MB 230 E, 1992, W124 - Sm. Västrik

[Sm. Västrik]

Uskumatu aga tõsi. Suvi on möödas ja eile tegi see auto selle hooaja viimase sõidu - pesulasse ja sealt garaaži, kus järgmist kevadet oodata tuleb. See suvi on läinud kiirelt, kuid sõita on saadud piisavalt. Täpselt piisavalt, aga mitte liiga palju, et tasuks liialt muretseda istmete või rooli ülemäärase kulumise pärast. Mõistagi on autosse võimalusel alati heleda riidega istutud ja siniste teksadega sugulased on pidanud korduvalt lina istmekatetena kasutama. Ei tahaks ennast veidrikuks pidada ja loodan, et see on heleda veluurpolstri korral üldlevinud käitumisreegel. Üldiselt ei ole ükski sihtkoht või tee jäänud mõistlikkuse piires ületamatuks, sest tegemist on ikkagi vastupidava tehnikaga, mida tuleb kasutada nii nagu tema tootjad on ette näinud.

Kogu hooaja sõidud jäid umbes 5 000 km juurde ja arvestades väikest läbisõitu, ei ole ka erilisi pingutusi teha vaja olnud auto korras hoidmiseks. Kohe kevadel sai ta ära poleeritud ja uus märk kapotile ostetud, et lihtsalt ilusam oleks. Suve kulgedes käisin kultuursema sõiduelamuse huvides sillad üle, kuigi seal väga palju midagi ei olnudki teha. Vahetatud sai mingi rooliots, pendelhoova puks, tagasilla mõned puksid ja stabika puksid. Paistab, et millalgi võiks uurida amortide ülemisi patju, kuid esialgu käib kah. Ega masinat uueks pole mõistlik remontida.

Oli ilus vanatehnikasuvi.

Parimate soovidega,
Tauno

[BlackLady]

Täitsa lõpp, ma mõtlesin, et siin kõik noored teevad oma W124-dega ainult toonklaasiringid ja suured veljed ning, et ma olen suhteliselt ainuke, kes hoiab oma W124 ja paneb võimalikult originaalkorda autot. Vihmase ilmaga ja lumega ei soosi ka mina sõita selle autoga.
Aga ikkagist väga ilus ja viisakas masin on ta sul. Oma silmaga tahaksin näha kohe kindlasti. (Jalga ma sisse panna ei julgeks - kardan mustaks teha.)

[puki]

Küsiksin, et mis on see koht kust sa omale varuosi tellid? Äkki mingi neti aadress?

[Sm. Västrik]

MB varuosadega on seni olnud lihtne - esinduses leti ääres ulatad paberi varuosakoodidega ja hiljemalt paari nädalaga on olemas.

Kuid kui keegi teab odavamaid võimalusi originaalvaruosade soetamiseks, oleksin muidugi ka huvitatud. Lihtsalt ei ole ise eriti viitsinud otsida. Kui midagi suuremat vaja, siis esinduse hinnad on ikka päris irmsad.

Parimate soovidega,

Tauno

PS! Varsti on veebruar läbi ja garaaž juba hirmsasti tõmbab. Kannatame siiski veel natuke.

[R129]

Vaata ka www.h2.ee mõni jupp kuni 2 korda odavam.

[Sm. Västrik]

Kuigi mõtlesin, et olen eeskujulik ja ei ärrita ennast terve talve jooksul, ei pidanud ma siiski eile vastu ja seadsin üle mitme kuu sammud garaaži. Lihtsalt niisama, kontrollima. Aga kui juba kontrollima minna, siis minna ikka süütevõti kaasas. Ja kui juba süütevõti kaasas on, siis tekib alati kange kiusatus auto käima panna. Nii ma siis andsingi kiusatusele järgi, kergitasin veidi talvekatet ja andsin autodele võimaluse pisut värskemat õhku hingata. Käivitumine üllatusi ei pakkunud ja nüüd on veelgi raskem kevadet oodata.

[Sm. Västrik]

Lihtsalt mõni pilt ka vahelduseks. Sõidetud on omajagu - juba 2 000 km sel aastal. Peab piirama, muidu läheb läbisõit suureks







Lähiajal püüan jälle õli ära vahetada ja midagi veel, aga sellest juba järgmistes vaatustes. Ise olen rahul.

