Teema hinnang:
  • 3Hääli - 3 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
W124, 300D Turbo, 1991 - Priit
#81
Vaatasin visko toimimist kapoti all. Kui mootor soojalt tühikäigul käib ja välja suretada, siis jookseb vent vabalt tükk aega edasi. Samas nii kui uuesti käima panna ja korraks pööret anda, võtab jäigalt järele (tekib väike "lennukipropelleri põrin") ja siis suretades jääb hetkega seisma. Sellele pihta ei saa, mis trikiga visko haakimine/mittehaakimine on pandud sõltuvusse mootori pööretest.
Vasta
#82
Vahepeal jälle hulk kilomeetreid mõõdetud autoga, puhas sõidurõõm. Ja kärust ei saa arugi, et järel on, võib ära ununeda Rolleyes

Viskosidurist: toimimispõhimõte inglise keeles kirjas siin (sisaldab ka jooniseid). Ehk lühidalt - peale külmkäivitust visko töötab kiiremate pööretega mõne minuti, kuni siduris on õli voolanud töökambrist reservuaari. Soojalt visko pöörded sõltuvad nii temperatuurist kui mootori pööretest. Külma ja sooja mootori max pöörete vahe on ca 1500 pööret minutis.

Seoses Võru "osavate käte ringiga" siis veel paar asja tehtud. Kuna radikakorgi tihend oli vahetatud kummist ise välja lõigatud tihendiga (mis korralikult survet ei pidanud), ostsin Silberist uue korgi 7,5 euro eest (B osa saaks paari euroga kätte). Süsteem on nüüd tihe, kuna uue korgiga hoiab rõhku süsteemis üleval tunde peale sõidust tulekut. Lisaks tuli tegeleda radiaatori remondiga, kuna ülemine lõdvik koos osa toruga lendas sõidu ajal minema, hea et ise roolis olin, õnnestus mitte üle kuumutada. Tee pealt tõi ära varuks olnud kütuse jämefiltrist tehtud vahetükk (istub täpselt radikatoru sisse). Võiks öelda, et vana auto ja juhtub, aga eemaldunud tüki puhul oli näha, et praod olid enamuses vägagi vanad ja mootori vahetajale ei saanud need kuidagi märkamata jääda. Nüüd sai treipingis naabrimehe poolt valmistatud vahetükk ja kinnitatud kuumakindla tihendisilikooniga, lisaks voolikule julgestuseks kaks klambrit peale. Algul oli plaanis vahetükile õrn keere peale lasta, aga pink ütles üles ja jäid ainult sooned. Aga toimib.
       

Lisaks vaatasin üle parema esiratta taga oleva ülevoolupaagi (kuhu paisupaagist avarii korral vedelik voolab, et ei satuks tee peale). Kinnitust sai müüja jutt, et originaalmootor oli kuuma saanud, sest paak oli pooleldi täis teist värvi jahutusvedelikku. Tööst oli kasu ka. Sain teada, et roostetõrje tegemise käigus on tiiva ja lanseri vaheline osa jäänud üle laskmata, täiesti kuiv Eusa_naughty Sama seis ilmselt kõigi 4 tiivaga. Eks üle tegema minnes saab ka need kohad lasta ära teha.
Vasta
#83
Mõned korrad paarisaja km kaupa on saanud vaadata täis paagi meetodil ka kütusekulu (st seal paarisaja km tsüklites on olnud nii lühisõite kui ka maanteed, samuti külmkäivitusi). Jääb 7,5 ja 8 vahele (Wikipedia andmetel 3,0 turbol 108 kW Euro mix keskmine ca 7,8). W124 diiselmootor pole eriline ökopill, mis oli ka varem teada. 2,0 55 kw mootoril Euro mix keskmine 6,7 l. Lähemal ajal vaatan huvi pärast, mis pikkadel sõitudel toimub.
Vasta
#84
Eelmisel nädalal käisin autoga perega puhkamas Lõuna-Poolas. Autos 4 täismõõdus inimest ja 1 väike laps, pakiruum ääreni asju täis, st täislastis. Kokku ring 3100 km.
-Poolas pole vist maailmaturu kütusehind kohale jõudnud, sest kõige kallim tavadiisel tanklas oli sama kallis kui Eestis, tihti oli kütus odavam.
-Kütusekulu oli hoolimata tühikäigul endiselt lonkavast mootorist üllatavalt väike - alla 7 liitri /100 km (sh sõidud mägedes, kiirteedel, linnades, külade vahel, mõned ummikud). Väikseim kulu Leedu läbimisel ca 6,5 l/100.
-Poolakate toodetud viskosidur ei tööta selles osas korralikult, et 30-kraadise soojaga ummikus ja mägedes ülesmäge sõites jääb jahutusest puudu (kui muidu temp seieri järgi ca 85, siis seal 95). Mägedes probleemi ei tekkinud, sest alla tulles jahutas kohe maha. Päeva järel mägedes sain ka õli juurde valada. Kiirteel 130 kmh jälle ei olnud jahutusega mingit probleemi.
-Mägedes oli selle mootoriga ülihea sõita, jõudu jätkus piisavalt igas olukorras. Kast toimetas hästi.
-MB hea vedrustus oli abiks ka kehvadel teedel (mida polnud küll palju)
-Ka jahutusvedelikku ikkagi veidi kaob, 1,5 liitrit selle reisi peale.
-Tagasi tulles eile oli õues pidevalt 32-35 kraadi sooja. Ilma kliima ja katuseluugita tiba palju Smile Siiski on vana kooli kere juures hea see, et saab aknad lahti sõita ilma tapva tuulemürata. Veidi palav oli, aga ei midagi hullu.

