W126 500SEL, 1986 - Ester

[hents99]

Kas mitte US spec sedaanidel polnud alumiiniumist kapott ja pagassiluuk? Või oli see seal ka lisana.

Narvas igaljuhul sai ühe US turu sedaani juppe uuritud, millel olid alumiiniumist kapott ja pagassiluuk. Maru äge tundus küll, kerge ja puha.

[v6sa]

Tänud, Rolz, selgituse eest.

See liistu asi jäi kahe silma vahele. Eks otsime siis korralikumat lühikese liistuga kaant edasi.

See on hea teada, et Mootoriga kuutel on sama sild all

[Rolz]

Seal sillas on ka agasid, ma ei ole aru saanud, millest see sõltunud on, kuid ntx Jaapanist toodud masinatel (sõltumata mootorist, ka 5,6) on kõigil all olnud plekist õõtsad (Nagu 2,8-l).
Ehk kui ikka uusi nillid, siis vaata, et oleks dur.alumiiniumõõtsad.

[Ester]

Ühed edusammud SELlindusega on saavutatud. Pikalt planeeritud varjualune on nüüd nii kaugel, et sai SELli sinna sisse ajada...




...ning vähemalt järgmine talv meite SEL enam lume all värisema ei pea

[Ester]

Pikk kannatlik otsimine ja ootamine kandis lõpuks vilja.
Ära jäänud suvesõitude põhjus on viimaks leitud ja sai täna "säästukaga" ära toodud. Nii jääb loota, et tegemata sõidud saab ikka veel sel aastal ära teha, kui puuduvad "detailid" alla saab :





... uued originaalid nad pole, kuid kasutatud korras originaalid küll ;

[Blue Chip]

Soovin siis uutele neerudele pikka iga.

Ikka teiega,

Doonor .

[v6sa]

Ja alla need sobisidki...

Käib, nagu peab. Ei mörise, ei susise.

Järgmine nädal siis sõiduluba nõutama.

[v6sa]

Hakkas ühe teise teema postituse peale huvitama...
Siin:

on näha, et paljudel autodel läbimädanenud pakiruumi alumised küljeplekid on täitsa eraldi varuosanumbriga. Mis see number 11 tootekoodina olla võiks?

Ning mida kujutab endast 14? On see ventava plastraam või hoopis plekktugevdus, mida meil enam ei eksisteeri? Ma pole süvenenud selle süvendi hingeellu kuigi tugevalt.

[laf1247]

Detail 11
vasak A1266370160 Floor lateral 97,39EUR
parem A1266370260 Floor lateral 97,39EUR

Detail 14 A1266300036 Bracket rear bumper 48,43EUR
järelikult ikka plastraam

[Rolz]

Bracket rear bumper - ei ole plastraam. See ongi metallkõrv, kuhu tagastange ju kinnitub.

[v6sa]

Hiigelsuur tänu.

Siis on selge, miks mulle sihukest kaussi pole pagasiruumist vastu vaadanud - see on väljaspool. Stanget ma ise polegi maha kiskunud veel, sestap ei teagi, milline sealne kinnitus on.

[v6sa]

...
Järgmine nädal siis sõiduluba nõutama.

Ülevaatus käes, nigut tirtsti.

Loomulikult ei saanud ilma norimata - saim teada, et meie autol on all liiklusohtlikud rehvid indeksitega 92T. Ehk ilmselgelt liiga väikese kandevõimega ning aeglase kiirusklassiga. Eesti oludes, yeah...

Liiga hilja taipasin vaadata kapsasse - seal kenasti kirjas, et winterreifen 205/65R15 92T...

[Werewolf]

92 - rehv kannatab 630kg ja T - rehv kannatab sõita kiirusel 190km/h 10 minutit ilma, et pilbastex lendax. Teie S-i kasutusvaldkonda silmas pidades peax neist parameetrist vist piisama. Mis teie auto täismass on?

[v6sa]

Paberites on 2190 kilugrammi.

Eks see rohkem sihuke pseudoprobleem Eestis ole - aga kodanik sai hiilata. Üleüldse oli tal natuke keeruline seda autot üle vaadata - kõik oli napilt lubatu piirides.

Kes käib Saksas, sel tasub muidugi täiesti tõsiselt asjasse suhtuda - tippkiirusel purunev rehv ei ole naljaasi.

Samas ei lähe ükski täie mõistusega inimene põhjamaade lamelliga Saksa kiirteele paugutama - need ei sobi sinna. Ning üleüldse ei ole meie aeglase liiklusega harjunud kodanik Saksa bahnil ohutu tegelane - ei oska ta ette näha siingi, saati siis seal.

Rehvi "tugevuse" määrab termiline stabiilsus. Seisev rehv suudab taluda kordades lubatust suuremaid koormusi. Aeglaselt veerev rehv niisamuti.
Kiirelt pöörlev rehv soojeneb. Mida raskem koormus, seda paremini. Mida soojem ümbritsev temperatuur, seda kiiremini. Mida väiksema rõhuga, seda kiiremini. Kuni saabub hetk, kus pehmenenud koordid ja kummisegu enam ei suuda rõhu all stabiilsust säilitada ja toimub purunemine. Ehk 92 T - see rehv suudab purunemata taluda 630 kg raskust (4x630=2520 kg massiga autot) kiirusel 190 km/h vähemalt 10 minutit. Meil on lubatud 90 (Ok, praegu mõnes kohas 110) ehk me ei ole lähedalgi termilisele taluvuspiirile.

