15-03-2015, 08:21 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-03-2015, 09:31 PM ja muutjaks oli KalevE.)
Tegu siis minu elu teise autoga ja tuleb tunnistada, et antud isendi soetamise puhul oli tegemist suht koht hetkeemotsiooni pealt tehtud ostuga.
Omasin eelnevalt Volvo S60 aastast 2002, mis oli väga heas korras ja igati tiptop masin, kuid minul sai temaga sõidetud juba 6 aastat ning vaikselt tekkis soov vaheldust saada. Algselt oli kindel plaan osta uuema malli Volvo, kuid minu soov proovida ära kaheksakümnendate lõpu või üheksakümnendate alguse sakslane sai minust võitu. Letil oli kolm varianti: E32, E34 või w124. Pärast mõningast mõtlemist ja tuttavatega konsulteerimist sai võetud vastu otsus soetada ikkagi 124, kindlasti must kupee ja musta sisuga, aga nagu näha, siis mul ei õnnestunud see.
Hakkasin siinses foorumis kolama ning paari päeva pärast jäigi teemaks olev turmaliinroheline isend mulle silma. Tõmbasin müüjale traati ning järgmiseks päevaks sai kohtumine kokku lepitud. Käisin ostueelset ülevaatust tegemas oma sõbra garaažis. Kuna ilmnes, et kere on tihe (pindmist roostet küll põhja all oli), mootor korras ja mingeid veidrusi peale väidetavalt täitmata konditsioneeri ei paistnud masinal olevat (oleks pidanud loomulikult seda laskma kontrollida, sest ilmnes, et see oli siiski lekkiv konditsioneer ), siis saigi ta nädala pärast ära ostetud. Esimene suurem töö oligi siis masinal radikate vahetus, kuna kont üllatuslikult lekkis. Ülejala parandamist ei plaaninud tegema hakata ning nii sai soetatud korralik Nissensi radikas. Seda paigaldades arvas sõber, et kui juba teha, siis võiks ehk ka teise radika juba ära vahetada ja nii see raha sellesse masinasse kaduma hakkas...
Nüüdseks paras ports juppe vahetatud ja raha autosse pandud rohkem, kui selle asja ostuhind oli Kuna tahaks mitu aastat muretult sõita, siis on kõik vahetatud jupid olnud korralikud (Lemförderi mootoripadjad ja veermikudetailid, Nissens radikad, Castroli õlid jne) Tihti ei oleks pidanud kõike ära vahetama, aga kui juba, siis juba.
Kokkuvõtteks võib öelda, et selle autoga on kummaline love/hate suhe - vahel ma vihkan teda iga oma keharakuga (siis, kui järjekordne mitte päris OK pisiasi silma jääb), teisel hetkel aga toob ta mulle oma suure kandilise lõustaga parklast vastu vahtides koheselt naeratuse näole.
Autost siis:
83kw 2.5 multivalve diisel
neljane automaatkast
ajastutruu ruuduline kaltsusisu 124-le omase katkise juhiistme nurgaga
lisadest katuseluuk, ortopeediline iste, konditsioneer ja IR puldiga uksed ja taga SLS
vurab 16", minu jaoks tundmatu päritoluga velgedel (vajaks iluravi)
kütust neelab keskmiselt 7,6-8l sajale (maanteel ja linnas vuramist pooleks)
Tööd, mis nüüdseks tehtud:
Mis veel plaanis teha:
Tehtud tööde eest avaldan kiitust ja tänu Agito Performance OÜ tüüpidele ning Martinile Valdeku Autoservisest, samuti Ilja.B-le, kes nõuannete ja varuosadega aidanud.
Omasin eelnevalt Volvo S60 aastast 2002, mis oli väga heas korras ja igati tiptop masin, kuid minul sai temaga sõidetud juba 6 aastat ning vaikselt tekkis soov vaheldust saada. Algselt oli kindel plaan osta uuema malli Volvo, kuid minu soov proovida ära kaheksakümnendate lõpu või üheksakümnendate alguse sakslane sai minust võitu. Letil oli kolm varianti: E32, E34 või w124. Pärast mõningast mõtlemist ja tuttavatega konsulteerimist sai võetud vastu otsus soetada ikkagi 124, kindlasti must kupee ja musta sisuga, aga nagu näha, siis mul ei õnnestunud see.
