Mercedes-Benz 190E, 1989, M102.963 - Aialipp

[JorgenP]

Kui nii süvitsi ehitamiseks läheb, siis loomulikult
Kuigi müüakse juba W201'le vastavaid kompotte, millega saab rajal väga hästi hakkama ning on oluliselt vähem kinnituse üle arutlemist. Hents99 oskab kindlasti rohkem selles valdkonnas valgustada.

[aialipp]

Kui nii süvitsi ehitamiseks läheb, siis loomulikult
Kuigi müüakse juba W201'le vastavaid kompotte, millega saab rajal väga hästi hakkama ning on oluliselt vähem kinnituse üle arutlemist. Hents99 oskab kindlasti rohkem selles valdkonnas valgustada.

Noh jah.. Kui süvitsi nüüd aga hobi peab ju inimesel olema
Oleks finantsiline vabadus, alustaks projekti hoopis happevannist

[Werewolf]

See lingitud rinkamasin sõidab juba mitmeid aastaid Ground Controli-i coilidega rinkat ja amordikannudel pole häda midagi. Ma algselt mõtlesin ka Ground Control-i coilide peale, aga kuna need maxavad 1890-2400 USD-d siis sama raha eest saax tõenäoliselt juba rinkakõlbuliku õhkvedrustuse Airlift-ilt näitex https://www.airliftperformance.com/ , see olex tänavaautole, mis aegajalt rinkat sõidab vast parem mugavam lahendus.

Kui eesmärk ei ole sportlikkus, siis saab tänapäeval juba üsna mõistlikku raha eest nii reguleeritava kõrgusega tava kui õhkvedrustust ja on nii valmis komplekte kui ka selliseid kus vaja veidi ise aretada.

[sten130]

Ka minu on plaanis oma auto mingiaeg õhkvedrustuse peale ehitada

[Werewolf]

Õhkvedrustuse puhul tasub meeles pidada seda, et sinna tekib aja jooxul niiskus ja kesmiselt korra kuus võix selle süsteemist välja lasta.

[aialipp]

Õhkvedrustuse puhul tasub meeles pidada seda, et sinna tekib aja jooxul niiskus ja kesmiselt korra kuus võix selle süsteemist välja lasta.

Tundub koheselt tülikas kui nii tihedalt oleks mõistlik süsteemi ventileerida...
Ja selliste numbrite juures, mis head asjad maksavad, tuleb ikkagi arvutada, joonestada, nuputada ja sobitada, et saada parema hinnaga mõistlik lahendus ise tehtud. Ja kui ebaõnnestub, siis uuesti teha
Eks pean hakkama läbi joonestama detaile ja siis selgub mis, kus ja kuidas.

Aga hoopis teist juttu.
Pidurid...
Algselt mõtlesin spetsiaalselt 190 jaoks toodetud ventileeritud ketaste peale aga siis tuli valgustus
Nagu ma aru saan, siis A 000 420 85 83 varuosa (suuremad pidurisadulad nt w140 pealt) peaks koos suuremate vent-ketastega "bolt on" olema?
Kas kellelgi on infot palju orginaal "Servol" nö lisa tehase poolt on.
Ehk siis leidub kellelgi infot numbrite kohta või infot kui palju peaksin sellele üldse tähelepanu pöörama. Eraldi nuputamist tahab veel ABS aga see selleks..
Lisaküsimus: Milliseid enamlevinud alternatiive veel oleks pidurite parendamiseks?

Mõtteid, ideid, ettepanekuid ?!

---

Ka minu on plaanis oma auto mingiaeg õhkvedrustuse peale ehitada

Paljudele jubedalt meeldib... Mind jätab näiteks külmaks (ilmselt vähesed teadmised).
Argumenteeri palun, miks see sinu jaoks parim valik oleks.

[Ott]

Mul on nt plaanis W124 320E sadulaid/kettaid kasutada tulevikus.

[aialipp]

Mul on nt plaanis W124 320E sadulaid/kettaid kasutada tulevikus.

Jepp...
Laias laastus peaks sarnased sadulad olema.
Aga mis Servo-ga saab?

[Werewolf]

Siia dokumenti on kõik W201 ja W124 piduritega seonduv info kokku kogutud (suportid, kettad, klotsid, vaakumvõimendid, peasilindrid jne). W124-ja ja R129 pidurid on W201-le bolt on (vähe võib olla tarvis õõtshooba šarniiri juurest relakaga mudida, et ketas vastu ei käix suuremate pidurite korral, mille puhul olid kasutusel teise kujuga õõtsad). Muude mudelite supportid võivad vajada flantse.

http://www.w124performance.com/docs/mb/W...brakes.pdf

Hents oskab tänapäevasemate mudelite pidurite sobivuse kohta kommenteerida. Suuremate pidurite paigaldamisel tuleb arvestada ka velje suuruse ja kujuga, et velg supportisse kinni ei jääx, ehk ilma flantsideta kasutatavate velgede hulk jääb oluliselt väixemax.

