W211-Aku laadimine?

[erkilo]

Laetud aku pinge on umbkaudu 13,2 - 13,3 volti.

Kust selline info või sõltub see aku tüübist? Minu teadmiste kohaselt on laetud aku pinge 12.6-12.8V, mida on ka senised kogemused erinevate tavaautoakudega kinnitanud.

[virgo]

Laetud aku pinge on umbkaudu 13,2 - 13,3 volti.

Kust selline info või sõltub see aku tüübist? Minu teadmiste kohaselt on laetud aku pinge 12.6-12.8V, mida on ka senised kogemused erinevate tavaautoakudega kinnitanud.

See on Soebraliku W210 aku pinge

[Soebralik]

Naerda ju võib, aga mine osta uus aku, mis laetud ja pane voltmeeter peale. Kui laetud aku pinge on 12,6 - 12,8 volti, siis on selle aku noorukiiga läbi.

---

Laetud aku pinge on umbkaudu 13,2 - 13,3 volti.

Kust selline info või sõltub see aku tüübist? Minu teadmiste kohaselt on laetud aku pinge 12.6-12.8V, mida on ka senised kogemused erinevate tavaautoakudega kinnitanud.

Kust selline info? Ma olen ju koolis käinud ja natuke rohkem elektriga tegelenud. Inseneri diplomit küll pole, aga teadmised pole palju kehvemad.

---

Aga siiski, kust tuleb teadmine ja info, et aku miinus klemm käib läbi mingi seadme?

---

Minu auto akul on pinge vaid 12,3 ... 12,4 volti ja see viitab sellele, et talveks tuleb uus aku osta.
Ligi kaks aastat vana traktori aku, mida pole üle nädala puudutatud, pole ka päris täis, pinge 13,1 volti. Kui uhkeldada 12,6 voldiga, siis uhkeldad vanakesega. Paraja külmaga võib see aku käivitaja hätta jätta. Kui "laetud" aku pinge on praegusel ajal 12,8 volti, siis milline pinge seal siis on kui temperatuur -20?

---

Kuna Virgo kirjutas pika ja teadja jutu maha, aga samas pole kursis laetud aku pingegai, siis muutub see tark ju mahukas jutt tühiseks.

[v6sa]

A kes on väitnud, et miinusklemm läbi karbi käib? Mulle ei hakka küll silma...

13,2 on ikka väga kõrge klemmipinge seisnud akul. Samas ei keela keegi Seda Õiget ju virnast otsimast, lihtsalt müüja võib närviliseks muutuda Multimeetriga asjatades ei tohi siis valmistuskuupäeva unustada: mida toorem, seda parem.

Kuigi mina julgen küll kahelda, et koormuseta klemmipinge hea indikaator on. Aku seisukord selgub ikka koormamisel.

[Soebralik]

Eks vaata ise neid esimese lehe postitusi. Ei tohtivat laadida nii, et laadija miinus läheb otse aku miinusele, kuna mõne meelest on miinusel midagi vahel.
Aku pingest on Sul siiski kahtlane arusaam. Koormuseta mõõtmine on väga täpne. Kui aku vananeb, siis väheneb ka pinge koormuseta, koormusest rääkimata.
13,2 pole kõrge, vaid korraliku ja laetud aku õige pinge.
Mine poodi, võta tester kaasa ja näed, et kõikidel akudel pinge kindlasti 13,2 volti ehk ka 13,3.
Kui aku on vana, siis vaid peale mootori seiskamist näitab enam-vähem pinget, mõne tunni möödumisel näeb tegeliku seisu ära.

Aku pingete üle pole vist siiski mõtet vaielda. Osad vaidlevad sellegi üle, et AA ja AAA akude pinge on 1,5 volti. Akudel on omad standardid ja need pole muutunud.

