MB W140 500SEL, S600 ja teised ükssarvikud - Sm.Tihhonov

[Sm.Tihhonov]

Visalt, aga järjekindlalt leidsid tükid tee minu auto külge. Õnneks sattus nii, et kuidagi poolkogemata sai kokku lepitud aeg ühe elektroonikuga. Seega kindlal päeval, kokkulepitud kellaajal pidin autoga olema määratud kohas. See oli hea motivaator.

Asja muutis keerukamaks see, et tahtsin välja vahetada oma Beckeri signaalikaabli. Minu auto küljes olnud kaablit oli lõigutud ja rapitud. Mul polnud alguses tema parandamiseks ka õigeid otsikuid ja proovisin vajaliku otsa kohandada Blaupunkti kaabli pistikust. Jämeda kolviga ikka peenikest jootetööd ei tee blin. Niivõrd rõve jäi, et igasugune parandamise isu läks üle. Tuli see kaabel ikkagi välja vahetada. Eks see oli tüütu ja keerukas töö. Mercedese kaablid on hästi pakitud, erinevad kimbud omavahel meeletu koguse teibiga kinni põimitud. Ning mul oli vaja ju minna läbi kogu auto selgroo - armatuurlauast alates kuni pakiruumini. Küll neid juhtmeid oli palju. Ja kuna tulemus pidi jääma pärast nagu originaal, võttis see kõik mul aega peaaegu terve päeva.


Eriti vastik oli see, et ma pidin jälle välja võtma tagaistme seljatoe ja aknalaua, mis korra juba sisse oli saanud. Need osad on minu meelest W140 lammutamise juures ühed kõige ebamugavamad asjad. Näiteks aknalaud koosneb W140-l kokku tervelt 13 erinevast detailist + veel kõlarite restid, tagumine rest ja muu peenem nodi. Osa neist kinnitub kere külge, osa istme seljatoe külge, osa liigub koos peatugedega jne. Tean seda arvu üsna täpselt sellepärast, et olen ta kuni elementaarosadeni ära osandanud. Mida rohkem ma oma pleekinud aknalauda vaatasin, seda ebameeldivamaks ta mulle muutus. Ta oli tõesti jube. Toonivahed pleekimata aladega lubasid vaid oletada, mis värvi ta pidi olema.


Lammutasin ta ära ja vedasin Tepingu poiste juurde. Nemad pole mind veel alt vedanud ja ei pidanud pettuma ka seekord. Niivõrd ilus sai uus aknalaud. Kahjuks pole mul hetkel võimalik pakkuda head ülevaatlikku pilti uuenenud riiulist. Allolevalt fotolt võib aimata vaid seda, et toon originaalse C-piilari kattega sai üsna täpselt paika. Tema lõplik komplekteerimine oli päris keerukas ülesanne, kuna see pidi käima sünkroonis tagaistme seljatoe paigaldamisega. Et saada paika kõik alumised mürasummutusmatid, lisapiduritule kaabel, õiged klotsid seljatoe külge, peatugede külge kinnitusid liikuvad klapid. Seljatugi ise on raske kui kurrat, eemaldub auto küljest tervelt 14 poldiga koos kogu liikumismehhanismidega. Seljatoel tuli samal ajal ühendada erinevad pistikud ja asetada nad omakorda õigetesse hoidjatesse, et juhtmed töllerdama ei jääks. Kui see kõik lõpuks kokku sai ja õieti tööle ka hakkas, oli nahk seljas märg. Nojah, sel päeval oli muidugi ka suve ainuke ilm, kui sooja oli üle 13 kraadi. Omaette projekt oli ka tagumiste turvavöödega, kuid ma ei jaksa sellest praegu kirjutada. Neid sai ka umbes kolmest vööst kokku ehitatud.