[aialipp]

Tere jälle...


Peale viimast postitust on toimunud töölähetus, puhkus ja kõike muud aga mitte masina ehitamist.
Nüüd viimaks sain siis jälle asja kallale asuda ja vahepeal saabunud varuosasid külge hakata kruvima.
Varuosade kohta leiab huviline infot hooldusraamatust.
Lisaks varuosadele soetasin ka tööriistakapi. Niigi teen asju nö põlve otsas. Vähemalt nüüd on tööriistad normaalselt paigutatud ja üht teist juurde ka muretsetud.

Juhtmerägastik on lõpuks korda tehtud ja radikas leidis ka endale koha. Olulisemate andurite Juhtmetele said vahele veekindlad pistikud, et oleks vajadusel lihtsam vahetada. Mass jms sai veetud ühes tükis.
Radika kinnitustele sai vahele lõigatud vanast jahutusvedeliku torust kummipuksid. Pealmine kinnitus on hetkel veel ajutine, sest pole päris normaalseid töövahendeid siin garaažis.
Äravool radikast pumpa leidis ka endale koha ning kinnitusviisi. Esialgu tunduvad paljud asjad veel nö "geto fabulous" aga kui leian sobivad toorikud ja materjalid, teen ringi.
Lisa temperatuurianduri otsustasin paigaldada hoopis radikast äravoolu peale. Siis on ülevaade nii peale- kui äravoolu temperatuurist. Lisaks olemasolevale termolülitile panen ka mehaanilise lüliti salongi, et vajaduse korral ventikas ise järgi lülitada. Massilüliti leiab salongis koha endise salongi puhuva õhu temperatuurilüliti kohapeal. Täpsustades siis kõrvalistuja oma. salongiventika lüliti ja juhi temp lüliti asemele tulevad rõhukell ja segukell. Salongiventika lülitid viin kõrvalistuja jalgade juurde keskkonsooli paremale küljele. Lisa temperatuurikell on pisike kandiline ning led numbritega. See leiab koha keskmise salongiventilatsiooni ava peal asuvas plastikus.
Tööd jagub aga vaikselt hakkab jahutus kokku saama. Salongiradika toru vaja veel ringi teha ja radika pealevool välja nuputada jms aga üldmuljega olen hetkel rahul.
Siis ehk saab mahlad sisse ja mootoripesu teha.

Pilte kah...

[aialipp]

Oli tarvis vaheldust...

Pöörasin korraks pilgu kapotialusest eemale ja leiutasin teisi asju vähe.
Koha leidsid endale massilüliti, segukell, rõhukell ja lisa temperatuuriandur.
Radiaatori sisselaske teen kokku Saabi ja VW torustikust.
Salongiventika lüliti sai endale koha maki asemele. Ava taguse katan kinni ja põhja panen mingit sorti kummist mati. Saab miskit ladustada seal sõidu ajal. Makist loobun üldse ning paigaldan kuhugi väikese 2x50 või 4x25w (sildamis võimalusega) võimendi koos aux juhtmega. Vajadusel saab telefonist muusikat kuulata.

pilte kah...

[124STD]

Kas nii väiksest radikast piisab?

[aialipp]

Kas nii väiksest radikast piisab?

Jah. Mõõdud on samad orginaaliga aga praegune on kahe realine. Jahutavus on isegi oluliselt suurem orginaalist.
Radikas istub lihtsalt veidi all pool.

[aialipp]

Kes Teemat sirvib, avaldagu arvamust....!

Netis leidub küll palju infot aga tahaks ennem mingi seisukoha võtmist siinse rahvaga arutelu pidada ja arvamust küsida . Ehk siis andkem minna. Paugutada võib ka puusalt

ABSi eemaldamine:
* Tööprotsess...
* Head ja vead...
* Millega veel arvestada...

[hents99]

Miks üldse?

[aialipp]

Miks üldse?