[erkilo]

Minu küsimus laetud aku klemmipinge kohta tuli lihtsalt sellest, et üle 12.8V pole mina veel kunagi suutnud aku pealt mõõta. Ka uue aku puhul. 12.4V olen küll täiesti läbi aku puhul näiduks saanud, mis täis laetuna suutis vaevu ühe käivituskorra üle elada. Samas ei ole ma ka läbi käinud sadu akusid ning pole mul käepärast olnud taadeldud mõõteriista, et oma mõõtmistulemuste korrektsust väita. Võibolla tõesti olen ostnud uuena poest tegelikult vana aku ja sõitnud sellega probleemivabalt aastaid, kui haritud härrad ütlevad, et alla 13.2V pingega laetud aku on peaaegu hukas..

[v6sa]

Nüüd läks huvitavaks... Ehk teadjad viitsivad kommenteerida.

Kas aku moodul N82, mis on aku miinusklemmi kerepoolses otsas ainult nuusutab juhtmetes toimuvat ja kannab leitust ette Kuhu Vaja või tõepoolest käib kogu vool (ka starteri oma!) sellest õblukese väljanägemisega karbist läbi?

Ehk kas W211 puhul käib ka aku miinusahel enne keresse jõudmist läbi jõuelektroonika?

[xman]

13,2 volti tuleb sellest, et ühe purgi pinge on 2,2 volti. Kuna neid purke on 12 voldisel akul kuus tükki, siis 6 x 2,2 annabki 13,2.

[Soebralik]

Nüüd läks huvitavaks... Ehk teadjad viitsivad kommenteerida.

Kas aku moodul N82, mis on aku miinusklemmi kerepoolses otsas ainult nuusutab juhtmetes toimuvat ja kannab leitust ette Kuhu Vaja või tõepoolest käib kogu vool (ka starteri oma!) sellest õblukese väljanägemisega karbist läbi?

Ehk kas W211 puhul käib ka aku miinusahel enne keresse jõudmist läbi jõuelektroonika?

Aga uuri, kuhu läheb Sinu autol miinusklemmilt juhe. Ma sain enda omal lõpuks pihta, kuhu vaadata, küllap saad Sa enda oma puhul asja kergemalt teada. Ma alles esimesi nädalaid selle auto peal.

---

Minu küsimus laetud aku klemmipinge kohta tuli lihtsalt sellest, et üle 12.8V pole mina veel kunagi suutnud aku pealt mõõta. Ka uue aku puhul. 12.4V olen küll täiesti läbi aku puhul näiduks saanud, mis täis laetuna suutis vaevu ühe käivituskorra üle elada. Samas ei ole ma ka läbi käinud sadu akusid ning pole mul käepärast olnud taadeldud mõõteriista, et oma mõõtmistulemuste korrektsust väita. Võibolla tõesti olen ostnud uuena poest tegelikult vana aku ja sõitnud sellega probleemivabalt aastaid, kui haritud härrad ütlevad, et alla 13.2V pingega laetud aku on peaaegu hukas..

Tõepoolest, 12,4 on aku lõpu lähedane pinge. Alla 12,2 voldi võib elektroonikat negatiivselt mõjutada. Suve elab sellega ilusasti üle, aga talve mitte. Ehk viimase talve sarnase elab, kus vaid kaks ja pool nädalat oli tõsisemat külma. Minu aku puhul ka see häda, et auto oli piisavalt kaua seisnud ja aku samuti. Aku aga töötab kõige paremini just siis, kui seda kasutataks. Lootsin küll, et pidev kasutamine parandab aku seisu, aga nüüd on laetud aku pinge tõusnud vaid 0,1 volti.

[v6sa]

Aga uuri, kuhu läheb Sinu autol miinusklemmilt juhe.
...

HH on S210 ja sel läheb otse keresse. I gen punnil pole mingit täiendavat laadimiskontrolli.

...
Tõepoolest, 12,4 on aku lõpu lähedane pinge. Alla 12,2 voldi võib elektroonikat negatiivselt mõjutada.
...