Hakkasin siinses foorumis kolama ning paari päeva pärast jäigi teemaks olev turmaliinroheline isend mulle silma. Tõmbasin müüjale traati ning järgmiseks päevaks sai kohtumine kokku lepitud. Käisin ostueelset ülevaatust tegemas oma sõbra garaažis. Kuna ilmnes, et kere on tihe (pindmist roostet küll põhja all oli), mootor korras ja mingeid veidrusi peale väidetavalt täitmata konditsioneeri ei paistnud masinal olevat (oleks pidanud loomulikult seda laskma kontrollida, sest ilmnes, et see oli siiski lekkiv konditsioneer ), siis saigi ta nädala pärast ära ostetud. Esimene suurem töö oligi siis masinal radikate vahetus, kuna kont üllatuslikult lekkis. Ülejala parandamist ei plaaninud tegema hakata ning nii sai soetatud korralik Nissensi radikas. Seda paigaldades arvas sõber, et kui juba teha, siis võiks ehk ka teise radika juba ära vahetada ja nii see raha sellesse masinasse kaduma hakkas...
Nüüdseks paras ports juppe vahetatud ja raha autosse pandud rohkem, kui selle asja ostuhind oli Kuna tahaks mitu aastat muretult sõita, siis on kõik vahetatud jupid olnud korralikud (Lemförderi mootoripadjad ja veermikudetailid, Nissens radikad, Castroli õlid jne) Tihti ei oleks pidanud kõike ära vahetama, aga kui juba, siis juba.
Kokkuvõtteks võib öelda, et selle autoga on kummaline love/hate suhe - vahel ma vihkan teda iga oma keharakuga (siis, kui järjekordne mitte päris OK pisiasi silma jääb), teisel hetkel aga toob ta mulle oma suure kandilise lõustaga parklast vastu vahtides koheselt naeratuse näole.
Autost siis:
83kw 2.5 multivalve diisel
neljane automaatkast
ajastutruu ruuduline kaltsusisu 124-le omase katkise juhiistme nurgaga
lisadest katuseluuk, ortopeediline iste, konditsioneer ja IR puldiga uksed ja taga SLS
vurab 16", minu jaoks tundmatu päritoluga velgedel (vajaks iluravi)
kütust neelab keskmiselt 7,6-8l sajale (maanteel ja linnas vuramist pooleks)
Tööd, mis nüüdseks tehtud:
- kogu põhi ja küljekarbid puhastatud ja roostetõrje ning kivikaitsega kaetud (õnneks kõik olulised punktid olid roostest puutumata ja pidi pindmise rooste eemaldama)
- uued radikad, genekas, mootoripadjad, rihmad, filtrid, õlid (2x) jm mootoriruumi kulukraam
- käigukasti filtrid ja õli (2x)
- kütusepaak puhastatud, uus kütusetrass ja kõik tihendid
- uued roolivardad, kõik puksid, šarniirivardad, padjad, piirajad
- kardaanimuhvid
- umbes katalüsaator eemaldatud (enne avastamist põhjustas kaks nädalat hämmingut kõigis, sest tundus nagu hakkaks auto koolema ning üldine arvamus oli, et viga peab kütuseahelas olema, aga võta näpust, hoopis lämbus oma heitgaasidesse)
- uued salongi õhufiltrid
Mis veel plaanis teha:
- keretööd ehk kõik suured ja väiksed mõlgid välja ning uus värv peale kogu autole (jätan loomulikult tehase värvitooni), lisaks kaotada ära antenni auk tagatiivas, kuna ma jälestan igasugu vardaid auto küljes
- suveks teised valuveljed - mõte liigub BBS RS stiilis velgede suunas, RH ZW1 oleks teine variant
- koos velgedega väiksemat sorti madaldus
- kui kuskilt leiaks, siis AMG GenII stanged, sest orginaal esistange väga ei meeldi
- unistustes ka hele nahksisu, kuigi olen lootust kaotamas seda leida
- eemaldatav kärukonks, väga ei istu see juurikas seal taga praegu
- difri või käigukasti vahetus, sest see 3000rpm 100km/h juures ajab hulluks.
- helitehnika osas tuleb ka midagi ette võtta, Volvo omaga võrdlust antud hetkel ei kannata ja see üks asi, millest väga puudust tunnen. "Kiidan" Mercedest oma unikaalse kõlarite mõõdu leiutamise eest, sest tundub, et peab täiesti uued alused laskma uute kõlarite jaoks teha, kui just Rainbow Audio kõlareid ei osta 100€ tükk.
Tehtud tööde eest avaldan kiitust ja tänu Agito Performance OÜ tüüpidele ning Martinile Valdeku Autoservisest, samuti Ilja.B-le, kes nõuannete ja varuosadega aidanud.