MB 230 E, 1992, W124 - Sm. Västrik

[Sm.Tihhonov]

Oli mul jälle vaja suud lahti teha. Nüüd niisugune teema kohe tõusnud. Aga seda viimast "ralak" postitatud linki vaadates tuli endal ka korraks klomp kurku. Ma pole kunagi W210-st midagi arvanud ega iialgi endale ühtegi tahtnud. Aga täna ilusat esimese otsa isendit vaadates pean tunnistama, et tõesti see asi hakkab juba klassikaks muutuma. Pole ka ime, ikkagi 20 aastat vana. Pagan, ta on ju lausa ilus kohe. Täitsa vanaaegne ja tundub lausa peaaegu kandiline tänapäevases maailmas. Varsti on nad otsas ja siis te käite kõik silmad pihus ringi ja kirute, et neid siis ei ostnud, kui nad veel midagi ei maksnud. Enda kiituseks pean ütlema, et ostsin hiljuti näiteks E36 BMW ära. Igaks juhuks. Äkki varsti enam ei saa.

Aga jah Tauno. Loodan, et sul läheb internetis hästi. Ja kuna see link varsti kustub, salvestan need fotod mälestuseks siiasamasse teemasse. Et sa seda W210 teemat niipea ei unustaks Ilus asi on. Mis sest, et spidomeeter on kerimise käigus katki läinud.

[Sm. Västrik]

Las need kurvad silmad jääda täna veel tulevikku valgustama.


2017 aastal osutus vajalikuks seoses lisanduvate projektidega garaažikohtasid ümber mängida ja kuna see ei olnud W124 aasta, sai ta kindlustuse vältimiseks tiiru läbi linna järelkärul sõita.


2018 aastal aga jõudis mu 230 E autol kätte esimene suurem juubel!
Ta on täiesti märkamatult meie peres olnud juba 10 aastat ja ometi tundub justkui olnuks see eile kui ta pisut väärkoheldu, kuid õnnelikuna treileril Saksamaalt Tartusse saabus.


Küünlaid me aastapäeva puhul tordile ei pannud, kuid särtsu sai suhtesse lisatud sellegi poolest. Paar aastat garaažis konutamist oli generaatorile kehvasti mõjunud ning seetõttu läks esimene sõit tankla kaudu otse töökotta, mis generaatori taastada lasi. Mind tõesti ei huvitanud, mis seal otsad andis, sest vana kooli generaatorite puhul on kogu see töö endiselt nii odav, et ei tundu mõistlik probleemi pikemalt süveneda.

Kui energia taastatud, helistas ralak mõttega tšakrad hooaja alguseks korralikult lahti sõita ning pealinna üht või mitut vanatehnikaobjekti vaatama sõita. Tehtud mõeldud!


Kaasa me kilulinnast sel korral küll midagi ei võtnud, aga kogu väljasõit oli väsitavalt meeleolukas ja varahommikul koju jõudes oli päike, tee ja auto sedavõrd ilus, et lubas aimata kaunist saabuvat vanatehnikahooaega.

Kuna käimas oli ikkagi juubeliaasta, tegelesin lõpuks mind kõik need 10 suve häirinud faktiga, et muidu üsna viisaka W124 keresse kandus ilmselgelt ülearu mootorivibratsiooni. Iga kevad näis see vastuvõetamatult jube ja natuke sõites harjusin tavaliselt ära, kuid teadsin pidevalt, et see ei ole ilus ning kedagi sõidutada oli samuti iga kord piinlik.

Väljasõit, mille käigus tuli salongi jagada autohuvilistest seltsimeestega sai seega viimaseks piisaks karikas. Kui maanteel polegi hullu, sest mootoripöörded on kõrged, siis linnas selliselt liigelda, et ristmikel tühikäigul tiksuma ning vibratsioontõve saabumist ootama jääma ei peaks, on äärmiselt keeruline ja mu tülgastus värina vastu ületas lõpuks kriitilise piiri. Seega läksid alla uued mootoripadjad ning käigukastipadi ja usun, et järgmisel korral julgen ristmikul punase tule all ikka kinni ka pidada.

Pärast neid meeletuid remonte oli kõik harjumuspäraselt igav ja kasutasin oma sedaani täisväärtusliku igapäevasõidukina, nagu ikka.