Vat, kus lugu. Ma ei teadnudki, et HH aku perses on. Ning juba 3 talv säärasena üle elatud...


Tegelikult on aku väsinud küll: 5 tundi lähitulesid tegi aku nii tühjaks, et uksi puldist enam ei avanud...

Tundmatu Tootja aku, klemmipinge stabiilselt 12,4 V. Laadimispinge aku klemmidel 14,2 V.

Ole hää ja hari meid: mida halba juhtub 12 V töötama mõeldud elektroonikalülitustega, kui neile anda enne mootori käivitamist 12,2 V?

[erkilo]

13,2 volti tuleb sellest, et ühe purgi pinge on 2,2 volti. Kuna neid purke on 12 voldisel akul kuus tükki, siis 6 x 2,2 annabki 13,2.

Lahe. Millegipärast väidab viki, et aku elemendi pinge on 2.1 volti, mis teeb kokku 12.6 volti (http://en.wikipedia.org/wiki/Automotive_battery ). Esimene ettejuhtuv akumüüja koduleht pakub ka millegipärast laetud aku pingeks 12.7V - ilmselt sellepärast, et neil oleks võimalik oma praakakusid müüa
http://www.aku.ee/index.php?id=6

See muidugi ei tähenda, et praktikas ei ole võimalik 13.2V pinget aku klemmidelt mõõta. Minul lihtsalt pole õnnestunud. Vähemalt mitte selliselt akult, mida parasjagu ei laeta.

Ja oma väidetavalt p*** 100Ah akuga, mille klemmipinge laetuna oli sinna 12.6V kanti, sai edukalt tõsiste talvede korral üht suht kohvi 2.5L R6 diiselmootorit käima aetud. Suht edukalt veel kusjuures, kuigi -20 ja madalamate temperatuuride korral tuli paarikümne sekundilisi käivitustsükleid vähemalt 4-5 korda korrata enne kui mootor lõpuks käima oli nõus jääma.. Jah, ma tean, et oma hooletus, sest ei viitsinud mootorit korda teha, aga kuna seda ümbritsev kere oli suht hukas, siis oli eesmärk ainult võiduka lõpuni sõita. Mis küll lõpuks ka tuli, aga paraku hoopis teistel põhjustel.

[virgo]

Soebralik, unusta ära W210 ja W211 võrdlus. Need pole samad autod, aku kasutus on erinev ja ka akud erinevad. Muidu tekib pilt, et kui W221 mees küsib nõu, siis W126 mees ütleb, et jajah, võib küll ja ongi auto persses.

Mis puudutab aku pinget, siis alla 13 on väga OK. Muidugi sõltub kõik ka aku mahtuvusest. Omast kogemusest julgen väita (volvode diagnostika), et laadimisvool on 13,5-14v. Seisval autol pinge ca 12-12,5v. Ja käivituvad suurepäraselt ning mitmeid talvi järjest.

Seega koolis õpitud teooria ja päriselu praktika ei pruugi olla üks ja sama.

[marek]

Vapsee tarkpead. Kas koolipoisid üldse auto akut päriselt näind on?

[kaupo51]

