud varustus. Aga USA turu autodel oli see enamustel peal.

Minu autol oli see ilmselt juba ammu katki läinud ja seetõttu oligi sinna mingi aftermarket nimega helisüsteem sisse aretatud. Kuna Mercedese originaal tipp-helisüsteemid on päris keeruka ehitusega, tähendab neisse autodesse aftermarket süsteemi rajamine alati päris korralikku ümberehitust. Tõsi, seda kõike annaks teha ju ka viiskalt, lõikamata ühtegi originaal juhet. Aga kes viitsib? Neegrid polnud viitsinud. Kõik oli lõigutud, rapitud ja originaal moodulid kadunud.

Ma alustasin täiesti tühjalt lehelt. Ma ei teadnud sellest kõigest mitte midagi. Minu jaoks jagunesid Beckerid ainult uuemateks (hõbedase triibuga esipaneelil) ja vanemateks (üleni mustad). Ja ega neist väga kuskilt lugeda ka pole, vähemalt mitte inglise keeles. Seega on W140 Bose Beta üles ehitamine olnud minu jaoks üks kulukas, kuid väga hariv projekt.

Ilmselt on enamus neist piltidest siit korra juba läbi käinud, kuid teeme siis veel korduse. Lähteülesanne on siin - kogu originaal kaabeldus on hävitatud.



Esimese hooga ostsin ühe kena kaheosalise Beckeri komplekti, õnneks koos kaabliga. Tegemist oli RDS-iga Becker 1460 komplektiga. Kõige viimane ja moodsam vana disainiga Becker. Paraku tuli hiljem välja, et see oli minu auto jaoks täiesti vale asi. Ta ei tööta koos Bose Beta süsteemiga.


Minu autos pidi olema headunit Becker 1432 ja tagamoodul 1532.


Siis hakkasin aru saama, et euroopas polegi olemas 1432 moodulit. Euroopas on 1430 ja 1431. Ostsin Ameerikast ühe W124 küljest ära kogu komplekti BE1432 klotse.


Selgus, et W124 Becker SoundSystem ja Bose Beta pole päris samad asjad. Esimene headunit on küll sama, kuid tagumine tüüner-võimendi mitte. Olgugi, et ka 124-l olid erinevad komponendid, kui W124 oli tavakõlaritega või SoundSystemiga. Ja mul oli nüüd olemas W124 SoundSystem tagamoodul. Kuid see oli siiski jumala vale asi. Bose Beta oli ainult W140-l ja ainult aastatel 1992-1993, ning tema kasutas erandlikult taga moodulit BE1532. Nojah, nagunii oli mul ju vaja ka pakiruumi tüüneri kinnitusraami W140 jaoks, sest W124 oma ei sobinud. Ja seega vajasin veel õiget tüünerit. Vahepeal olin ma hankinud ja ultrarariteetse Beckeri CD mängija, eesmärgiga hoopis see oma autosse panna. Kuid see oli kohe päris vale asi. Tavalise helisüsteemiga hakkaks see tööle, kuid Bose omaga mitte.


Vahepeal tuli mulle ka õige raam.


Ja sain ka õige tüüneri. Muidugi jälle USA-st. Ekstra kokkulepe jäi müüjaga, et kõik kaablite otsad peavad taga olema. Müüja pidas kokkuleppest kinni. Ostsin temalt ka igaks juhuks ühe esimese headunit'i.


Nüüd olid mul olemas kõik otsad, et taastada ära pakiruumi juhtmestik. See oli üks kole töö, kuid tehtud ta viimaks sai. Ühes varasemas postituses olin juba kirjeldanud ja Beckeri peakaabli vahetamise protseduuri. Ma seda üle ei kordaks.


Peale kogu kaabelduse ennistamist panin viimaks süsteemi kokku ja ühendasin voolu taha. Kõik tundus esmapilgul tore, raadio võttis pildi ette, otsis kanalid üles, antenn hakkas liikuma jne. Ainult et üks tühine asi jäi puudu - heli ei tulnud.

Selge - projekt jätkub. Ega ma liiga palju ei lootnudki, kuna keegi ei kirjuta Bose võimenditest midagi head. Neil kuivab kondekatest elektrolüüt välja ja lisaks lähevad mingid "potekad" ka veel tuksi. Nende ellu äratamine pidi tähendama ainult täis kapitaalremonti - KÕIK potekad ja kondekad vahetada. Kokku pidi neid olema ukhelt üle saja ühiku. Aga kuna võim on 7 kanaliga ja üsna kehva ehitusega on nende taastamine üks ilge tripper. Sisuliselt on ühe horisontaalse emaplaadi peale joodetud 7 vertikaalset võimendit, mis tuleb kõik esmalt lahti joota, ära taastada ja lõpuks tagasi joota.

Minu häda oli veel seegi, et mul olid tagumised woofrid kuidagi lõigutud ja rikutud kaabeldusega ning esiuste kõlarikastides olid Bose elemendid asendatud Blaupunkti omadega.


