09-09-2010, 01:48 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-09-2010, 01:49 PM ja muutjaks oli Sm. Västrik.)
Auto sain värvimisest kätte 03.09.2010 ja kogu nali maksis pisut rohkem kui mu Volga tervenisti üle värvimine. Aga see on ka loogiline, sest ühest küljest on oodatav kvaliteet nn välismaa autodel palju kõrgem (muidugi ei saa kaugeltki eeldada, et see oleks sama hea nagu tehase töö), aga teisest küljest on tegu ka kallimate värvidega, mis pealegi nõuavad lakki.
Üldjoontes püsib projekt seni siiski eelarve piirides. Mis aga ilmselgelt eelarvega kooskõlas püsima ei saa, on igasugu kinnitusvahendite (tüüblid, kruvid, klambrid, mutrid jms) kulu. Täna lähen tellin esindusest näiteks 3 500 kr eest kinnitusvahendeid, kuid see on ainult väike osa (ilmselt kolmandiku kanti) kogu vajalikust, kui tahta kinnitada küljeliistud ja stanged täielikult uute detailidega. Loodan, et midagi olemasolevast kannatab ikka kasutada ja seega on tegu päris kalli kompromissiga, mida ei osanud ma enne auto ostmist oodata. Siiski, lõpphinda arvestades ei tee see kuludesse protsentuaalselt ilmselt kuigi suurt vahet ja seega ei ole mõtet nuriseda.
Kuid tulles tagasi auto enda juurde, siis kuna teda oli tõesti kurb niimoodi õuenurgas vaadata ilma kõigi nende juppideta ja kuna mul oli korrosioonikaitsevaha ka käepärast, kruvisin kohe mõned detailid vaatamata sellele, et auto õues seisis, külge ka. Tagatuled, aknapesudüüsid, tagaukselingid ja aknaalused kroomliistud ei osutanud mingit tõsiseltvõetavat vastupanu, kuid keerulisemaks muutub asi alati siis, kui asud tööde kallale, mis nõuavad pisut sobitamist.
Esituledega näiteks on palju huvitavam. Kõik jooned peavad ju klappima ja seega võtab kogu nali palju kauem aega. Vasakpoolse esitule sain siiski päris korralikult külge, aga lõpuks kiskus juba hämaraks ja tegelikult olin auto juurde läinud ju ainult korraks, et kaardistada vajaminevat kinnitusvahendite hulka ning pealegi pidin sünnipäevale ka veel jõudma.
Seega minust ta viimati täpselt nii õnnetuna maha jäigi. Endal oli ka kahju, aga pidin komandeeringusse ära lendama ja seega tuli süda kõvaks teha.
![[Pilt: 20100909_MB420SE_89_1.jpg]](http://www.volga.ee/images/Tauno/MB420SE89/20100909_MB420SE_89_1.jpg)
Tegelikult ei koostagi ma seda autot ennem oluliselt edasi, kui ta tiivad ja uksed on seestpoolt korralikult korrosioonitõrjet täis pritsitud, sest see kombineerituna minu optimismiga võiks pikendada perioodi, mille jooksul teda jälle värvida tarvis ei ole. Pealegi ei saa teda ju ilma eelmainitud kinnitusvahenditeta üldse eriti edasi kokku panna. Seega läheb veel aega, aga enne lume tulekut võiks valmis ja talvegaraaži jõuda. Vähemalt praegu tundub nii.
Tauno
Üldjoontes püsib projekt seni siiski eelarve piirides. Mis aga ilmselgelt eelarvega kooskõlas püsima ei saa, on igasugu kinnitusvahendite (tüüblid, kruvid, klambrid, mutrid jms) kulu. Täna lähen tellin esindusest näiteks 3 500 kr eest kinnitusvahendeid, kuid see on ainult väike osa (ilmselt kolmandiku kanti) kogu vajalikust, kui tahta kinnitada küljeliistud ja stanged täielikult uute detailidega. Loodan, et midagi olemasolevast kannatab ikka kasutada ja seega on tegu päris kalli kompromissiga, mida ei osanud ma enne auto ostmist oodata. Siiski, lõpphinda arvestades ei tee see kuludesse protsentuaalselt ilmselt kuigi suurt vahet ja seega ei ole mõtet nuriseda.
Kuid tulles tagasi auto enda juurde, siis kuna teda oli tõesti kurb niimoodi õuenurgas vaadata ilma kõigi nende juppideta ja kuna mul oli korrosioonikaitsevaha ka käepärast, kruvisin kohe mõned detailid vaatamata sellele, et auto õues seisis, külge ka. Tagatuled, aknapesudüüsid, tagaukselingid ja aknaalused kroomliistud ei osutanud mingit tõsiseltvõetavat vastupanu, kuid keerulisemaks muutub asi alati siis, kui asud tööde kallale, mis nõuavad pisut sobitamist.
Esituledega näiteks on palju huvitavam. Kõik jooned peavad ju klappima ja seega võtab kogu nali palju kauem aega. Vasakpoolse esitule sain siiski päris korralikult külge, aga lõpuks kiskus juba hämaraks ja tegelikult olin auto juurde läinud ju ainult korraks, et kaardistada vajaminevat kinnitusvahendite hulka ning pealegi pidin sünnipäevale ka veel jõudma.
Seega minust ta viimati täpselt nii õnnetuna maha jäigi. Endal oli ka kahju, aga pidin komandeeringusse ära lendama ja seega tuli süda kõvaks teha.
Tegelikult ei koostagi ma seda autot ennem oluliselt edasi, kui ta tiivad ja uksed on seestpoolt korralikult korrosioonitõrjet täis pritsitud, sest see kombineerituna minu optimismiga võiks pikendada perioodi, mille jooksul teda jälle värvida tarvis ei ole. Pealegi ei saa teda ju ilma eelmainitud kinnitusvahenditeta üldse eriti edasi kokku panna. Seega läheb veel aega, aga enne lume tulekut võiks valmis ja talvegaraaži jõuda. Vähemalt praegu tundub nii.
Tauno