Sest tahan mingi aeg panna tagumiste ketaste alla ka hüdraulilise käsipiduri. Käsipiduriklotsidest üldse loobuda ning ABS andureid kasutada Digitaalsele spidomeetrile signaali edastamiseks.
Hüdrauliline läheb selle pärast, et vahepeal on soov vähe libistada aga ma võimu väga suureks ei taha ajada kapoti all. Ma ei ütle, et tahaks minna EDMV street klassi selle masinaga aga tore oleks kui auto oleks selleks võimeline.
Kuigi selliste asjade jaoks ehitan ma ka veel teist masinat Eestis: 2103 VFTS.
Üldiselt on kogemus näidanud, et kui autoga mingil (X) põhjusel tagurpidi peaks liikuma, on ABSi olemasolust ainult paksu pahandust.

Ma loodan, et ei jäänud segaseks...

[v6sa]

Kes Teemat sirvib, avaldagu arvamust....!
...

Vahet pole, millised on rajaauto pidurid. See ei pea ju teelegaalne olema. Tee nii, nagu meeldib.

Head: saad rataste lohisedes efektselt pambusesse põrutada. Rehvid saab lahedalt kandiliseks lasta.
Vead: piloot peab täpne olema, kui on tahtmine mitte lohistada ja kõval pinnal maksimaalselt aeglustust saada.

Kodustamata ülevaatuspunkt võib hüdrokässari avastamisel rabanduse saada, mujal ei koti kedagi. Eks seda pead arvestama, et KUI peaks seisupiduri maharoomamise tõttu mingi jama tekkima, siis vastutad täiega.

ABS pump minema, armatuurist märgulamp minema ja puhtalt tehes tuleb vahetada ka märgutulede liist absitu vastu. Seejärel puhas labane mehhaanikutöö uute torude vedamiseks. Õhud välja ja proovisõidule!

Kui mingil arusaamatul põhjusel on vaja oma elu keeruliseks elada liikluses säärase hübriidiga toimetades, siis oleks paslik kaotada jäljed ABS-i olemasolust, muu hulgas peita ripnev pistik ja nühkida üle kinnitustele jäänud jäljed.

Keegi targem võiks kommenteerida, kas mootori aju kah ABSi mahanüsimisest midagi arvab. Kas tuleb ABSi pistikus mingeid klemme sillata?

Millist pahandust ABS tagurpidi liikumisel tekitab?

[aialipp]

Kes Teemat sirvib, avaldagu arvamust....!
...

Vahet pole, millised on rajaauto pidurid. See ei pea ju teelegaalne olema. Tee nii, nagu meeldib.

Head: saad rataste lohisedes efektselt pambusesse põrutada. Rehvid saab lahedalt kandiliseks lasta.
Vead: piloot peab täpne olema, kui on tahtmine mitte lohistada ja kõval pinnal maksimaalselt aeglustust saada.

Kodustamata ülevaatuspunkt võib hüdrokässari avastamisel rabanduse saada, mujal ei koti kedagi. Eks seda pead arvestama, et KUI peaks seisupiduri maharoomamise tõttu mingi jama tekkima, siis vastutad täiega.

ABS pump minema, armatuurist märgulamp minema ja puhtalt tehes tuleb vahetada ka märgutulede liist absitu vastu. Seejärel puhas labane mehhaanikutöö uute torude vedamiseks. Õhud välja ja proovisõidule!

Kui mingil arusaamatul põhjusel on vaja oma elu keeruliseks elada liikluses säärase hübriidiga toimetades, siis oleks paslik kaotada jäljed ABS-i olemasolust, muu hulgas peita ripnev pistik ja nühkida üle kinnitustele jäänud jäljed.

Keegi targem võiks kommenteerida, kas mootori aju kah ABSi mahanüsimisest midagi arvab. Kas tuleb ABSi pistikus mingeid klemme sillata?

Millist pahandust ABS tagurpidi liikumisel tekitab?

Njaa
ABSi olemasolu tingimata ei tähenda kiiremat seisma jäämist või paremat pidurdamist. ABSi eesmärk on ainult aidata juhil säilitada pidurdamisel parem kontroll auto üle ning rataste mitte blokeerumise tulemusena püsib masin ka enamjuhtudel iga asjatundmatu "piloodi" käes manööverdusvõimeline pidurdusteekonna kestes. Süsteem toimib läbi sensorite mis registreerivad ratta pöörlemisel, ennem selle blokeerumist, olukorra ning vastavas sadulas langetatakse rõhk ja ratas vabastub. Seda kõike muidugi kui süsteem on õigesti hooldatud ning parimas töökorras. Juhul kui ei ole, võib ABSi rakendumine pidurdusteekonda oluliselt pikendada ning "piloot" võib lõpetada pambuses rattad jätkuvalt ümmargused ja seda ka kuiva ilmaga hea teekattega tingimustes.