Ütleks ka sõna sekka. Hr.Soebraliku teadmised akudest ja nende klemmipingetest ei ole just kõige pädevamad. Olen elus üle 15 aasta akude hulgimüügiga tegelenud ning seetõttu ka sadu akusid ja autosid testinud. Seadmeteks on olnud Bosch akutestrid BAT 121 ja BAT 131. Loomulikult on kõige õigem akut testida koormustestriga,kuid vigase aku klemmipinge langeb ka niisama seistes päevadega. Mingi pildi saab ka voltmeetriga mõõtes. Klemmipinge 13,2 V võib mõõta akul peale pikemat otsa ja kohe peale mootori seiskamist. See ei ole korrektne tegevus. Aku võiks olla mõned tunnid seisnud enne mõõtmist. Normaalne laetud aku klemmipinge võiks olla 12,6-12,8 V. Kui klemmipinge jääb 12,0-12,4 V vahele, siis vajab aku laadimist ja ei pruugi veel vana olla. Võib proovida laadida ja ellu äratada ka alla 12,0 V klemmipingega akusid. Hea aku tunnusmärgiks on see, et kui ta teil mingil põhjusel talvel kuurinurgas seisab, siis tema klemmipinge ei lange. Olen ka varuosakauplustes akude klemmipingeid mõõtnud. Reeglina jäävad need 12,4-12,8 vahele. 13,2-13,3 V klemmipingega akusid ei saa kaupluses olla (vähemalt mina ei ole kohanud). Ma olen nõus kihla vedama 6 õlle peale, et kui minna mõnda autokauplusesse ja mõõta viite akustendis olevat akut, siis mitte ühegi klemmipinge ei ole 13,2-13,3 V Kasutaks näiteks testrit BAT 131 mõõtmiseks.
Veel selline tähelepanek, et kui paar päeva nurgas seisnud aku klemmipinge on 13,3 V (mitte kohe peale auto mootori seiskumast), siis on tegu reeglina sulfateerunud akuga, mille elupäevad õhtal. Kui selline aku kaalule panna, siis on ta 1-1,5 kg kergem (oleneb aku suurusest), sest vesi on sealt välja keenud. Põhjustab seda tavaliselt generaatori liiga suur laadimispinge.
Sellised on minu arusaamad nendest asjadest, mida on kinnitanud ka minu praktika selles valdkonnas.

---

Akude klemmipingetest ja muust võite lugeda näiteks
http://www.aku.ee/index.php?id=6

Aga eks neid lehekülgi on teisigi internetis.

[Soebralik]

Ka Kaupo arvab nagu minagi, et teadmised päris head.
Aga ma sel teemal enam ei vaidle.

[kaupo51]

Kas sa ei taha siis 6 õlut teenida
Kui aastaid koolis käia ja autoasjandust õppida ning hiljem kümneid aastaid valitud erialal tööd teha ja praktilist kogemust saada ning lisaks veel aeg ajalt tehasekoolitusi saada (minu puhul siis Bosch tehase koolitusi), siis peavadki teadmised tulema

[Randar]

Aga teema juurde tagasi tulles tuleb mainida, et akut võib laadida nii otse klemmidest kui ka miinust keresse ühendades.
Turvalisem on siiski kasutada kere massi!
MIKS?
Sest laadijatel (samuti teiselt autolt täkkudega voolu võtmisel) võib erineda voolukõikumisi (pean silmas üles poole).
Kuna otse klemmidele ühendatud laadijast suunatakse kogu vool otse akusse siis ülepinge korral rikutakse aku lihtsalt ära.
Kere massi kasutades (laadimistsükkel on muuseas aeglasem) aga jaguneb laadimisvool kogu kere vahel (kasutades ära kõik sellega ühenduses olevad voolu juhtivad detailid) ja voolu kõikumine ei ole akule niivõrd kahjulik.
Autodel millel on akuplokk nagu eespool juba mainitud lisab veel turvalisust, et akusse jõuaks vool vaid õiges koguses.

Paljud asjad meie elus on tehtud keeruliseks ja saaks ka lihtsamalt aga silmas on peetud meie endi turvalisust pikemas perspektiivis.

[v6sa]

...
Turvalisem on siiski kasutada kere massi!
MIKS?
Sest laadijatel (samuti teiselt autolt täkkudega voolu võtmisel) võib erineda voolukõikumisi (pean silmas üles poole).
Kuna otse klemmidele ühendatud laadijast suunatakse kogu vool otse akusse siis ülepinge korral rikutakse aku lihtsalt ära.
...

Oled kindel, et needsinased plokid elavad üle väidetavalt akut kahjustavad pingeimpulsid? Aku on on üsna hea ülekoormustaluvusega, elektroonikakomponendid reeglina mitte.

