Mercedes-Benz E 200 Classic, 1999, W210 - Uku

[Uku]

Tervist!

Otsustasin hakata oma igapäevasõiduki kohta päevikut pidama.

Kõige lahjema bensiinimootoriga (M111) pre-facelift W210, mis tehasest väljus. Manuaalkastiga. Värvitooniks 272 Amazonitgrün, kui ma ei eksi.

Vaese mehe Mercedes-Benz, millel on lisavarustuseks Xenon lähituled, konditsioneer, 4x el. aknad, el. peeglid ning tagumised integreeritud lapseistmed.

Ostu hetkel näitas odomeeter 199936 km, olen lisanud ca 5000 km.

Natuke lähemalt W210 soetamisest. Eelmise aasta oktoobris olin endale koju toonud Buick Park Avenue, millega sain sõita umbes kuu aega ning seejärel leidis ta endale koha garaažis Audi S6 kõrval. Minu suveautod, mida ei raatsi talvel kasutada.
Jälle oli probleem - millega ma nüüd sõitma hakkan? Oli olemas '97 Omega B, õudne ront, mille olin kunagi ammu vaese ajateenijana endale soetanud. Hakkas teine päris ära koolema, V6 lekkis nagu mahlakask ning kere muutus iga päevaga hõredamaks. Oli küll mugav sõita ning varuosad odavad, kuid eriti ma temast ei hoolinud. Sain vaevast lahti ning 500 € võrra rikkamaks.

Iga päev lappasin müügiportaale läbi - auto24, Kuldne Börs, Soov. Isegi osta.ee ning okidoki sai läbi vaadatud. Palju unetuid öid. Mõtlesin eelkõige W202/W210 peale, pikka aega polnud Mercedes-Benzi omanud. Käisin päris paljusid autosid vaatamas, enamasti pidin pettuma, nagu ikka. See, mis on kuulutuses kirjas, ei vasta tihtipeale tõele. Kuid okidokis lõpuks näkkas. Need on pildid, mis mind rahutuks muutsid.







Auto oli mõni päev varem müüki tulnud, hinnaks 1400 €. Helistasin. Mulle vastas tugeva vene aktsendiga mees. Auto asus Lasnamäel. Auto toodi 2015. aasta aprillis Saksamaalt. Omanik suri kolm kuud tagasi ning sellest ajast saadik seisab. Läksime sõbraga vaatama (sõidab E 220 CDI-ga). Seisis üksikuna uue maja ees parklas. Olin väga meeldivalt üllatunud - seest puhas ja värske välimusega. Roostet esines juhiukse nurgas, pagasiluugi luku ümbruses oli mingi roostealge. Tagumistel koopaäärtel oli näha pindmist roostet. Kindlustust polnud ning suverehvid olid veel all, seega proovisõitu väga palju teha ei saanud. Midagi kahtlast tähele ei pannud. See auto jättis mulle väga hea mulje. Sõber oli ahastuses, kuna tema W210 kere seisukord jättis kõvasti soovida ning ta oli selle eest päris palju maksnud.

Jätkasin otsingutega, kuid avastasin ennast tihti mõtlemas selle auto peale. Järgmisel nädalal sattusin uuesti seda kuulutust vaatama ning hind oli lastud 1200 € peale. Siis oli selge, lähme Lasnamäele tagasi. Saime uuesti kokku, tingisin veel hinna 1100 € peale ning liikusime ARK-i. Kuna auto omanik oli siit ilmast lahkunud, pidi päris palju pabereid täitma. 45 minutit hiljem oli auto minu oma, see sai teoks 12.12.2016. Tänan veelkord härrat, kellelt auto ostsin. Minu 13. auto, kuraditosin on täis, eks neid tuleb veel.

Koju jõudes hakkasin "tuuningut" eemaldama. Mingil põhjusel meeldib inimestele monteerida tulede ümber kroomitud rõngaid. Abiks kuumaõhu puhur ja Leatherman, sain need kätte ning viskasin suure heameelega prügikasti. Samuti lasin tuled poleerida, soovitan kõigil seda teha. Vahe on suur. Juba esteetiliselt kena vaatepilt.