Pärast mõningaid otsinguid leidsin ühe pakkumise, kus müüdi tervet C140 kupee soundsüsteemi - võimendit koos kõigi kõlaritega. Kupee oma on muidu sama, välja arvatud tagauste kõlarid. Ka võimendi on mingi teise markeeringuga, kuid pistiku ülesehitus on sama. Ilmselt on kõlarite seadistus teine? Ostsin selle ära, terve suur kastitäis Bose kola.

Sain ka korralikud esikõlarite kastid. Esimesel fotol on võrdlus minu originaali ja minu rapitud Blaupunkti kastiga ning teisel fotol on võrdlus Bose vs standard kõlarikast. Bose elemendid on palju väiksemad, kuid nende võimekus on suurem. Eks ülesehitus on ka teine. Bose süsteemil on taga aknalaua sees neli jämedat woofrit ja seega ongi eespool peamiselt kõrgemaid sagedusi tootvad kõlarid.


Naljakas on see, et Bose kõlarite magnet on sama suur kui kõlar ise. Standard kõlaritel on umbes kolmekordne erinevus. Siin näide tagaukse kõlariga. Tavamudelitel puuduvad üldse tagaustes kõlarid.


Paigaldanud järgmise võimendi, võttis süsteem elu sisse. Sealjuures oli USKUMATU erinevus kuidas mängis esiukses Bose originaal kast ja Blaupunkti kõlariga rikutud kast. Originaal mängis valjult ja selgelt, rikutud kast vaikselt ja tuhmilt. Mitte, et Blaupunkti kõlarid kehvad olid, ilmselt oli lihtsalt võimendi seadistus tehtud Bose enda omade jaoks.

Kurb oli aga see, et võimendi oli ikkagi defekne. Kõik muud kõlarid mängisid puhtalt ja kenasti, kuid tagumised woofrid olid tummad. Viimaks leidsin Tallinnast ühe mehe, kes oli nõus selle võimuga tegelema. Ta oli neid enne ka näinud ja hoiatas juba ette, et see projekt on suht mõttetu. Aga võttis töösse. Mängis kaks päeva, ehitas kahest võimendist ühe kokku vahetas mingi osa potekaid ja kondekaid ning tagakõlarid ärkasid ellu. Olin juba peaaegu rahul saavutatuga, kuigi minu meelest mängisid esimesed kõlarid kuidagi liiga teravalt ja valjult ning madalsagedusega tagumised woofrid ei tulnud esile. Järgmisel hommikul olid woofrid jälle kadunud. Ja nii hakkaski olema. Umbes poole tunni jooksul tulid woofrid järgi.

Mulle see ikkagi ei sobinud. Pealegi tegid tagauste kõlarid mingi krõpsu kui sisse-välja lülitada. Auto läks tagasi helimehe juurde, kes võttis asja suuremalt ette. Vahetas emaplaadil hunniku mooduleid ja eri võimenditel ka veel peotäie juppe. Ja oh imet - asi sai palju parem. Nüüd tagakõlarid enam ära ei kao. Aga ma polnud ikkagi rahul. Kuidagi see heli polnud nagu päris selline nagu ma lootsin. Võimekust oli, woofrid müristasid ägedalt, kuid üldpilt ei olnud hea.

Leidsin Saksamaalt ühe tüübi, kes tegeles nende võimendite taastamisega. Ütleme nii, et vähe ei maksnud, aga mul oli seda kogemust vaja. Ostsin temalt täielikult restaureeritud võimu. Ta harutab need elementaarosadeni seibideks, vahetab sees ära kõik riknevad komponendid, kallab vajalikud osad üle uue termogeeliga jne. Tõsine vend ja väga põhjalik töö. Siin mõned fotod tema tööst.




See oli hea päev kui tutika võimu postkontorist ära tõin.


Kroonimaks kõike seda ilu olin hankinud veel ühe headunit'i, et saaks viimaks kokku niisuguse, millel ükski nupp ei loksuks, valgustus laitmatu ja kassett ka töötaks. Nüüd on see olemas.


Ja kuidas on? Ei saa eitada, et tutikas Bose on ikka ekstraklass. Ta mängib palju paremini kui see kohapeal taastatud võim. Ta mängib nii ilusti, et mina pole kuulnud üheski nii vanas autos midagi sarnast. Heli on kristallpuhas, helisageduste skaala on väga lai, bass paneb vajadusel autokere mõnusalt kaasa kõmisema ja minu jaoks võimust puudu ei tule. Kuid samas kannatab teda sees nii kuulata, et lolliks ei lähe. Kõhupekk veidi ikka vibrab ja püksiviigid ärkavad ka ellu. Ning asi ongi nii hea nagu teda kunagi reklaamiti - ta on disainidtud nii, et kõikidel istekohtadel on heli ühtemoodi hea. Siin pole midagi võrrelda kohalike poiste pakiruumides kaasa sõitvate mega-bass-kastidega. W140 Bose süsteem ilmselt oli tõesti omas ajas parim autosüsteem. Sest BMW E32 Professionalist on ta ikka kahe pea jagu üle. Jah, temaga ikkagi tagaklaasi eest ära ei löö, kuid kvaliteet ja nauditav võimekus on garnateeritud. Mina olen väga rahul.

Siin veel lõpetuseks pildid Bose pakiruumiga autost ja tavalise pakiruumiga autost.