Lisaks tekib küsimus 211 laadimiskontrolli kohta: kui eeldada, et miinusjuhtme kereühenduse juures on mingi kogus elektroonikat, mis suudab piirata akust läbi lastavat voolutugevust vajalikul hetkel vooluringi katkestades (väga rammus eeldus). Tekib küsimus, kas laadimine välisest allikast takistab autol magama minna? Kui takistab ja arvestades ärkvelolevate seadmete üsna head isu, kuidas suhtub nutilaadija säärasesse tegevusse? Tunnistab aku peetisolevaks või vastupidi, jääbki laadima?

Suuresti teoreetilised küsimused, kuna praktikas ei ole kuulda massilisest akude suremisest. Pigem kärvab ikka elektroonika.

[Randar]

Pole küll elektrik ja seda pole ka õppinud aga nutilaadijatel on üldiselt juhtme ristlõige üsna väike. Kui palju sealt läbi käib ei tea.
Samas tava elektril (eesti energia) on ikka nii, et mida väiksem juhtme ristlõige ja pikem juhe seda väiksem on teisest otsast väljuv pinge.
Sama toimub loogiliselt ka keremassiga, mida rohkem pinda seda rohkem pinge jaotust.
Ega enamus (on ka erandeid) ju oma akulaadijat enne akuga ühendamist multimeetriga ei kontrolli vaid usaldame neid näidikuid mis neile külge on monteeritud. Nutilaadijatel aga on vaid tulukesed. Kas laadijate omanikud ikka teavad mis sealt välja tuleb?
Kõik kes on oma laadijat kontrollinud enne seda postitust tõstavad käe üles.
Mina ei ole. Aga otse akule pole ka kunagi ühendanud, samas pole mul ka elektroonika läbi kärsanud ega akud ära surnud (v.a. vanadussurm).
Nagu öeldakse: parem karta kui kahetseda.
Ega selle musta juhtme ühendamine kerega ei võta rohkem aega kui akuklemmile.

[Soebralik]

Oh teid õnnetuid akulaadijaid küll. Mis veel siis saab, kui auto elektroonika loeb igat amprit, mis akusse laseb ja kui siis aku vaja ära vahetada ...

---

Sama toimub loogiliselt ka keremassiga, mida rohkem pinda seda rohkem pinge jaotust.

Mida rohkem pinda, seda rohkem ristlõiget ehk metalli, mis juhib elektrit. Samas auto kere on ikka palju viletsam elektrijuht kui juhe. Mida kehvem elektrijuht, seda suurem on selle takistus ja voolukaod suuremad.
Siin käis osav ampritega arvutamnine, aga unustati kõik muu, mis ka kulutab, kuigi seda kusagil näha ei ole.

Ning see tehnik ja asjatundja akude allal, kes ütleb, et näiteks 13,1 volti akuklemmidel on ülepinge, naeruvääristab ene4se tegelikud teadmised. Ei saa usaldada tema abi ju ka seal, kus ta ehk tõesti asja jagab.
Ning kui keegi räägib sulfateerumisest vale pinge juures, siis ma enam ei teagi, mida öelda.

Ainus, mida öelda: ärge usaldage internetti ja sealseid teadmisi, sest need kõiguvad seinast-seina. Füüsika ja keemiaõpik, nend teadmi8ste praktikas järele proovimine, on parim õpetaja. Ka asjatundjad eksivad.

Olen näinud, kuidas sae poodides tähtsad ja targad mehed ajavad tarka möla ja ütlevad ortse, et näiteks minu sae marki polegi olemas ja pole kunagi olemas olnudki. Küsid mingi tehnilise asja kohta, siis jälle tark jutt, aga tegelikult teistelt õpitud jutt. Ja kui siis sellises poes töötab juhtumisi naine, kes justkui ei peaks neist asjust suurt midagi teadma, siis uurides selgub tõsiasi: naised nii mõneski tehnikapoes selgelt teadlikumad.