Teist korda Tallinna sattuda õnnestus juba Museumiöö raames, sest koridorides oli otsustatud, et ilmselgelt on kõige õigem kui pealinnas sõidab taksot inimene, kes linna üldse ei tunne ning pole ka taksoauto roolis varem viibinud. Näis, et tulin endale usaldatud ülesandega siiski enamvähem toime, sest reisijad olid kõik rahul ja rõõmsad vaatamata tõsiasjale, et taksos puudusid nii konditsioneer kui turvavööd ja iga sõidu lõpuks oli arve tavaliselt 1 rubla kanti.


Kui Su peres on rohkem kui üks sõita sooviv auto, on väga keeruline tähelepanu õiglaselt jagada. Seega juba peale jaanipäeva saabus aeg veluurpolstri kulutamine lõpetada ja 230 E tagasi garaaži viia.


Oli ilus suvi ja kohtume loodetavasti aastal 2020.


Parimate soovidega,

Tauno

[ralak]

Õhtat,

Lihtsalt ja lakooniliselt öeldes - filigraanne auto! Palju õnne talle kui ka peremehele! Loodetavasti seiklusi ning kajastust jätkub veel mitmeks kümnendiks

Tervitused!

[Sm. Västrik]

Ei maksa kunagi lugeda hooaega lõppenuks kuni Su sõbrad seda ei tee.

Vastu sügist tuli ralakil idee teha hooaja korralikuks lõpetamiseks veel üks väljasõit ja kuna ilmad olid ilusad ning entusiasmist nakatus ka andres23, tegin uue kindlustuse peale ning saimegi kokku tervelt kolm 124 kerega autot. Hooaja lõpp võiks ju lihtsalt mõnusalt stressivaba ja ilus olla ning võttes arvesse, et kuppelmaastik on tavaliselt õhtupäikeses lookleva maantee ja Mercedestega kenam kui igav ja üskluine lauskmaa, sõitsime Otepääle sööma.


Kui koos on mitu vanatehnikahuvilist, jätkub juttu vabalt hommikuni, aga me ei ole enam nii noored ja muretud, et mitte öelda vastutustundetud. Seega soovisime veel enne südaööd teineteisele parimaid autodega seotud jõulukingitusi, käivitasime kõik 16 parkimisplatsil leiduvat silindrit, sulgesime enda järelt uksed ning lahkusime kahvatukollaste laternate valgusvihu taga mustendavasse sügisöhe.

Tuled kustu!


Parimate soovidega,
Tauno

[Sm. Västrik]

Kolm hooaega on taas mööda lennanud nagu poleks olnudki ja kui mõelda, et kõik need on aastad me endi lühikesest elust, tuleb hirm peale. Seega parem ei mõtle. 
Aga kui mitte keegi muu, siis me hoolas riik tuletab selle kindlasti varem või hiljem meelde!

Ühel ilusal päeval sain ootamatult Transpordiametilt e-kirja teatega, et mu auto registrikanne on peatatud ja taastub alles siis kui ülevaatuse ära teen.
No tere hommikust!

Veidi seadusi lugedes tuli välja, et "ettevaatlikult" võivat peatatud registrikande korral ka kindlustuseta ülevaatusele sõita. Uskumatud seadused, aga kui nii on, siis on ja igaks juhuks leppisin ka mõttega, et eks tuleb riiki ta hoolsuse eest võibolla trahviraha abil toetada kui nii ei ole.

Tõin oma hoiatuslasuta invaliidiks tunnistatud auto üle kolme suve päevavalguse kätte, loputasin puhtaks, sõitsin otse ülevaatusele ja sain loomulikult registrikande tagasi ning passi uue templi.


Täpselt nii lihtne ja meeldiv peakski vanatehnika omamine olema. Tehti ikka vanasti häid autosid. Ilusad sügisilmad kestsid veel mõnd aega ja seda kasutades sõitsin vist umbes nädala selle autoga, enne kui jälle vihma ja öökülma lubama hakkas ning ta garaaži tagasi panna tuli.

Niimoodi harva kasutades on vanatehnika eriti hea, ilus ja pidulik ning olen kindel, et lähiaastatel sõidame jälle natuke.


Seniks aga ilusat talve ja kuulmiseni!

Parimate soovidega,
Sm. Västrik