Ironiseerime koos
Muidugi Hr V6sa puhul sellist olukorda tekkida ei saa, sest tema vahetab pidurivedeliku vähemalt iga kahe aasta tagant või 30 000 km läbimise puhul varem, nagu tootja ette kirjutab. Puhastab ABSi andureid regulaarselt pidurdamisel eraldunud metallilistest osakestest, et tagada täpsed andmed rataste pöörlemisest ning veendub andurite tööseisukorrale vastavuses enne iga sõidu alustamist. Kindlasti sõidab läbi mõnest "kodustamata" ülevaatuspunktist, et teha testpidurdus ja täie südamerahuga veenduda ja mitte ümmarguste ratastega pambusesse põrutada, sest pidurdusteekond osutus pikemaks. Kindlasti "piloodina" ta ei hinda tee- või ilmastikuolusid, rehvide seisukorda sõitu alustades ning muid pidurdusteekonda mõjutavaid aspekte, sest tal on teadaolevalt toimiv ABS.
Ja kõik need teisted inimesed maailmas, kes sõidavad masinatega millel puudub ABS, on kandiliste rehvidega. Ah jaa... Tuleb täpsustada, et ka pambuses.

Mõtteid
Tegelikult on nii, et selle teemaga on nii ja naa. Sellest ka arutelu. On olukordi kus ABSi olemasolu on lausa õnnistus. Samas Keegi ei tea kuidas on nii vanal masinal hooldatud pidurisüsteemi. Kaldun arvama, et vaevalt tootja ettekirjutuste järgi või isegi kilometraaži põhiselt. 1. generatsiooni ABS süsteemi puhul ma ei oleks selle otstarbekohases 100% toimimises enam nii kindel. Kaldun arvama, et vähemalt enda masina puhul kaotus ei ole marginaalne. Pigem teadlik valik ning otsus iseseisvalt kontrollida pidurdusteekonda mitte lasta pool sellest teha 28a vanal süsteemil, mille asjakohases hoolduses ma kindel ei ole...

Tagurpidi ümmarguste ratastega
Mis puudutab tagurpidi liikumist.
Normaalne pidurdamine on tugevalt häiritud ABSi tööpõhimõtte tõttu. Kurjajuur peitub selles, et süsteem on loodud masina manööverdamise säilitamiseks. Iseenesest anduri jaoks ei ole vahet, kas ratas keerleb üht või teist pidi kuid kaalujaotusest tingituna on väiksema koormusega sild tagurpidi liikudes ees pool ning blokeerumise vältimiseks rõhk vabastatakse pidurisadulates. Esisild, mis peab tagama manööverdusvõimekuse, hoitakse süsteemis võimlaikult vabana. Sisuliselt pidurdab sul üks ratas ning sedagi mitte koguaeg.
Ma küll pole kõige etem seletama seda füüsikalist nähtust kuid kõige lihtsam on talvel ise järgi proovida kui on soovi.

ABS süsteemide ja nende tööpõhimõtete kohta saab huviline lugeda alljärgnevalt lingilt: LINK

[v6sa]

Nii õrnapõrnaline ei saa olla, et kohe solvuda. Sa ju küsisid mõtteid...

Kutsika ABS on 3 kanaliga: kumbki esisadul eraldi ja tagasild ühiselt.

  W201ABSSystem.pdf (Suurus: 187.45 KB / Tõmbamised: 1)
Pump vähendab rõhku kolbidel vaid sedapalju, kui on vaja ratta pöörlemise tagamiseks. Mitte ei lülita pidureid täielikult välja, kuniks pöörlemine on taastunud. Edaspidi või tagurpidi - vahet ei ole. Ainus vahe tuleb sisse sellest, et tagapidurid (mis nüüd on esimesed ja millele langev koormus suureneb) ei ole ette nähtud sääraseks tööks ning labaselt ei ole võimelised rattaid blokeerima ka siis, kui ABS ei tööta. Esipidurid, millel võimekust on piisavalt, kuid ratastelt viiakse tagurpidi liikumisel pidurdamisel koormust ära, mistõttu ei saa oma potentsiaali rakendada, kuna pidamist ei jätku. Ei ole vahet, kas krõbiseb ABS või lohiseb rehv - tolku on täpselt ühe palju (või vähe).

Tunne on muidugi parem - vajutasin ikkagi plokki juu.