PS. Kui kevadel Poolas käisin, siis Varssavi läbisõitu veel ehitati. Laupäeval kell 14 kulus lõunast E77 pealt linna sisse sõites linnast välja E67 peale jõudmiseks alla poole tunni (st linna piirist linna piirini).

PS pühapäeva õhtul oli jälle Riia ringil Riiga tagasi sõitjaid ja Euroopasse suundujaid ummikutes paarkümmend kilomeetrit auto-autos kinni. Oletan, et meie jõudsime enne koju, kui vastassuunas tulijad sealt läbi said või Riiga jõudsid.
Vasta
#85
Selline vee kadu ikka päris suur, kus ta siis kaob või asi seotud liigse temperatuuriga?
Vasta
#86
(30-07-2012, 04:19 PM)hannes_s Kirjutas: Selline vee kadu ikka päris suur, kus ta siis kaob või asi seotud liigse temperatuuriga?
Ei oska arvata, pole ühtegi ideed. Sellist "paranormaalset" 300 turbo jahutusvedeliku kadumist olen lugenud ka paaris välismaa foorumis. Kui oleks kõrgest temperatuurist, siis peaks aur või vesi jõudma paisupaagi ülevoolu kaudu avariipaaki (EDIT: st korgi alla asuva vooliku kaudu, kuhu vedelik pääseb, kui radikakork liigse rõhu all vedeliku välja laseb), aga ei jõua. Õli on puhas (sinna ei lisandu). Jahutusvedelik on puhas. Peale voolikute üle vaatamist ja korgi vahetust on rõhk süsteemis veel järgmisel päeval peale sõitu süsteemis (st isegi 15+ tundi hiljem). EDIT: kuna on uus paisupaagi originaalkork, siis eeldan, et hoiab süsteemis rõhku, mis ette nähtud.

Kas läheb töötava mootoriga surve all läbi mõne silindri (auru taga pole ei külmalt ega soojalt)? Plokikaane tihend kuskilt väsinud? Mikropragu? Mootor on täiesti kuiv nii külmalt kui soojalt. Kui süsteemis rõhk maha lasta (radika kork lahti-kinni külma mootoriga) ja käivitada, siis surve tuleb üles siis, kui vedelik läheb kuumaks (st pole kiiret rõhu kasvu külma mootoriga). Pole ühelgi masinal enne vaadanud, aga termostaadi juurest paisupaaki minevas ülevooluvoolikus toimub nii külma kui kuuma mootoriga pidev vedeliku voolamine (ühenduskohas paisupaagi torus on vedelikus näha ka õhumulle), on normaalne või mitte, mina ei tea.

St kui kellelgi on lekke osas ideid, andke teada. Igaks juhuks pead maha kiskuma ei hakka.
Vasta
#87
Sõida lahtise korgiga. See tähendab, mitte kork pealt ära, vaid nii, et survet pole süsteemis.

Oli oma 124 kunagi radikas nii pisike leke, et kui survet polnud süsteemis siis ei lekkinud ka.
M.O.T.T
If you want to make God laugh, tell him your future plans
Vasta
#88
Lekkeleidmisnipp 1.

Kohe "paanilt tulles kapott lahti ja nuusutad mootori/radika üle. Kui kusagil on mikroleke, tunneb ka selle üsna vastiku ja spetsiifilise jah. vedeliku lõhna ära.
Ehk kui leke on, siis kindlasti haiseb ka...Eusa_dance
Kui pole, tunned vaid kuuma alumiiniumi, plastmassi, kummi jne lõhna.


Lekkeleidmisnipp 2.

1. Pese mootor, radikas, veepump jne kõik võimalikud lekkekohad survekaga ideaalselt puhtaks.
2. Vaheta jahutusvedelik punase vastu.