Parimate soovidega,

Tauno Mõts

[Sm. Västrik]

07.06.2010 vahetatud mootoriõli ja parem esirattalaager. Palju parem hakkas.

[Sm. Västrik]

Eile oli võibolla üks selle aasta viimaseid tõeliselt ilusaid kuivi sügispäevi ning varsti on maas lörts ja sool. Seetõttu käis ka see auto eile viimast korda puhastuses, tankis paagi täis, lisas rehvirõhku ja läks talvekorterisse järgmist kevadet ootama.

Umbes kuu aega tagasi oli veel sel suvel vajalik vahetada aegajalt niiskemate ilmadega jupsima hakanud ülekoormuskaitse või -relee, sest suvalistel hetkedel ei ole ilus, kui autot käivitades ta ei tööta. Remontida ma teda ei oska ja kallis ta ka ei ole, seega ostsin uue. Taaskord on tegemist detailiga, mida täpselt samasugusena ei saanudki tellida. Kui uhket kirja Germany kandva vana jupi artiklinumber oli A2015403245, siis seda enam ei toodeta ja tellida ei saa ning uus tükk kirjaga Hungary kannab juba artiklinumbrit A2015403745. Kui nii on ette nähtud, siis nii sai ka tehtud.


Samuti põles ühel hetkel läbi vasakpoolne spidomeetrivalgustuse pirn ja see lõikas eriti valusalt hinge, sest W124 spidomeetriploki välja võtmine pole just minu leivanumber ning selle auto spidomeetri ümbruses polnud seni vähimatki märki sellest, et teda oleks iial välja võetud. Seega kartsin ikka päris korralikult, aga pimedate kelladega on veel koledam sõita ja esindus tõenäoliselt ei hooliks ka piisavalt, et mitte detaile kriimustada.

Võtsin julguse kokku ja hakkasin teda demonteerima. Selleks tegin originaaltööriistu meenutavad konksud, millega ta välja tõmmata, lasin alt põrandalt klambri tagant lahti spidomeetritrossi ja asusin jõuliste liigutustega tööle.

Paraku minu käte ramm lõppes enne kui spidomeetriploki kätte sain, kuigi ta liikus juba paar millimeetrit. Olin varem kuskilt foorumist lugenud, et mõni suudab selle krempli oma pesast kätte saada pelgalt sõrmede jõul. No ma ei tea, mis metallist need sõrmed siis tehtud on või kui mitu korda varem see kellaplokk välja käinud on, et asi nii lihtne oleks. Igatahes hakkasid mu päris kõvast terasest tööriistad juba järele andma ja meel muutus murelikuks, et kuidas peaks siis veel plastik vastu pidama!

Seega otsustasin teisiti läheneda ja demonteerisin juhi jalgade juures oleva armatuurlauaaluse katte ning vasakpoolse soojendusresti. Nüüd sai altpoolt spidomeetriploki ja armatuurlaua all jooksva risttala vahele paigutada hea laia pinnaga tööriista ning seda kangina kasutades spidoplokki väljapoole suruda, kartmata kuskile mingeid kriime või täkkeid teha. Peab ütlema, et meetod töötas ja lõpuks said pirnid mõlemad igaks juhuks korraga nii ära vahetatud, et ise olen rahul. Üldiselt läks see töö ikka väga hinge, sest ükskõik kui hästi sa asju ei tee, kunagi enam ei saa need nii head, kui olid enne lahti võtmist.

Kui ma varem selle autoga sõitmisest pole eriti kirjutanud, siis kindlasti mitte selle pärast, et ma poleks tahtnud või see ei vääriks kirja panemist. Seni pole lihtsalt osanud seda sõnastada ja pole soovinud selle auto puhul keskpärast keelt kasutada. Kuid saades aru, et ma ei muutu aja jooksul paremaks kirjatsuraks, tahaksin siinkohal siiski mõne sõna hingelt ära öelda, sest kuigi mul on olnud 11 Mercedest, millest 6 olid või on 124 kerega, pole mul kunagi varem mul olnud nii ebanormaalselt hästi sõitvat kulumata W124 eksemplari. See lihtsalt hämmastab iga jumala kord, kui ma temaga sõidan.