Enne

Pärast


Kodus vedelesid naastrehvid mõõdus 215/65/15. Läksid ilusti alla, nendega on kliirens päris korralik ning talvel hea sõita.



Korrosioon on teatavasti W210 suurim vaenlane, seega lasin roostetõrje ära teha. Maha võeti logarid, uksepaneelid, karbikatted jne. Auto põhi, pagasiruum ja kõikvõimalikud õõnsused töödeldi ära, nüüd peaks mõnda aega hooleta olema. Mees, kes tegi, kiitis kere seisukorda.

Tegin Simuna mõisa juures paar pilti.




Kuna autol puudus makk, paigaldasin mugavuse huvides Sony DSX-A202UI. Saab USB mälupulgalt muusikat kuulata ning näeb suhteliselt diskreetne välja. Ostsin kunagi Euronicsist 50 € eest, sünnipäeva puhul tehti hea pakkumine.


Sisu on küllaltki askeetlik.


Esimesel Eestis tehtud ülevaatusel (07.04.2015) registreeriti läbisõiduks 195631 km. Ostes (12.12.2016) oli läbisõiduks 199936 km. Nüüdseks on lisandunud ca 5000 km, seega on auto läbinud Eestis kahe aastaga umbes 10000 km. Odomeetri näitu ma kommenteerida ei oska, sest hooldusraamatut, Saksa TÜV dokumente, arveid jms kaasas ei olnud. Fakt on see, et auto on Eestis väga vähe olnud ja sõitnud, seetõttu on ka kere hästi säilinud.

Kindlasti huvitab paljusid, et mis tunne on sellise mootori ja käigukastiga E-klassiga sõita? Ega erilisi emotsioone ei tekita, kuid eluohtlik ka nüüd ei ole. Möödasõidud saab tehtud, vahel tuleb selleks käik alla vahetada. Maanteel on 100 km/h @ 2500 rpm, seega eriti ei lärma. Kiirendades on mootori häält päris naljakas kuulata, eks ta üks trimmer ole. Manuaalkast toimetab hästi, käiguvahetused on üsna konkreetsed.

Käisin 15. märtsil ülevaatusel - kõik oli korras ning sain ilusti läbi, nuriseti tulekustuti puudumise üle.

Olen nüüdseks 5 kuud autoga sõitnud ning olen äärmiselt rahul. Otsisin suurt ja mugavat autot, millel oleks lihtne tehnika. Kulud on olnud madalad (varuosad on üllatavalt soodsad), kütet tarbib samuti vähe. Kuna veedan enamuse ajast maanteel pikki otsi sõites (tööle on ca 200 km), on keskmine kulu 7.5-8L / 100 km. Samaväärses seisukorras diiselmootoriga E-klass oleks maksnud vähemalt 2x rohkem, ei näinud selles suurt mõtet, kuna sõidan tegelikult vähe. Peab kiitma selle auto ergonoomikat, eriti istmeid. Sõitmine on puhas nauding.

Hele tekstiilsisu tekitab natuke peavalu. Pealegi olen paras pedant, pidevalt jälgin kaasreisjate tegevust. Autos süües on lihtne persona non grata'ks muutuda.

Hüvasti, talv!


Tehtud tööd.

- salongipirnid (näidikuplokis ning pliidinuppude ümber)
- parktulede pirnid
- udutulede pirnid
- Xenon pirnid (sai valitud 4200K General Electricu pirnid)
- esisilla remont (stab. vardad & puksid)
- roostetõrje
- pagasiruumi kummist matt
- esitulede poleerimine
- kojamees
- stereo paigaldus (Sony DSX-A202UI)
- veepumba vahetus

Puudused

- veojõukontroll ei toimi
- parempoolne el. peegel ei liigu (mootor töötab)