Tehasest ilmselt punane ei käi, aga ta on saadaolevatest kõige vedelam. (Paksuse järjestus "paksust vedelaks": puhas vihmavesi > sinine/roheline jah. vedelik > punane jah. vedelik)
Kulu peaks nüüd veelgi suurenema, AGA tema eelis on see, et ta jätab ka kuivanult punaka jälje.
Seega kannatab lekkekoha ka hiljem üles leida, kui mootor ammu jahtunud on.


Kui välist leket ikka pole näha, siis sõida edasi, kuniks kadu suureneb.
Vasta
#89
Mootorit pesta pole lekete kontrolliks mõtet, kuna kõik ilus puhas.

Võimalik lekke süüdlane ka leitud - radika ülemine väsinud lõdvik. Kõigepealt panin tagasi vana paisupaagi korgi, mis võtab ainult väikse surve üles ja siis tundsin proovisõidult tulles jahutusvedeliku lõhna ning avastasin, et radikas on ülemise lõdviku juurest veidi niiske. Juba enne Poola sõitu kokku pannes oli näha, et vana lõdvik oli üsna välja veninud. Nüüd oli ühe klambri kõrvalt katki. Pingutasin lõdviku üle ja tellisin uue ära. Kui saabub, siis saab vahetades ka radika paranduse üle kontrollida, kas pääseb lõdviku hinnaga või saab "investeerida".

Ps Ei ole enne tähele pannud, et MB originaal lõdvikuklambrid on Norma kirjadega.

Ps Kas keegi teab, kui suurt survet peab korras radikakork süsteemis hoidma? Kas voolikud peavad kivikõvaks minema või võib uus originaalkork vigane olla?
Vasta
#90
Kork avaneb ikka päris korraliku rõhu korral. Kui kork juba avaneb, siis tuleb sealt ikka ilusti välja kah. Rõhk on vajalik, mida kõrgem rõhk seda suurem keemistemp.
Vasta
#91
(31-07-2012, 05:37 PM)hannes_s Kirjutas: Kork avaneb ikka päris korraliku rõhu korral. Kui kork juba avaneb, siis tuleb sealt ikka ilusti välja kah. Rõhk on vajalik, mida kõrgem rõhk seda suurem keemistemp.

See arusaadav. Aga huvitav kas autol vanad voolikud on pehmed siis lihtsalt? Pole varem selllist asja näinud, et paned (külmalt) normis vedelikuga auto käima ja soojaks minnes tase paisupaagis langeb kuni 2 cm. Kuna vedelik pole kokkusurutav ja mootor ka mitte, siis saab see toimuda kummiosade arvelt. Järgmisel päeval külma mootoriga on samuti tase 1-2 cm allpool normi ja alles (siis juba külma mootoriga) korki avades tõuseb tase uuesti normini tagasi.

Vasta
#92
Eile kiskusin lahti alumise keskkonsooli. Uskumatu, kui palju tuhka seal oli. Peale puhastuskuuri on autos kohe värske tunne Rolleyes
Vasta
#93
Tellitud lõdviku (Meyle, muid B-lõdviku tootjaid kataloogid ei näidanud) pikkus oli liiga lühike, originaal läks uuesti tagasi. Originaalist 4 korda odavam, aga kasutu.
Vasta
#94
Vahepeal sai radiaatori ülemise toru parandus uuesti tehtud, kuna tuli välja, et sealt ikkagi vähesel määral lekibki. Peale seda pole jahutusvedelikku enam kadunud. Kui uuesti läheb, tuleb radika vahetus uue vastu.
Vasta
#95
Viskosidur on garantii korras ümber vahetatud, hetkel toimib.

Ps. Vastavalt juhendile transporditakse ja ladustatakse viskosidureid vertikaalselt.

Ps. MB visko peab tööle hakkama (jäik ühendus), kui jahutusvedeliku temperatuur on ca 90-95 kraadi. Alla selle käib suht vabalt ringi. Visko oleku kontrolliks on 2 varianti. Pöörete tõstmisel (gaasi andmisel) tekitab ventilaator haakinud viskoga lennukipropelleri heli, mis on avatud kapotiga hästi kuulda. Variant 2 on nn "ajalehetest" (idee kirjas Benzworldis) - st kui võtta n Postimees, EPL jms ning see pikuti veel pooleks murda, siis ajalehega tiivikut pidurdades jääb see seisma, kui visko pole jäigalt ühendatud. Vastasel juhul hakkab tiivik ajalehe äärt rebima.
Vasta
#96
Kas mootori poolelt ka uudiseid on, ujub edasi?
Vasta
#97
(20-08-2012, 10:08 PM)hannes_s Kirjutas: Kas mootori poolelt ka uudiseid on, ujub edasi?