Kui sujuv võib olla vana Mercedese käiguvahetus ja kui vaikne salong ning kui kergelt ja täpselt ta on juhitav. Mu kallis kaasa sõidab selle autoga palju parema meelega kui mistahes senise meie pereautoga ning samuti iga kord ütleb, et see auto väga meeldib talle. Muidugi ei ole ta uus ja on jätkuvalt detaile, mis võiksid olla paremad, kuid sellele vaatamata sõidad sa selle autoga alati sellise tundega nagu oleksid reklaamfilmis - täiesti omas ilusas ja rahulikus keskkonnas, kus naeratus huultelt lihtsalt ei kao.

Korraga hakkavad linnud aeglasemalt lendama ja teised liiklejad muutuvad uskumatult sõbralikuks. Sul on aega näha tuult, mis keerutab maha kogunenud kollaseid lehti moodustades neist kiiresti kaduvaid skulptuure või vaadata päikese imelisi värve peegeldumas majade akendelt. Ja selle kõige juures ma ei kujuta ette, kui uskumatult hea võis olla omas ajastus tuliuue W124-ga sõita. Ebareaalne.

Seetõttu on tõepoolest tegu minu kõige kallima autoga. Mitte ainult hinna, aga ka emotsionaalses mõttes. Igatahes soovin talle head talveund ja loodan kevadel jälle sama emotsionaalseid hetki kogeda.

Enne garaaži sisse sõitmist:




Selle auto jätkuvalt parim koht:



Parimate soovidega,

Tauno


PS! Hoiatus noortele autohuvilistele, kes endale autot valides kogemata sellele lehele sattusid! Eelkirjeldatud Mercedes-Benz W124 sõiduomadusi tuleb vaadelda puhtalt omas ajastus ning siinkirjutaja soovib rõhutada, et W124 kerega auto on aastal 2010 vananenud mudel, mis hõlmab endas paljuski aegunud tehnoloogiat, mistõttu ei ole tegemist tänapäeva kontekstis kaasaegsetele autodele võrdväärset konkurentsi pakkuva sõidukiga. Tegemist on ennekõike kõrgväärtusliku vanatehnikaga ning endale esimest autot ostma minnes soovitab käesoleva kirjatüki autor valida näiteks võimalikult uus ja korralik VW Golf.

[2015c]

Oh, superilus sisu (Y) Ülihea vaadata. Oleks mu w124'l ka selline ...
Väga kena auto

[nostromo]

Superilus (sisu) on töesti-lausa lust on selliseid isendeid vaadata-jätka samas vaimus

[Cane]

Kus kohast need "tekid" hankisid, mille all sul autod talvel seisavad?

[v6sa]

Kus kohast need "tekid" hankisid, mille all sul autod talvel seisavad?

Kui need on plastikuts, siis õhukesi selliseid on Järvel BENis täitsa saada.

[Werewolf]

Automaailma ketti kuuluvatest poodidest peax saama. Mul endal samasugune Haapsalust ostetud ja väga hea asi. Suvel ei küpseta päike auto sisu ja talvel ei pea auto pealt lund rookima.

Need katted on vist ikka mingist tekstiilist ja alt kummiservaga. Minu kate maxis vist umbes 3-400 EEK-i, kuid see tasus end juba talvel ära, kui hommikul tõmbasid katte pealt maha ja ei pidanud harja ega kraabitsaga lund ja jääd auto pealt maha kraapima. Pakendi peal oli viimase põlve must S-klass, nii et selle järgi peax poest lihtsalt leidma.

Vaatasin nüüd pakendi pealt ka täpsemad andmed.

Letihind: 21.32 EUR-i (334.00 EEK-i)
Mõõtmed: 534x178x120
Bränd: Lifetime Cars

Toode on ilmastikukindel ja masinpestav.

[mparn]

Silm lausa puhkab sellist masinat vaadates.

