W123 200 [77'-] canyondrift

[canyondrift]

Lõpuks ometi on saabunud nädalavaheus, mis kahjuks mõne tunni pärast ka möödub. Tööd sai ikka tehtud, olenematta suurest nohust millega organism hetkel suurematsorti võitlust peab.
Jälle üks jäledalt tolmune päev ja nädalavaheus seljataga, tehtuks võib lugeda vasaku külje uksed ja ehk ka esimese poritiiva, mis ei tohiks mõlke ega muid muljumisjälgi omada, aga igaksjuhuks vaatan ka selle kriitilise pilguga üle.
Pahteldamistöö pole küll lõbus, aga seda tulemust vaadata, kui pritspahtel juba seljas on, on lausa lust. Kõik on sirge ja ühevärviline, mitte sadat erinevat tooni.
Eelmise mehe värv on ikka eriti jama olnud, ma ei oska seda ettegi kujutada mis värviga tegu on olnud, aga kui liivapaberiga piisavalt palju lihvida, siis mingid kohad annavad lihtsalt järele ja värv hakkab tükkhaaval maha tulema, just jämedama liivapaberiga tööd tehes. Või siis on lihtsalt liiga peene paberiga alt matiks löödud või on hoopis karukeelt kasutatud.
Värvitööni on jäänud veel mõned nädalavahetused aega, siis algab raha varumine ja mõtlemine, et kust seda küll võetakse. Muidugi pean enne ka väikesed kulutused tegema, aknaaukude värvi ära ostma, mingis koguses liivapaberit varuma, teise purgi pritspahtlit tooma, krunti tooma, 1 purk masteksit oleks juurde vaja ja mõned pisidetailid veel. Hirmsalt tahaks esiklaasi ka, sinise päikesesirmiga. Peale neid oste polegi palju jäänud kui 4kg autovärvi ja maalrile nutsu visata.






Edasi tuleb ette võtta parem külg ja kui see valmis siis mõned plekid veel teha ja lõppviimistlus võib alata.