Ujub (samas kui foori taga seista käik sees, pole tunda ka parima ettekujutuse korral). Kõik silindrid käivad ilusti, vahele ei jäta, ei külmalt ega soojalt. Ujumine mootori temperatuurist ei sõltu. Äkki on põhjus (osaliselt) relees, mis pöördeid reguleerib, kuna ka tühikäigu pöörded kõrva järgi samuti ujuvad kergelt üles alla (sarnaselt mootori enda ujumisega), kohati ei saa aru, kohati hästi kuulda (tahhokas pöörete kõikumist ei näita, gaasivajutusele regeerib kohe).

Külmalt endiselt tugevama häälega, soojalt käib täiesti vaikselt.

Vasta
#98
Aga tõmba magnet klapil pistik tagant ära... kui kahtlustad et selle viga.
Vasta
#99
Leidsin vahepeal auto pakiruumist huvitava ajaloolise dokumendi Rolleyes - 1. ja 2. omaniku vahelise ostu-müügi-lepingu, millest selgub, et 1999.a kui auto müüdi ca 160000 km läbisõidu juures, oli selle hind 26800 DEM, mis oleks kursi järgi umbes 13700 eurot. Tuletagem meelde varasemast, et uus omanik käis selle raha välja, et sõita ca 5000 km aastas ja see auto sõitis Saksamaal enne Eestisse müüki veel vaid ca 85000 km.
Vasta
(24-10-2012, 08:43 AM)Priit Kirjutas: Leidsin vahepeal auto pakiruumist huvitava ajaloolise dokumendi Rolleyes - 1. ja 2. omaniku vahelise ostu-müügi-lepingu, millest selgub, et 1999.a kui auto müüdi ca 160000 km läbisõidu juures, oli selle hind 26800 DEM, mis oleks kursi järgi umbes 13700 eurot. Tuletagem meelde varasemast, et uus omanik käis selle raha välja, et sõita ca 5000 km aastas ja see auto sõitis Saksamaal enne Eestisse müüki veel vaid ca 85000 km.
Kuna peast käis läbi, et midagi numbrites ei klapi, võtsin uuesti ka hooldusraamatu ja muud paberid välja ning tuleb välja, et hooldusraamat (millel puudus tagalehel ka auto andmekaart) ei ole selle auto oma, sest ostu-müügi lepingus on läbisõit 1999.a 124500 (eelmist postitust tehes ei vaadanud, et see seal kirjas), hooldusraamatu järgi aga 159716 Paranoid , juba 1997 oleks hooldusraamatu järgi pidanud olema see läbisõit ületatud. Seega mõlema omaniku käes Saksas auto sõitnud siiski sama palju kilomeetreid, sest TÜV paberite jms (kus peal auto andmed ja läbisõit) järgi jõudis see MB Eestisse ca 245000 läbisõiduga. Kuna pakiruumis vedeles ka ühe 230E garantiikaart, on võimalik, et raamat hoopis selle oma, nii et hooldusraamat rändab prügikasti kui antud auto ajaloo osas väärtusetu paber.
Vasta


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  MB w124 V8 ( 4,2 ) - 1992.a andres23 9 6,926 10-06-2024, 06:06 AM
Viimane postitus: Karl
  MB 200D 1991, W124 - Haasma Haasma 138 78,618 11-05-2024, 10:36 PM
Viimane postitus: Haasma
  w124 E300 TE 4matic andres23 30 28,430 12-01-2022, 10:25 PM
Viimane postitus: andres23
  W124 , E320, 1993 - Eero_S Eero_S 113 123,174 29-04-2020, 01:41 PM
Viimane postitus: Eero_S
  MB W124 230CE 1990 - Kristo5380 Kristo5380 15 19,876 13-11-2018, 06:09 PM
Viimane postitus: Kristo5380
  MB 200E,1991.a. W124 Helkur 64 65,659 05-01-2018, 01:26 AM
Viimane postitus: kubilius
  MÜÜDUD! MB 260E 1990 W124 - Mike22 Mike22 22 24,551 26-10-2017, 10:54 PM
Viimane postitus: Mike22
  MB 250TD 1991 S124 - Werewolf Werewolf 33 35,164 18-06-2017, 08:52 PM
Viimane postitus: renkss
  MB 230E 1989 W124, sm. pelle sm. pelle 7 9,276 02-03-2016, 09:21 PM
Viimane postitus: Werewolf
  MB E320, 1993, w124 - Ermo Ermo 52 66,351 30-04-2015, 10:52 PM
Viimane postitus: väikemees



Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 11 külali(st)ne