Et keskmine juht seda ei taju ja tunnetab "pidurite kadumist" on lihtne enesepettus. Psühholoogiline efekt, mis tuleneb kontrolli kaotusega kaasnevast paanikast. Väga tuttav tunne, mida olen korduvalt tundnud. Iga kord, kui sõidan kiiremini, kui mu kaitseingel lennata jaksab...
Või tehniline rike, mis tuleb lihtsalt korda teha.

Lohiseva rattaga pidurdamine on efektiivsem vaid kahel juhul:
A: ratas kaevub pinnasesse ja kineetiline energia kasutatakse soojuseks ning pinnase ümberpaigutamiseks. Esineb peamiselt maastikul, aga ka kruusateel, samuti naastrehvidega jääl;
B: kõval pinnal olev materjal kogutakse ratta ette valliks, selmet viia pöörleva ratta alla. Esineb lume/liivaga kaetud teedel. Kaasneb alati A puhul.

Praeguste rehvisegude juures olla parim haakumine libisemise 4-7% juures. Seega tõesti - täpselt nii palju on ABS Väga Heast juhist parem. Sellisest juhist, kel on kutsikale installeeritud 3 piduripedaali vastavalt vasaku ja parema esiratta ning tagasilla tarbeks. Ning kes on piisavalt Mees, et neid ka asünkroonis kontrollida, nii 5 korda sekundis.

Võistlusrehvid taluvad õigel töötemperatuuril suuremat libisemist, kuid seda vastupidavuse hinnaga ning puhtal teekattel. Vähesed on teeliikluses lubatud. Võib-olla ongi Norras ainult puhtaksharjatud asfalt, aga meil siin kipub teedel olema igasugust sodi ja ABS-i puudumisel teoreetiliselt säästetav xx cm pidurdusteekonnast on palju hõlpsamalt leitav lisameetrist pikivahes või paarikilomeetrisest sõidukiiruse vähendamisest.

ABS-i eemaldamine on lihtne mehhaanikutöö ja ainus küsimärk on võimalik seotus mootori juhtimisega. Kas nii varastel autodel mootori võimsust pidurdamise hetkel piirati või mitte ning kuivõrd ABS-i rakendumine seda mõjutab.

Pidurüsteemi hooldus on hoopis eraldi teema ja seda ei saa siin argumendiks võtta. Aga jah, ma püüan oma autode pidurivedelikud hiljemalt 5 aasta tagant uute vastu vahetada. Õnneks kaasneb see paratamatult kolvimansettide vahetusega.
Nöökivaid andureid ei ole veel ette tulnud - tõenäoliselt seetõttu ma lotoga ei võidagi.

Suletud alal paugutamise jutt on veidi erinev, eksole.

[aialipp]

Nii õrnapõrnaline ei saa olla, et kohe solvuda. Sa ju küsisid mõtteid...

Solvumisest pole juttugi... Ma võtan arutelusid üldiselt tugevalt humoriga .
Ironiseerida muuldib minulegi. Kuidas sellest ironireesimisest õrnapõhjalised tunded tekkisid ja kellele, ma ei oska öelda
Ilmselgelt on sul õigus. Ma ei püüagi väita, et lohiseva rattaga pidurdamine on efektiivsem. Rõhu langetamise ning ratta vabastatavuse all peangi silmas, et ratas vabastub plokeerumise eelsest seisundist kuni sinna maani kus sellist ohtu pole. Vajadusel, mustal jääl näiteks, võib ratas vabastuda ka täielikult kui ratta pöörlemise pidurdamiseks pole sobiv haakumine isegi minimaalsel tasemel rehvi ning teekatte vahel.

tagapidurid (mis nüüd on esimesed ja millele langev koormus suureneb) ei ole ette nähtud sääraseks tööks ning labaselt ei ole võimelised rattaid blokeerima ka siis, kui ABS ei tööta.

Mis puudutab väidet rataste mitte blokeerumisest tagurpidi liikudes ning pidurdades ilma ABS-ta, on kahjuks vale.
Selle lausega meenuvad mulle vanad head ajad kui Raadi lennuväljale oli vaba juurdepääs ning autoturg asus esimeses osas. Sai sõiduoskuseid lihvitud igasuguste kiirustega nii suvel kui talvel ja nii mõnigi mees sai ise teada kuidas pidurdab ABS-ga masin ja ilma ABS-ta masin tagurpidi suurel kiirusel liikudes... Aga eks teadmised, oskused tulevad kogemustega. Kuiv teooria ongi vaid alustala oskuste normaalseks omandamiseks.

Aga see, et arutelus läheb nö puid alla, on täiesti normaalne. Minul ei maksa kätt pulsil hoida... Anname kuuma nüüd!