MB W140 500SEL, S600 ja teised ükssarvikud - Sm.Tihhonov

[Sm.Tihhonov]

Olen Joel'i teenuseid korduvalt kasutanud ja tegu on äärmiselt tugeva professionaaliga.
Kus värvimistöid teostate?

Joel on tubli jah. Mul on ta sirutanud nii tööautosid kui hobitehnikat ja hätta pole veel jäänud. Vaid Vene autodega on ta natuke ettevaatlik, sest nende plekk võib keerulisemate mõlkide korral olla tema jaoks liiga paks. Kuid sellele vaatamata on ta ajanud mu sõpruskonnas sirgeks ka Volga katuseid ja kapotte.

Mina värvin enda autosid enamasti Hiiul Salve tänaval asuvas töökojas. Olen seda teinud juba üle 15 aasta ja rahulolematust töö kvaliteedi osas on tulnud ette harva. Eks töökojas kehtib lihtne majanduslik tõde - hästi pole võimalik teha odavalt. Kui klient sellest aru saab, saavad autod ka korralikult tehtud.

Käisingi ükspäev piilumas, et kuidas seal poistel läheb. Maalrite ruumis on hetkel ainult kaks minu autot. Mõnikord on neid seal olnud ka rohkem


Mercedesel on üks külg kergelt üle käidud, kuid ta hakkab saama rohkem tähelepanu siis kui Volga on valmis.


Kui sm Võsa tundis huvi, et kuidas elevandi paks nahk oma mõlkidest loobus, siis mõnevõrra üllatuslikult on selgunud hoopis vastupidine olukord. Maaler kurdab, et selle auto plekk pidi ikka päris õhuke olema. Külgedelt ei saa väga aru, kuid suurtel pindadel vajub plekk tõepoolest höövli alt ära. Pigem on siin häda selles, et mitte plekk pole õhuke, vaid sirged pinnad on tohutult suured. Tagaluugil aitas veidi kui plekk täiendavate liimipätsidega alusraami külge kinni liimida. Aga kapott on veel vedelam ja plekki pole õieti kuhugi liimida. Tal nagu väga polegi alusraami. Aga eks ta saab hakkama. Tänapäeva autodega võrreldes peaks ju W140 ometi päris hea tugev tükk olema.


Kuna auto on töökojas, siis väga suuri tegusid ju ise teha ei saa. Paari jupiga olen siiski mänginud. Võtsin uuesti ette oma peegli. Minu elektriline laepeegel oli ju katki. Mul olid justkui kõik tükid olemas, mehhanism töötas, kuid loogiliselt ma seda lego kokku panna ei osanud. Kui ma tehnoloogia viimaks välja mõtlesin, avastasin ühtlasi, et ma ei saagi oma peeglit enam kokku panna, sest mul on korpuse küljest olulised kõrvad ära murdunud. Kuna õblukeste plastist aasade taastamine tundus mõttetu, ostsin uue laepeegli. Õiget värvi parasjagu maailmas ei leidunud, tuli võtta must. Plastikut saab ju edukalt värvida.


Musta peeglit lahti monteerides avastasin, et see on poole parem kui minu enda oma. Tal on ainult üks aasake katki. Üldiselt olen endiselt pettunud W140 plastikutes. Ikka väga haprad on nad kohati. Seda enam, et peegel on ju asi mida manuaalse lahenduse korral pidevalt väntsutatakse. Nojah, rohkem ma neid osta ei kavatse, vaid hakkan mõtlema lahendusi, kuidas saaks ta ära remontida. Pilt ka võrdluseks lihtsa manuaalse peegli mehhanismist ja elektrilise peegli omast.


Kui juba plastikutele jutt läks, võiks lühidalt rääkida veel ühe plastikdetaili evolutsioonist. Tõime Taunoga Nursi lammutusest uued esiuste polstrite laekad. Need tunduvad hea tihke kaanega olema. Kuigi pealtnäha samasugused, on nad tegelikult musta kaanega, minule vajaliku tumepruuni asemel. Kaasi saab õnneks kerge vaevaga vahetada.


Monteerisime nad ise kohapeal polstrite küljest lahti. Kirusime, et alumisi kinnitusi on täiesti võimatu lahti keerata, sest nad jäid täpselt õhutoru alla. Ühegi võtmega ligi ei saanud. Samas mina nagu varemalt enda polstrit lahates sellist probleemi ei mäletanud. Hakkasin neid kodus kõrvutama ja avastasin, et minu polstritel on need aasad teise koha peal. Sealjuures on selgelt näha, et algselt on nad olnud "vale" koha peal. Ning on siis maha freesitud ja liimitud kõrvale teised kinnitused. Siin on näha ka pruun täpp, mis viitab pruunile polstrile. Sest silmaga on neil tõesti raske vahet teha.


Volgade maailmas on hästi põnev ajada jälgi, millal täpselt mingid muudatused aset leidsid, mis lahendus oli enne, mis hiljem, mis millega kaasnes jne. Ka Mercedes on jätnud seekord maha detailide kuupäevad. Näha on, et see "vale" lahendus on olnud kasutusel päris esimese otsa autol - 24.05.1991. Minu auto muudetud polster on tehtud hiljem - 19.09.1991.


Viimaks vabastas toll (USAst ostetud kaupade needus) ka ühe ammu tellitud mänguasja. Kauaoodatud Becker BE1532 tüüner, mis tõesti oligi kasutusel ainult W140+Bose soundsystem autodel.


Noh ja kuna sama tüüneri head unit maksis nii häbematult vähe oma logiseva volume nupu tõttu, ei suutnud ma kuidagi loobuda veel ühest BE1432 peamoodulist Pagan nad on nii ilusad.


Seda enam, et mõlemal moodulil olid taga kõik juhtmejupid. Esiteks tekib mul nüüd võimalus proovida taastada oma varjestatud signaalikaabel. Ning teiseks ei pea ma rohkem midagi leiutama, vaid saan värvide järgi kõik kaablid õigesse kohta ühendada. Seni oli mul kõlarite ja osade masside ühendamise loogika natuke hägune. Lõigatud on see komplekt sama aasta 600SEL-ist.


Muidugi ei tea ma siiani, mis on reaalne erinevus BE1432 tüüneril ja vähelevinud BE1532 tüüneril. Korpuselt ei ma leidnud mingit muud infot kui seda, et kõlariväljundile tohib järgi ühendada seadet mille takistus on vähemalt 16 oomi (sinine). Kas see tähendab siis suuremat võimsust? Tavalisel BE1432 tüüneril on sama koha peal hoopis teise sisuga kiri.


Lõpetuseks veel küsimus suurele ringile. Kas kellelgi on kogemusi SAVA suverehvidega? Ma püüan küll tavaliselt vältida kõiki odavbrände, kuid rehvide hinnavahe SAVA Intensa SUV ja Nokian Line vahel tuleb jooksu pealt üle 200 EUR. Need SUV rehvid näevad mustri poolest täitsa sõiduautolikud välja ja kuna Sava on Goodyeari bränd, siis äkki sünnib nendega isegi sõita?