Tänavapildis kohtab tavaliselt 124 mersut 200D variandis, mis on valget või beeži värvi (kergelt ka roostekarva äärtest), ning millel surnud vares esivõres kinni ja omanik tavaliselt suuremat kasvu vanem meesterahvas (mistõttu masin seisab lääpas), juhil koni hambus jne...


Igatahes edu ja jaksu!

[Sm. Västrik]

Tere,

Olgu algatuseks öeldud, et katete osas andis Werewolf päris ammendavad vastused. Ise ei oleks nii detailselt seda kõike mäletanudki.

Kuid selle auto jaoks algas vanatehnikahooaeg maikuus kui minu pereauto sai maha müüdud ja olude sunnil (ja isikliku tahte alusel) võtsin liikumiseks garaažist välja praktilise ja ökonoomse sedaani.

Millalgi eelmise aasta lõpul viisin oma hobiautodel sisse sõidupäeviku, mille täitmist ka igapäevasõite tehes olen suutnud üsna hästi käigus hoida. Mõistagi ei pane ma kirja igat viimset kui kõrvalpõiget, aga üldjoontes on käidud kohad siiski registreeritud ja mis peamine - selge ülevaade hooaja jooksul läbitud kilomeetritest olemas.



Kuna jooksval suvel on sõidetud peaaegu 2000 km ja sel aastal polnud selle auto peale kulutatud punast krossigi, võtsin rahakoti puuga selga ja tõin talle tänutäheks kogu uue süütejuhtmete komplekti, küünlad ja jagaja rootori (jagajakaas sai eelmisel aastal vahetatud).



Eks ta vast nii hoolduse mõttes parem ikka sai, sest küljes olnud vanad detailid näisid juba päris kaua kasutatuna. Kuid mõnes mõttes tegi see varuosade ost meele kurvaks, sest kui sellele lihtsale neljasilindrilisele jõuan veel kogu komplekti originaal süütedetaile ära osta, siis oma kupeele ja 126-le oleks see minu praeguste sissetulekute juures täiesti mõeldamatu. Neil tuleb siis veel minu sissetulekute suurenemist oodata või leppida seni B-grupi alternatiividega. Eks näis.

Lähipäevil loodan selle auto ikkagi garaaži tagasi panna, sest suve jooksul paar tuhat kilomeetrit on igati piisav ja sellest suurem läbisõit tekitaks olulisi süümepiinu. Pealegi on ilmad ka kehvad ja polegi õige vanade autodega vihmas ja poris ringi liigelda.

Tauno

[e300disla]

hea mõtte andsid mulle kui vaatasin pilte. nimelt peaks endale ka sellise katte muretsema. aga auto on väga kena ning arvatavasti tänavapildis on kohe selgelt eristatav.

[Sm. Västrik]

Täna endiselt sama autoga tööle sõites jäin pikemalt selle üle juurdlema, et miks ma just oma sedaankerega W124 autoga nii palju suviti sõidan ja miks mitte kupee või W126-ga ringi liikuda.

Lähenesin probleemile väga teise nurga alt kui tavakodanik, kuid tegelikult ei ole järeldustes, milleni jõudsin, midagi jahmatavat. Nimelt võtsin aluseks puhtalt emotsioonide erinevuse kõigi nende kolme autoga sõites.

Emotsioone iseloomustab hästi muusika.

Minu 230 E autos on alati kassett 80-te lõpu ja 90-te alguse naiivse diskomuusikaga. See auto ja temaga seonduv on lihtsalt selline - lihtne, kerge, mitte liiga palju mõtteid tekitav, käib nagu rütmimasin ja sobib hästi taustaks. Ajastu on õige ja sageli on isiklike maitseelistuste tõttu ka riietus nagunii sobiv.

300 CE-24 autos hoian tavaliselt kassetti Rammsteini muusikaga. Samuti tekitab see auto vaatamata suhteliselt tagasihoidlikule dünaamikale oma olemusega sõites just sellise tunde, et tahaks kihutada, vaatamata peast lendavatele juustele aknad alla lasta ja igalt ristmikult esimesena minema kiirendada. Selline natuke riiukuke tunne, kes siiski heast ja halvast tegelikult aru saab, kui mõistate.