Suverehvile nõuab valmistaja, muide, H-klassi. Ikkagi pikamaaauto omal ajal...

[ReinGSM]

Sinna 11 ja 14 ümbrusesse koguneb päris hästi mulda (mis püsib pikka aega edukalt niiskena), tark oleks nende kohtadega tutvuda enne kui läbi mädanevad. Mul 1 pool vajab ka tegemist Stange otsapoolsed kinnitused lähevad nr 14 peale. Stange ise on 4 poldi-mutriga kinni keskmisest pikast osast. Keerad 4mutrit lahti pagassist ja tõmbad stange välja nagu sahtli.

[Rolz]

Seal rattakoopa ees, kus stange algab/lõppeb, käib üks plastiksuunaja, mis ei lase rattal loopida jama sinna stange/kere vahele. Äärmiselt oluline detail aga paljudel on see puudu.

[v6sa]

...
Äärmiselt oluline detail aga paljudel on see puudu.

See on meil olemas. Palju sellest polku on, ei oska arvata - pole ju ilma sõitnudki. Aga igatahes pole meil kunagi olnud ventrestid mingit soga täis - ikka liiguvad vabalt.

[Ester]

Eile sai SEL talve eel pessu ja vahatamisele viidud. Täna sai tagasi päris kenakese



...hetk hiljem siis juba ka "teki" alla ja tuttu



Korra õuel kindlasti veel liigutada tuleb, kui oma talvekorterisse üle saab viidud.

[v6sa]

Kevadel sulab lume alt välja igasuguseid asju. Meite SEL kah...

Tegelikult pole SEL sel talvel lund tundnudki. Alles kevadel sai küüned lumiseks.

Mis mind tõsiselt hämmastas - ma olen pea kuu aega vähehaaval nokkinud esipidurite kallal. Enne seda oli auto kolm kuud seisnud katte all külmas varjualuses. Paar korda oli uksi avatud (ehk keskluku pump oli voolu tarbinud). Pidurite nokkimise ajal käis raadio (ega viimases otsas väga käia tahtnud) ja põles vahelduva eduga laetuli.

Kuidagi jäi kogu aeg aku laadima panemata. Kui jõudis asi proovisõiduks vajaliku käivitamiseni, meenus mulle, et laadija on endiselt riiulis.
Aga...

SEL käivitus esimesest pöördest. Sõna otseses mõttes – voolupuudusest flegmaatiline starter ei jõudnud veel kiirust üles võttagi, kui mootor juba turtsatas ja silindrid ükshaaval elule ärkasid... See oli meeldiv üllatus.
Üleüldse on varju all seismine selle auto mootorile hästi mõjunud.

Proovisõit oli meeldiv kogemus pidurite poolest – ei mingit vibrat. Teisest küljest – esipiduritesse jäid vanast vaid suppordi kestad, kulumisandurid ja kaks korralikumat silindrit. Kõik muu läks vahetusse.

Meeletu vibra põhjuseks olid väga ebaühtlaselt kulunud kettad ja kinnijäänud kolb. Ja see ikka oli kinni – lahti pressimiseks oli vaja kõvasti jõudu piduripedaalile rakendada. Suisa nii palju, et väänasin kõveraks teist kolbi kinnihoidva pitskruvi ja tõmbasin pooleks esimeses lähenduses kolvile 5-millimeetrisest keermevardast ja paarist latitükist tehtud tõkise. Alles traktorile mõeldud 18-millisest keermelatist tehtud U-kammits oli piisav vastane. Kusjuures naljaks oli see, et põhjust kinniolemisele nagu ei olnudki – kolb oli randita ja puhas, support viisakas, tihendid pundumata. Aga kinni see oli.

Peale vahetust hakkas kõik käima kenasti näpu jõul. Nii, nagu peab.

Praegu pidavat sõites olema täitsa auto tunne. Veereb vabalt ja pidurdab sujuvalt. Ma ise ei ole pikemale ringile pääsenud ja arvestades praegusi ilmasid, vist ka ei jõua lähiajal.

Seismisega on natuke flegmaatiliseks jäänud kliimaseade – kliimaautomaat tahab kangesti kuuma teha. Ventilaator käivitub täisvõimsusel ja soojaklapp on täiesti lahti. Praeguste ilmadega kütab sauna tuppa kümnekonna minutiga.
Õnneks rahuneb mõnekordse paneelinuppude klõpsimisega maha ja siis toimetab endiselt märkamatult edasi.
Ilmselt on kusagil mingi kontakt nigel.

Küll aga ei ole varju all seismine muutnud paremaks suunatulede käitumist. Endiselt plingivad topeltkiirusega ja kasutamine süütab pirni märgutule.

Kus on tagatulede maanduspunktid? Mul on kuri kahtlus, et tagatulede kereühendusega ei ole kõik korras…

[siimruz]

Ma oma jaol ka nende esimeste kolbidega nägin kurja vaeva et liikuma saada. Samamoodi nagu roostes polnud aga lihtsalt kinni. Aga kui liikuma sain määrisin ja liigutasin edasi tagasi palju kordi. Panin uued klotsid ja siiani väga hästi toiminud. Mina pole peale seda vibrat rohkem tundnud. Kuid ülevaataja ütles et ühes esimeses kettas nagu oleks ikkagi imeväike vibra sees. Ju see sai siis ikka veits kuuma kui mul selle kolvi kinni tõmbas. Aga eks näeb kui hulluks läheb hakkan ka uusi kettaid jahtima.