Projektiks läks ka puiduga. Mulle puit väga meeldib ja see peab korras olema. Ning mitte lihtsalt korras, vaid ka ilusa mustriga ja särava tooniga. Minu autol oli ostes puit kole - heledaks pleekinud, pragunenud, servad üles keeranud jne. Ei olnud kasutatav. Pikkamisi hakkasin valimatult kokku ostma W140 puitdekoori. Lõpuks juba oli mille vahel valima hakata.


Kahetsen, et ma ei saanud kokku komplekti, kus konsooli alumine ja ülemine plaat oleksid samast komplektist. Aga päris kena ja omavahel sobiv kooslus õnnestus kokku panna küll. Kõik tükid läbisid põhjaliku vesilihvi ja poleerimise. Jäid üsna uueväärilise moodi.


Mitte et need tükid ka puht mehhaanilist remonti ei oleks vajanud


Siin veel paar kehva pilti ülemistest liistudest. Tagumine heledam on minu originaal, esimene on Nursist toodud komplekt.


Kui viimaks kõik "kaetud tööd" olid tehtud ja jupid ette valmistatud, hakkasid asjad üha kiirenevas tempos oma õige koha peale saama. Istmetest ma parem rohkem ei kirjutaks. Nendega sai ka veel palju pulli kuni viimase minutini välja. Näiteks avastasin hetk enne paigaldamist, et seljatugede õhukotid olid sisuliselt pulbriks pudenenud. Armatuurlaua raadioaugust turritab võidukalt välja uus Beckeri kaabel.


Ventilatsioonireste sain ma osta palju, enne kui viimaks 100% terved restid kokku sain. Nad käisid ka enne paigaldust toas vannis, nagu kogu ülejäänugi.


Juhiistme paigalduse järel hakkas tekkima juba tunne, et äkki saabki kunagi valmis. See on ikka mõnus tunne küll kui auto liigutamiseks ei pea põlvili põrandal akrobaatikat tegema.


Omaette väljakutseks osutus ka käiguvalitsa komplekteerimine. Ostsin ka mõned uued dekoratiivsed osad. Kuna see ribikatik on 9-l autol 10-st katki, tundus eriti põnevana seda lõpuks oma silmaga näha. Käigukangi korrektne paigaldamine on aga küll sihuke tripper, et ei taha meenutadagi. Nüüd saan ma aru küll, miks ebays enamasti käigukangi nuppe koos shifteriga müüakse.


Nagu tähelepanelikud juba ilmselt märkasid, ei ole USA mudelil käigurežiimide lülitit. Ma ei teagi miks, aga ühelgi pole. Üldse on USA ja Euro mudelite vahel nii palju erinevusi, et neist võiks kunagi eraldi peatüki kirjutada. Lugematute pisidetailide võrval on ka täiesti põhimõttelisi erinevusi. Näiteks uksed ei ole samad. Ja isegi armatuurlauad on erinevad.

Aga mina jätkasin nokkimist pisiasjade kallal. Aknalauda lõhkudes jäi mind häirima kõlarirestide alt pudenev poroloon.


Niisugust porolooni mul osta ei õnnestunud. Tõin siis lihtsalt musta akustilist kangast ja katsin nad uue materjaliga.


Ning ega esimesed ju paremad polnud. Sai needki uuesti tehtud ja põhjalikult ära pestud. Said ilusad küll.


Tagumise aknalaua lõplikuks komplekteerimiseks oli mul veel puudu kogu piduritule majandus. Originaalne oli nii katki, et asja enam ei saanud. Isegi tema alumine kinnitusplaat pudenes käte vahel tükkideks. UV teeb ikka imet. Alumise plaadi sain ma osta Silberist uue. Mis sest, et musta värvi. Seda ei jää näha. Aga piduritulega oli kehvem lugu. Lõpuks õnnestus hankida tutikas lamp peaaegu õiget tooni. Mitte küll vajalikku safranivärvi, vaid cremebeige. Kuid külge ma ta esialgu panin.


Ja antud postituse lõpetuseks veel üks meeleolupilt täielikult komplekteeritud keskkonsoolist.