Sõiduautos 420 SE pole mul veel üldse kassetti, aga tõenäoliselt saab seal olema helikandja Richard Wagneri või mõne teise Saksa helilooja klassikalise muusikaga, sest selle auto olemus on suursugune, rahulik, väljapeetud, kvaliteetne ja ajab kohati kananaha ihule.

Kellelegi keda ma tean ei meeldi kuulata iga päev hommikust õhtuni ja igas olukorras raju rokki või ainult klassikalist muusikat. Tapeet sobib taustaks aga igal ajal ja seetõttu sobib W124 230 E ka jätkuvalt igal ajal sõitmiseks.

Ta ei tekita emotsioonide üledoosi. Temasse ei pea süvenema ja ta ei nõua keskendumist. Ta on ja sõidab laias laastus sinust sõltumata. Ja see ei väsita tema tarbimisel kunagi ära.

Aga ikkagi tuleb ta garaaži ära panna, sest lõpuks kulub muidu kassett veel auklikuks.


Oma imelikke pealelõunaseid mõtteid vahendas

Tauno

[Sm.Tihhonov]

Võrdlus helitapeediga on kahtlemata lüüriline. Minul kassette ei ole. Ma kuulan ühtemoodi Vikerraadiot nii R32 Golfis, S-klassis ja diisel taksos. Mõnikord unustan mitu päeva üldse raadi lahti keerata. Sellegipoolest sõidaksin sinu autopargist igapäevaselt ikkagi just 230E-ga. Lihtne seletus - väiksem mass ja väiksema njuutoniga mootor tähendab kergemat sõitu. Isegi kui sul sedaani tagaistmel vana Peetrus isiklikult iga päev harfimänguga pea hulluks ajaks

Ära unusta, et sa lubasid millalgi testi mõttes minimaalselt 2 nädalat jutti igapäevaselt minu taksoga sõita. Huvitav milline saab olema kassett. Endale tuleb meelde ainult:
KEERAN ALLA KÜLJEKLAASI
SÜÜTAN RUMBA ANNAN GAASI MA
SÕIT VÕIB ALATA AH - AHA
VÄLJA VENIND PÜKSI VIIGID
MAHA JÄÄVAD SOOD JA TIIGID AIDA
NÄGÖZ MAARJAMAA AH-AHA

NO VOT SÕIDUST EES ON KOPP
LÕHNAB NAILON SOKK
SILMA ALL ON KOTT
JA KRAMPIS LÕUA LOTT
TUULEKLAASIL SOPP
PEAS ON VÕIDUND LOKK
JA RAADIOS LÄTI POP

Ja pragmaatik nagu ma olen, tean ma täpselt, et 230E jääb seisma mitte sellepärast, et kassett kulub läbi. Kassetist on tegelikult täitsa pohui. Hoopis veluuri on kahju liigselt nühkida.

[Sm. Västrik]

Jah, sm.Tihhonov, ega ma tegelikult kassettidest hooli küll ja auto pannakse garaaži ikka päris väärtuste kulumise vältimiseks, selles on sul õigus.

Seda su "taksot" oleks mul praegu hädasti tarvis. Pole juba mitu kuud suutnud endale normaalset pereautot soetada ja seega hakkab vana kooli bensiiniauto kütusekulu pikapeale siiski kergelt häirima.

Ma siiski nii madalale ära ei vajuks, et Meie Mees möllama panna sellesse autosse. Jääks siiski alati stiilipuhtalt Saksa toodangu juurde ja tarbiks meeleolumuusikat, mida ehk Rudolf ja Helga perega Alpidesse puhkama sõites kuulanuks. Saksa šlaagrid on meloodia poolest mu meelest selle auto kontseptsiooniga üsna sobivad - ökonoomse, vastupidava ja võimsa diiselmootori urin, rõõm päikesest ja teest, muretus.

Midagi sellist ehk:
http://www.youtube.com/watch?v=IKc_AnVHP7Q

Selles autos on emotsioone, mida me veel ei mõista, ma ütlen.


Tauno

PS! See jutt oleks muidugi rohkem nüüd sinu auto teemasse sobinud, aga see selleks.