Postitused: 5
Teemad: 2
Liitus: Jan 2012
Maine:
0
Ja sellega tuleks kiiremas korras tegeleda ?
Postitused: 619
Teemad: 22
Liitus: Oct 2008
Maine:
0
Vaata, et samat värvi valad, mis juba sees...
Postitused: 594
Teemad: 27
Liitus: Nov 2007
Maine:
0
Ise segan küll kõiki kokku ja siiani pole miskit juhtunud - aga mul vanemad autod kah...
Aga punasele punast ja sinine - roheline on segatav omavahel
Postitused: 1,848
Teemad: 20
Liitus: Feb 2007
Maine:
5
Lisaks, et kui võimalus on ja vajadus, siis rohelise jahutusvedeliku kasutusaeg on 2 aastat ja roosal 5 aastat.
Postitused: 310
Teemad: 34
Liitus: Mar 2009
Maine:
0
Punast ja sinist jah jumalaeest segamini mitte valada!! Saad klimbid vedelikku. Maintain fricofin käib Mersus. Jahutusvedelikud: MB approval 325.0
Volvo S60´11
Postitused: 1,162
Teemad: 16
Liitus: Nov 2005
Maine:
8
Sai ka kunagi ühel igapäeva liikuril seda vedeliku segatud omavahel, kuna polnud teinekord tanklas ei ühte siis jälle teist. Ja ei täheldanud mina küll et mingeid muutusi oleks toimunud auto töötas ja jahutas igati korralikult.
Siim
Mercedeste haige.Keeran oma hõbenoole rooli.
Postitused: 594
Teemad: 27
Liitus: Nov 2007
Maine:
0
Mul ka sessuhtes nii, et sees oli sinine, ja kuna radikad mõlemal masinal tasapisi lekivad, siis olen punast konsentraati(-80) lisanud ja vahelduva eduga ka sinist/rohelist. Juba 3 aastat ei ole miskit juhtunud. See muidugi ei tähenda et juhtuda ei võiks.
Lisaks olen veel ühele vähesõitvale masinale lisanud rohelisele punast sekka ja siiani toimib...
Postitused: 118
Teemad: 2
Liitus: Jun 2010
Maine:
0
Kas värv ei näita mitte keemistemperatuuri?
Postitused: 1,553
Teemad: 38
Liitus: Sep 2006
Maine:
5
Tähtis ei ole mitte vedeliku värv, vaid koostis, kuna jahutusvedelikud on kõik algselt ilma värvuseta ja iga tootja lisab värvi hiljem oma suva järgi. Seega kahe erineva jahutusvedeliku tootja sama värvi vedelikud võivad olla erineva koostisega.
Jahutusvedelikud jagunevad põhikomponendi alusel kahex: etüleenglükooli baasil ja propüleenglükoosi baasil. Mootori jaox pole vahet, aga etüleenglükool on kõvasti mürgisem (alla neelamisel võib tappa, aurud võivad näitex põhjustada lootekahjustusi) ja sellega tulex ettevaatlikumalt ümber käia kui propüleenglükooli baasil tootega, mis on ka mürgine aga väikestes kogustes pigem alkoholi tasemel ohtlik.
Lisandite alusel jagunevad jahutusvedelikud kolmex: IAT (inorganic additive technology), OAT (organic additive technology) ja HOAT (hybrid organic additve technology). Põhimõtteliselt, puhtalt jahutuse mõttes toimivad kõik kolm kõigis mootoreis, aga muude omaduste osas (korrodeerumise vastane kaitse näitex) on nad erinevad ja vale vedeliku kasutamine võib mootoriprobleeme põhjustada.
Näitex võib vale vedeliku puhul tekkida veepumba tiiviku juures liigne kavitatsioon, mis kiirendab tiiviku korrosiooni ehk veepump annab kiiremini otsad või ei tööta enam nii efektiivselt.
Väga tähtis on ka jahutusvedeliku tasemel silm peal hoida, kuna madala taseme puhul, peale süüte välja keeramist kui jahutusvedelikku enam ringi ei aeta ega jahutata, võivad mootorisse jahutusvedeliku ringesse jääda õhutaskud, milles on jahutusvedeliku aurud ja need on väga korrodeeruvad võrreldes vedeliku endaga.
Kokkuvõttes tuleb enne jahutusvedeliku ostmist veenduda, et see teie autole sobib. Kui ise ei tea täpselt, millist vedelikku tehas ette näeb, tuleb küsida autokaupade müüjalt, kellel on võimalik andmebaasist järgi vaadata ja teile õiget jahutusvedelikku pakkuda.
Küll aga, kui jahutusvedelikku on mootoris väga vähe (alla miinimumi) on õige vedeliku puudumisel parem kas või kraavivett juurde valada (läbi mõne riide filtreerides) kui selle väga madala jahutusvedeliku tasemega ringi sõita. See muidugi tähendab, et kohe esimesel võimalusel tulex see kraavivee segune vedelik korraliku jahutusvedeliku vastu välja vahetada ja soovitavalt eelnevalt ka jahutussüsteemi läbipesu lasta teha.
You can have any car you like... As long as it's a Mercedes!
